1)kohus 2)prokuratuur 3)politsei Menetlusosalised 1)kahtlustatav 2)süüdistatav kolmes erinevas etapis sama isik 3)kohtualune 4)kannatanu 5)tsiviilkostja Kahtlustatava/süüdistatava/kohtualuse õigused 1)õigus teada, milles neid kahtlustatakse ja süüdistatakse 2)õigus anda ütlusi 3)õigus omada kaitsjat kohe esimesest hetkest peale Kaitsjaid võib ühel süüdistataval isikul oll advokaat (välja arvatud Riigikohtus) 4)õigus avaldada taandusi võib esitada menetlejate suhtes. Kui alust arvata, et menetleja ei pru 5)õigus esitada taotlusi ja kaebusi 6)õigus osaleda vahistamise toimingu juures (vahi alla võtmise arutlusel) Kahtlustatava/süüdistatava/kohtualuse kohustused 1)ilmuda kutsete peale kohale 2)alluda seaduslikele korraldustele Kannatanu õigused 1)anda ütlusi 2)esitada omapoolseid ütlusi 3)anda taotlusi 4)tutvuda soovi korral kriminaalasja materjalidega (menetluse lõppstaadiumis) 5)õigus esitleda taandusi menetlejate vastu 6)õigus kaevata
Riigikohtus) Kaitsja on kohustuslik, kui: a) tegemist on 14-17 aastase isikuga (17 kaasa arvatud) b) tegemist psüühiliste häiretega inimesega c) tegemist füüsiliste puuetega inimesega d) alust arvata, et võidakse määrata eluaegne 4) õigus avaldada taandusi võib esitada menetlejate suhtes. Kui alust arvata, et menetleja ei pruugi lähtuda objektiivsusest. 5) õigus esitada taotlusi ja kaebusi 6) õigus osaleda vahistamise toimingu juures (vahi alla võtmise arutlusel) Kahtlustatava/süüdistatava/kohtualuse kohustused 1) ilmuda kutsete peale kohale 2) alluda seaduslikele korraldustele Kannatanu isik, kellele on tehtud kuriteo läbi materiaalset, moraalset või füüsilist kahju. Kannatanu õigused 1) anda ütlusi
Kaitsja on kohustuslik, kui: b) tegemist on 14-18 aastase isikuga (18 kaasa arvatud) c) tegemist psüühiliste häiretega inimesega d) tegemist füüsiliste puuetega inimesega e) alust arvata, et võidakse määrata eluaegne 4) õigus esitada taandusi võib esitada menetlejate suhtes. Kui alust arvata, et menetleja ei pruugi lähtuda objektiivsusest. Menetleja vahetatakse välja. Kui inimestel on isiklik huvi. 5) õigus esitada taotlusi ja kaebusi 22 6) õigus osaleda vahistamise toimingu juures (vahi alla võtmise arutlusel) vahistada on võimalik ainul kohtuniku poolt. Kahtlustatavana on võimalik kinni
III. KOKKUVÕTE Käesoleval juhul on tegemist nii formaalselt kui ka materiaalselt õiguspärase haldusaktiga. Kaasus 4 (koost. M. Mikiver) Ringkonnaprokurör Martin Tammik on olnud prokuröriteenistuses alates 02.05.1991. Pärast seda, kui Tammik viidi 2015. aastal üle korterivargustega tegelevasse gruppi, on mitmed kolleegid muutunud Tammiku töö suhtes kriitiliseks. Ringkonnaprokuröri tööülesandeks on igapäevane ja vahetu koostöö menetlusasutustega, menetlejate koolitamine ja nõustamine. Tammikul tuli ka planeerida ja tagada jälitustegevusi. Kolleegid hindavad Tammiku koostöö- ja suhtlemisoskust sedavõrd ebapiisavaks, et pöörduvad 10.11.2016 kirjaga Riigiprokuratuuri. Kirjas osutatakse ka puudustele kohtueelse menetluse juhtimises. Näitena tuuakse välja, et prokurör on koostanud kriminaalasjades vahistamise tähtaja pikendamise taotlusi ebakorrektselt. Ta on venitanud jälitustegevuseks loa taotlemisega, jätnud esitamata õigusabi
investeeringutoetus, kahjustatud metsa taastamine ja metsatulekahju ennetamine) administreerimise eest. Kõigi ülejäänud Euroopa Liidu metsandustoetuste administreerimise ja väljamaksmise eest vastutab makseagentuur Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA). Eesti Maaelu arengukava toetus taotluste esitamiseks on makseagentuuril elektrooniline infokeskkond e-PRIA, mis hõlbustab tunduvalt toetuse taotlejate ja menetlejate tööd. Eesti Maaelu arengukava raames makstavad Euroopa Liidu toetused võimaldavad metsaomanikel teha täiendavaid metsamajanduslikke investeeringuid ja katta keskkonnapiirangutega kaasnevaid kulusid. 2011. a taotluste osas maksti Natura 2000 toetust erametsamaale 3,1 miljonit eurot. Kuna erametsamaadel asuvate Natura 2000 alade pindala kokku on ca 85 000 ha, siis on kuni aastani 2013 võimalik iga-aastaselt erametsaomanikele piirangute talumise eest kokku maksta 5,24 miljonit eurot
61 Levinuima arusaama kohaselt on süütuse presumptsioon vaid kitsa riigiametnike ringi vastu suunatud tõrjeõigus ehk õigus mitte lasta end süüteomenetlejail liiga kergekäeliselt tunnistada süüteo toimepanijaks ja et seega peaks süütuse presumptsioon tõrjuma otseselt vaid süütegude menetlejaid kohtuvälist menetlejat, prokuröri ja kohut.62 EIK on oma lahendis Allenet de Ribemont vs Prantsusmaa63 aga leidnud, et riive ei pea lähtuma mitte üksnes kohtu ja muude menetlejate tegevusest, vaid võib lähtuda ka riigivõimu teistelt esindajailt näiteks kõrgetelt politseiametnikelt. Süütuse presumtsiooni rikkumist on EIK sedastanud olukorras, mil uurija väitis, et isik on toime pannud rasked kuriteod64. Avalikkusel on õigus teada käimasolevast kohtueelsest menetlusest, kuid avalikkust teavitades peavad ametnikud olema väga valivad enda sõnakasutuses ega tohi ületada piiri, kus faktiline teave asendub veendumuse edastamisega isiku süüdiolekus.65 58
annaabi.ee 
