võrdsustatakse maksuotsusega ja seetõttu on ta siduva iseloomuga, kui sisaldab mingeid nõudeid. VAIE. · Vaide või esitada maksuhalduri toimingu või haldusakti peale. · Vaide esitamiseks on aega kuni 30 päeva haldusakti kättetoimetamisest või teatavaks tegemisest, või päevast, kui maksukohuslane sai teada või pidi teada saama vaidlustatavast toimingust. · Vaie adresseeritakse maksu- ja tolliametile, kui esitatakse samala piirkondlikule asutusele, kes menetles asja. Piirkondlik asutus vaatab 7 päeva jooksul vaide läbi ja kui nõustub, teeb uue otsuse, tühistades või muutes eelneva haldusakti. Kui ta vaidega ei nõustu, koostab omapoolse arvamuse ja saadab koos tõenditega maksu- ja tolliametile. Koos vaide esitamisega või ilma selleta võib esitada avalduse ka halduskohtule.
haldusaktiga ehk kui nimetatud puudusi ei kõrvaldata, saab rakendada samasuguseid sanktsioone nagu haldusakti mittetäitmisel. 10 VAIDEMENETLUS (§137-151) Kohtueelses menetluses võib vaidlustada nii haldusakte kui toiminguid, näiteks: viivitust, tegevusetust, ametniku mitte taandamist, eksperdi mittekaasamist, tõlgi mittekaasamist jne. Vaie maksuhalduri tegevuse või haldusakti peale esitatakse samale piirkondlikule maksuhaldurile, kes asja menetles. Vaie tuleb esitada 30 päeva jooksul arvates haldusakti teatavaks tegemisest või saamisest. Toimingu puhul on tähtaeg samasugune ehk 30 päeva, mida arvestatakse päevast, mil vaide esitaja sai või pidi teada saama antud toimingust. Enne otsuse tegemist on maksukohustuslasel õigus vaie tagasi võtta ja uuesti esitada. Kui vaie vastab nõuetele, siis edastab piirkondlik maksuhaldur vaide koos vajalike dokumentidega 7 päeva jooksul MTA-le. Reeglina peab vaide läbivaatamine toimuma 30
KAASUS 1 1.Äriregistrile esitati kandeavaldus, millega paluti kanda äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana 12-aastane alaealine. Kohtunikuabil, kes asja menetles, tekkis kahtlus sellise registrikande motiivides ja ta palus kohalikul omavalitsusel eestkosteasutusena esitada oma arvamus kande tegemise võimalikkuse kohta. Omavalitsuse poolt esitatud andmetest selgus, et alaealisel ei ole ettevõtet, samuti ei osanud tema vanemad väidetavalt selgelt põhjendada, miks nende laps ettevõtjana äriregistrisse kantakse. Tulenevalt neist asjaoludest keeldus kohtunikuabi kande tegemisest motiveerides seda järgmiselt:
süüdimõistva kohtuotsuse jõustumiseni. Süüdimõistva kohtuotsuse jõustumine toob kaasa Riigikogu liikme volituste ennetähtaegse lõpetamise vastavalt PS § 64 lg 2 p-le 2. Diskuteeritav on, kas ja kuivõrd peaks laienema saadikupuutumatuse instituut väärteomenetlusele. Õiguskantsler kritiseeris 2011.aastal eelmise aasta ülevaadet tehes väga teravalt Riigikogu seadusloomega immuniteedi põhimõtte kahjustamist: ,,Nimelt, Riigikogu eelmine koosseis menetles eelnõu nr 599 nime all pikalt kriminaalmenetluse seadustiku mahukaid muudatusi. Need muudavad ka menetlusseadustiku 14. peatükki, mis teatavasti käsitleb süüdistusakti koostamist ja teatud menetlustoimingute tegemise erikorda, lühidalt öeldes immuniteedimenetlust. Kuni selle aasta septembrini nägi seadus ette, et immuniteediga kaitstud kõrgema riigiametniku, sealhulgas Riigikogu liikme võib kahtlustatavana
Ta arvas end olevat juhatuse liige seega tehingu tegi juhatuse liikmena. Ta ei teadnud, et ta on tagasi kutsutud. Kolmandate isikute suhtes on ka kehtiv kuna- ÄS 34 lg2. Õiguskindluse küsimus. Tehing on kehtiv. 2 2. Äriregistrile esitati kandeavaldus, millega paluti kanda äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana 12-aastane alaealine. Kohtunikuabil, kes asja menetles, tekkis kahtlus sellise registrikande motiivides ja ta palus kohalikul omavalitsusel eestkosteasutusena esitada oma arvamus kande tegemise võimalikkuse kohta. Omavalitsuse poolt esitatud andmetest selgus, et alaealisel ei ole ettevõtet, samuti ei osanud tema vanemad väidetavalt selgelt põhjendada, miks nende laps ettevõtjana äriregistrisse kantakse. Tulenevalt neist asjaoludest keeldus kohtunikuabi kande tegemisest motiveerides seda järgmiselt:
Ta arvas end olevat juhatuse liige seega tehingu tegi juhatuse liikmena. Ta ei teadnud, et ta on tagasi kutsutud. Kolmandate isikute suhtes on ka kehtiv kuna- ÄS 34 lg2. Õiguskindluse küsimus. Tehing on kehtiv. 2 2. Äriregistrile esitati kandeavaldus, millega paluti kanda äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana 12-aastane alaealine. Kohtunikuabil, kes asja menetles, tekkis kahtlus sellise registrikande motiivides ja ta palus kohalikul omavalitsusel eestkosteasutusena esitada oma arvamus kande tegemise võimalikkuse kohta. Omavalitsuse poolt esitatud andmetest selgus, et alaealisel ei ole ettevõtet, samuti ei osanud tema vanemad väidetavalt selgelt põhjendada, miks nende laps ettevõtjana äriregistrisse kantakse. Tulenevalt neist asjaoludest keeldus kohtunikuabi kande tegemisest motiveerides seda järgmiselt:
kirjutatud numbriline väärtus näiteks 10 senti, sii antud 10 senti ongi aktsia nimiväärtus. Arvestuslik väärtus ehk millega on raamatupidamises arvel Turuväärtus võtab arvesse ka kapitalivood. KAASUSED Füüsilisest isikust ettevõtja 1. Äriregistrile esitati kandeavaldus, millega paluti kanda äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana 12- aastane alaealine. Kohtunikuabil, kes asja menetles, tekkis kahtlus sellise registrikande motiivides ja ta palus kohalikul omavalitsusel eestkosteasutusena esitada oma arvamus kande tegemise võimalikkuse kohta. Omavalitsuse poolt esitatud andmetest selgus, et alaealisel ei ole ettevõtet, samuti ei osanud tema vanemad väidetavalt selgelt põhjendada, miks nende laps ettevõtjana äriregistrisse kantakse. Tulenevalt neist asjaoludest keeldus kohtunikuabi kande tegemisest motiveerides seda järgmiselt: