lahknemine. F2 põlvkonnas tunnused lahknevad. III seadus e sõltumatusseadus e sõltumatu lahknemise seadus - Kaks tunnust (geeni) päranduvad üksteisest sõltumatult. Seadus kehtib ainult sel juhul, kui geenid, mis vastutavad tunnuse kujunemise eest, ei ole aheldunud. Kui geenid kujundavad ühte tunnust, võib tekkida uusi tunnusevariante (fenotüüpe), mida vanempõlvkonnal ei esine. 4. Miks öeldakse, et Mendelil oli oma uurimistöös õnne? Kuna ta valis katseteks just herned, mille dominantseid ja retsessiivseid tunnuseid on kergem hinnata. 7 tunnust, mis ta valis, olid kõik dominantsed. Ta ei puutunud kokku kodominantsusega ega intermediaarsusega, mis oleks tekitanud palju segadust. 5. Millised tunnuseid nimetatakse Mendeli tunnusteks? Tunnused, mis päranduvad vastavalt Mendeli seadustele. 6. Millised on puhtad Mendeli tunnused inimesel?
Minu lisatud, aga tunduvad väga olulised: Replikatsioon - rakutuumas toimub DNA süntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli Meioos - (sugu)rakkude jagunemise vorm, mille tulemusena väheneb tütarrakkudes kromosoomide arv kaks korda Mitoos - eukarüootse (päristuumne) raku jagunemine, kromosoomide jagunemine tütarrakkude vahel võrdselt Mendeli seadused 1. Millised teened on bioloogiateaduse arendamisel G. Mendelil? 1) Sõnastas esimesed pärandumise seaduspärasused 2) Tegi sadu ristamisi 3) Sõnastas pärandumise seadused, tundmata geene või kromosoome 2. Miks kasutas G. Mendel oma katsetel herneid? Millised elusorganismid sobivad pärilikkuse uurimiseks kõige paremini? 1) Sest hernestel olid selgelt eristuvad tunnused, isetolmlejad. 2) Kiire paljunemine, palju järglasi, selgelt väljenduvad dominantsed ja retsessiivsed tunnused, kromosoomid hästi jälgitavad, lihtne laboritingimustes kasvatada.
F1 Aa Aa Aa Aa (kõik kollased) F2 AA Aa Aa aa (¾ kollased ja ¼ rohelised) I e ühetaolisusseadus) Homosügootsete (AA ja aa) isendite ristamisel on esimese põlvkonna järglased F1 kõik ühetaolised heterosügoodid (Aa). II e lahknemisseadus) Homosügootsete vanemate ristamisel toimub teises järglaspõlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemise seaduspärastes suhtes. III e sõltumatuseseadus) Tunnused, mida määravad erinevad geenid, päranduvad üksteisest sõltumatult. Mendelil oli õnne, sest ta sattus tunnuste peale, mille määrab ühe geeni alleelipaar (monogeensed tunnused). Näiteks inimene pikkuse määrab mitme erineva geeni koosmõju (polügeensed tunnused). Tunnuseid, mida varem on peetud Mendeli tunnusteks, kuid mis tegelikult päranduvad teistsuguste reeglite järgi: (Mõjutavad mitmed erinevad geenid) Juuksevärv Silmavärv Keele rullipanemise võime Tagurpidi painduv pöial V-kujuline juuksepiir
BIO4: pärilikkus + muutlikkus. Suuline arvestus, 2 KT. (5 kursus on zooloogia välipraktika, u 8.-15. juuni, puugi vastu eelnevalt vaktsineerida. 4 rühma: linnud, kalad, imetajad taskulambid, mudaelukad :D Mendeli seadus Gregor Mendel 1866. a. Mendelil kõrgem loodusteaduslik haridus, Brünni augustiinlaste kloostri õpetaja alguses, hiljem kloostriülem ehk abt. Vastutas kloostri taimekasvatuse eest. Tema seadused taasavastati 34 aastat hiljem. Mendel teostas katseid taimehübriididega, uuris tunnuste kujunemist järgnevates põlvkondades. Põhiliseks katsetaimeks aedhernes. Katsetaime valikuga Mendelil vedas. Aedherne bioloogiline sobivus geneetika katseteks: 1. aedhernes on üheaastane taim sai vastused kiiresti 2
(eeldus, et mõlemal on ühesugused alleelid), laps sünnib laines juustega. 2. kodominantsus- üheaegselt ilmnevad mõlema alleeli tunnused. Must isane naarits ristub valge emase naaritsaga F1 põlvkond on musta-valge kirjud. Mehel on A ja naisel B vererühm (mõlemad alleelid ühesugused) järglasel AB vererühm. Mendeli III seadus ehk dihübriidne ristamine Värvusgeen: A kollane, a roheline Seemne pinna kuju: B sile, b - krobeline (mendelil vedas - vaadeldavad geenid olid eri kromosoomides) P: AABB x aabb Sugurakkudes kõik AB ab alleelid ühes korduses F1 AaBb ( I seaduse tõestus) P: AaBb x AaBb Kõik alleelid ühes AB Ab aB ab korduses kõik variandid F2 AB Ab aB ab AB AABB AABb AaBB AaBb Ab AABb AAbb AaBb Aabb aB AaBB AaBb AaBB aaBb ab AaBb Aabb aaBb aabb Tunnused ka juurde!!!
Kollane on dominantne) Retsessiivne alleel alleel, mille avaldumise organismis surub alla teine sama geeni alleel. - Uuriti, kas krobedus-siledus, kollasus-rohelisus ka üksteist mõjutavad. - Ei mõjutanud, st et ei sõltu need tunnused üksteistest Mendeli kolmas seadus ehk sõltumatusseadus - Homosügootsete vanemate ristamsel lahknevad tunnused teises järglaspõlvkonnas teineteisest sõltumatult ja kombineeruvad omavahel vabalt. Mendelil oli õnne - Sest mitte paljud tunnused ei avaldu teistest geenidest sõltumatult - Nt inimese pikkus on määratud Mendeli tunnused inimestel - Puhtaid tunnuseid on vähe - maitsepimedus (Retsessiivne tunnud) - võime tajuda sinihappe lõhna (R) - albinism (R) - lühisõrmsus (D) Intermediaarsus - enamik tunnuseid ei avaldu Mendeli seaduste kohaselt - enamikul tunnustest esineb intermediaarsus üks alleel ei suru teise
annaabi.ee 
