viissada kuni viissada tuhat krooni. [RT I 2007, 13, 69 jõust. 15.03.2007] § 48. Arest Kohus võib väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva. KOHTUVÄLINE MENETLUS 1. jagu Hoiatamismenetlus § 53. Hoiatamismenetluse kohaldamine (1) Vähetähtsa väärteo puhul võib kohtuväline menetleja jätta menetlusaluse isiku karistamata ja määrata hoiatustrahvi: 1) füüsilisest isikust menetlusalusele isikule 25 kuni 200 krooni; 2) juriidilisest isikust menetlusalusele isikule 200 kuni 1000 krooni. 8 (2) Kohtuväline menetleja võib hoiatustrahvi jätta määramata ja piirduda menetlusaluse isiku suulise hoiatamisega, kui ta leiab, et menetlusaluse isiku hoiatamine teda trahvimata on piisav. (3) Hoiatustrahvi määramisega menetlusalusele isikule käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel võib piirduda, kui:
kriminaalmenetluse korda, sealhulgas kohtu- ja kohtueelset menetlust · Menetlusõigusega määratakse kindlaks kohtupidamise kord. · See tagab õigusliku julgeoleku ja välistab kohtuliku omavoli. · Menetlusõiguse normid on üldjuhul üpriski keerulised ja neid tuleb väga hoolikalt järgida. · annab nii menetluspädevuse piirid kui ka menetlusosalise õigused ja kohustused. · menetlusosalise õiguste tagamiseks: 1)selgitatakse menetlustoimingut 2) tagatakse menetlusalusele isikule võimalus end iseseisvalt kaitsta. 3) võimaldatakse osaleda menetlusaluse isiku kaitsjal Tsiviilprotsessiõigus · reguleerib kohtuorganite ja protsessis osalejate tegevust kodanike õiguse kaitsmisel · normid määravad ära kohtuorganite õigused ja kohustused · reguleerib protsessist osavõtjate suhteid protsessi käigus Kriminaalprotsessi õigus · reguleerib juurdlus- ja uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust menetluse
korrarikkumised, nt liikluseeskirjade rikkumine, tuleohu tekitamine looduses, avaliku korra rikkumine. Üldtingimused Väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Menetlusalusel isikul on õigus võtta väärteoasja arutamisest osa isiklikult või koos kaitsjaga või kaitsja vahendusel. Maa- või linnakohtunik võib teha väärteoasja arutamises osalemise menetlusalusele isikule kohustuslikuks, kui tema osavõtt on vajalik väärteomenetluse huvides. Karistamise alus Kedagi ei tohi süüdi mõista ega karistada teo eest, mis selle toimepanemise ajal kehtinud seaduse kohaselt ei olnud süütegu. Karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Sama süüteo eest ei või kedagi karistada mitu korda, sõltumata sellest, kas karistus on
põhjendustele". 3 Kuna menetlusdokumentide kättetoimetamine on niivõrd tähtis protsess, et menetlusreeglite vastu eksimine toob endaga kaasa kättetoimetamise tühisuse, seega peab olema täpne reeglistik, kuidas menetlusdokumentide kättetoimetamine peab toimuma. 2. MENETLUSDOKUMENTIDE KÄTTETOIMETAMISE VIISID. Kättetoimetamine peab olema dokumenteeritud, et oleks võimalik tõendada dokumendi üleandmist menetlusalusele isikule. Kättetoimetamine on teatavakstegemise dokumenteerimise menetlus.6 Kohus korraldab menetlusdokumentide kättetoimetamist. Üheks võimaluseks kuidas menetlusdokumendid edastada menetlusalusele isikule on postiteenust majandustegevusena osutava isiku, kohtutäituri või kohtukordniku või vastavalt kohtu kodukorrale selleks pädeva muu kohtuametniku vahendusel või muul seaduses nimetatud viisil. (TsMS § 306 lg 3)
kohtuniku või tunnistaja ütluste andmiseks ja tõtt rääkima kohustamiseks ning dokumentide ja muu teabe esitamiseks. Praktikas on distsiplinaarkolleegium menetluse algatajat ikka asja arutamisele kut- sunud, kuid tema täpsem roll istungil on määramata. Samamoodi puudub ühtne arusaam menetlusalu- se kohtuniku osalemisest istungil ja tema rollist seal. Tõendite kogumisel võiks ehk põhiseaduse §-s 22 kriminaalmenetluses menetlusalusele isikule ettenähtud tagatisi (eriti süütuse presumptsiooni ja iseenda või lähedaste vastu tunnistamisest keeldumise õigust) laiendada ka kohtunikule, kelle suhtes on algatatud distsiplinaarasi. Analoogiat võiks kasutada kohaldada ka TDS §-ga 7, mis näeb ette reeglid ja tagatised töötaja distsiplinaarsüüteo tuvastamise kohta (tunnistajalt ja süüdlaselt seletuse nõudmine, tunnistaja poolt seletusest andmisest keeldumise või valeandmete esitamise distsiplinaar-
Tunnistuses peab olema märgitud ametniku pädevuse 1) haldusakti andmist või toimingu sooritamist taotlev või halduslepingu aluseks oleva õigusakti nimetus, number ja kuupäev. sõlmimiseks ettepaneku teinud isik (taotleja); (4) Kohtuvälise menetleja ametnik on kohustatud esitama 2) isik, kellele haldusakt või toiming on suunatud või kellele menetlusalusele isikule ja teistele menetlusosalistele ning kohtule oma haldusorgan on teinud ettepaneku halduslepingu sõlmimiseks pädevust tõendava tunnistuse. (adressaat); (5) Käesoleva seadustiku § 9 punktis 3 nimetatud eraõiguslik juriidiline 3) isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt, haldusleping või toiming isik osaleb väärteomenetluses oma töötaja kaudu. Eraõiguslikule
15 Page 16 of 24 haldusorgan on teinud ettepaneku halduslepingu sõlmimiseks (4) Kohtuvälise menetleja ametnik on kohustatud esitama (adressaat); menetlusalusele isikule ja teistele menetlusosalistele ning kohtule oma 3) isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt, haldusleping või toiming pädevust tõendava tunnistuse. võib puudutada (kolmas isik); (5) Käesoleva seadustiku § 9 punktis 3 nimetatud eraõiguslik juriidiline 4) haldusorgan, kes peab seaduse või määruse kohaselt esitama isik osaleb väärteomenetluses oma töötaja kaudu. Eraõiguslikule
http://web.riigikogu.ee/ems/plsql/motions.show?assembly=9&id=30&t=E; 155 SE I (6.08.1999). Kättesaadav: http://web.riigikogu.ee/ems/plsql/motions.show?assembly=9&id=155&t=E. 49 iseseisva sanktsioonina (nt hoiatustrahvina või suulise hoiatamisena VäärTMS §-de 53 ja 54 analoogina). Ühelgi juhul ei kanta veapunkti karistusregistrisse. 4. Valikuvõimalus Ilmselt ei ole otstarbekas anda menetlusalusele isikule õigus ise otsustada, kas ta soovib asja menetlemist üldkorras ilma veapunktita või valib ta veapunkti ning seega loobutakse väärteokaristusest (seda võiks siiski kaaluda kergete rikkumiste korral, mis tooksid kaasa hoiatustrahvi; suulisest hoiatamisest loobumine oleks juuksekarva lõhkiajamine, sest veapunkti fikseerimine mõjub iseenesest hoiatavalt. 5. VPS õigusjärelm kui materiaalõiguslik sanktsioon
annaabi.ee 
