kahtlustatava või kuriteo suhtes lõpetada ka osaliselt. § 201. Materjalide saatmine alaealiste komisjonile (1) Kui kriminaalmenetlust ei alustata või see lõpetatakse põhjusel, et õigusvastase teo on toime pannud oma ea tõttu süüvõimetu alaealine, võib uurimisasutus või prokuratuur saata kriminaalasja materjalid alaealise elukoha järgsele alaealiste komisjonile. § 202. Kriminaalmenetluse lõpetamine avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kui süü ei ole suur (1) Kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava
lasja. Kriminaalmenetluse lopetamine oportuniteedi pohimottel (prokurori poolt). Aluseks on prokurori ett epanekul kohtu otsusega lopetada otstarbekuse pohimottel. Millal prokuror ise kohaldab oportunitee di? - § 201: kui tegu on enne 14aastasega; materjalide saatmine alaealise komisjoni. 3. Millal võib prokurör lõpetada kriminaalmenetluse oportuniteedi alusel? Prokuror saab lopeatada kriminaalsasja oportuniteedi alusel (saastlikkuse pohimottes): - kui puudub avalik menetlushuvi ja - kui süü ei ole suur (teise astme kuriteod ehk kuni 5 aastat). 4. Tõendamisese kriminaalmenetluses (tõendamisele kuuluvad asjaolud) Tõendamiseseme asjaolud on: 1) kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis ning muud kuriteo tehiolud; 2) kuriteokoosseis; 3) kuriteo toimepannud isiku süü; 4) kuriteo toimepannud isikut iseloomustavad andmed ja muud tema vastutust mõjutavad asjaolud (purjus, kaine, varem istunud). 5. Kohtumenetluse võistlevuse printsiip (KriM p. 14)
õigusvastase teo on toime pannud oma ea tõttu süüvõimetu alaealine, võib uurimisasutus või prokuratuur saata kriminaalasja materjalid alaealise elukoha järgsele alaealiste komisjonile. Enne materjalide saatmist alaealiste komisjonile tuleb alaealisele ja tema seaduslikule esindajale selgitada kuriteo tunnustega teo olemust ja kriminaalmenetluse lõpetamise alust. 4) kui avalik menetlushuvi puudub ja kui süü ei ole suur - Kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks.
kaasaaitamine) karistust kergendava asjaoluna. Kuigi teoreetiliselt peaks leniency-programm tulenema kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvist 205,on praktikas pigem suundumus kasutada selleks kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvi 202.Riigi peaprokurör on 20.detsembril 2005. aastal andnud välja juhise ( nn oportuniteedijuhise) nr RP-1-4/05/8 eesmärgiga määrata ühtsed põhimõtted isikute võrdse kohtlemise ja avaliku menetlushuvi järgimise tagamiseks KrMSi paragrahvide 202 ja 203 kohaldamisel.Leebuspõhimõte on leidnud kajastamist 5 opurtuniteedijuhise punktis 64,mis võimaldab prokuröril KarSi paragrahvis 400 sätestatud kuriteo menetlemist isiku suhtes loobuda kui: 1) isik on teavitanud menetlejat kartelliosalistest esimesena 2) teavitamise hetkel puudusid menetlejal andmed teavitatavat kartelli kohta muudest allikatest 3) isik lõpetab koheselt osalemise kartellis ( v
NB! Tegelikult ei pruugi asi olla „lõpuni uuritud“. Millisest hetkest hakkab mõistlik menetlusaeg pihta? 3-1-1-14-14. Kui isik reaalselt teada saab, et tema kohta käib menetlus, siis sellest hetkest hakkab jooksma mõistlik menetlusaeg, sest kuni selle hetkeni ei olnud tal seda stressielementi, mis menetlusega kaasneb. - Diskretsiooniga lõpetamine (oportuniteet jmt). Kaks varianti: KrMS § 202 (avaliku menetlushuvi puudumine (kui ei ole prioriteetne süütegu, kahju pole suur, kannatanu pole huvitatud, tõendeid on vähe, tunnistajad on viletsad ja ebausaldusväärsed) ja süü ei ole suur (tekitati väikest kahju – suhteline mõiste)), kannatanu nõusolekut ei ole vaja, prokuratuur võib taotleda menetluse lõpetamist või politsei lõpetab uurimise, sest kahtlusalust ei ole võimalik leida; KrMS § 203 (karistuse ebaotstarbekus) – vajab kannatanu nõusolekut. 2. astme kuritegu
Kuriteo aegumine sõltub kuriteo raskusest. 2) lõpeb kas - õigeksmõistva kohtuotsusega või - süüdistatava süüdi mõistmisega või - kohtueelses menetluses: oportuniteediprintsiibist (otstarbekuse kaalutlusest) lähtuvadlõpetamise võimalused: krm-e lõpetamine avaliku menetlushuvi puudumisel ja isiku väikese süü korral (§ 202) krm-e lõpetamine karistuse ebaotstarbekuse korral (KrMS § 203) 1 krm-e lõpetamine välisriigi kodaniku poolt või välisriigis toimepandud kuriteo korral (§ 204)
annaabi.ee 
