F. R. Kreutzwald sündis 14. detsember 1803. Tema pere vabastati pärisorjusest 26. aprill 1815. Kui Kreutzwald oli 30. Aastane abiellus ta Marie Elisabeth Sodleriga . Nende abielust sündis kaks tütart: Anette Adelheid (11. juuni 1834. -29. veebruar 1895.) ja Marie Ottilie (28. september 1836.- 17. oktoober 1851.) ning poeg Friedrich Alexis (23. september 1845.- 17. oktoober 1851.) Kreutzwald suri 13. august 1882. Ja ta maeti Tartu Jaani kalmistule. F. R. Kreutzwaldi memoriaalmuuseumi kogupindala on 5066 m² kuhu kuulub elumaja, hoovmaja, ait, tall, etnograafiline muinasjututuba, saun, kelder, lillerikas aed, ja lehtla. Kreutzwaldi sõna ja mõttemaailma elavana hoidmisel aitavad kaasa muinasjututunnid, luuleõhtud, raamatut tutvustused. Ka on võimalik külastajatel istuda ja lugeda mõnda Kreutzwaldi teost. (1. Aimi Hollo 2002.) (LISA 1 Foto 1) Kreutzwald oli isiksus, kes sednud kord sihi siis visalt pürgis selle poole, hoolimata ,,elu
.........................................................................................27 LISA 2................................................................................................................................28 LISA 3................................................................................................................................29 2 SISSEJUHATUS Tegin enda uurimistöö Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi kohta. Kreutzwald on kõige kuulsam inimene, kes Võru linnas elanud on. Arvan, et iga Võru linna elanik peaks temast nii mõndagi teadma. Sellepärast otsustasingi Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi kohta oma uurimistöö teha. Dr. Fr. R. Kreutzwald sündis 26. detsembril 1803. aastal Lõuna-Eestis, Jõeperes. Ta käis Tallinna ja Rakvere vallas koolis ning aastatel 1826-1833 õppis Tartu Ülikoolis meditsiini. Aastatel 1833-1877 töötas Friedrich Võru linnas arstina
sajandi keskpaigast pärinevas koolimajas Pärnu Ülejõel. Täpne aadress on Jannseni 37. Lydia Koidula muuseum avati 21. juulil 1945 kunagise Pärnu Ülejõe koolimajas. Juba 1924. aastal tähistas marmortahvel tekstiga: ,,Siin elan J. W. Jannsen aastatel 1850-1863 ja siis kasvas ka tema tütar Lydia. Kirjandusteadlase Karl Mihkla pool aastat pingsat tööd viis väljapanekuni, tutvustas ärkamisaja suur luuletajat, Lydia Koidulat selle miljöö taustal, kus ta elas, töötas ja võitles. Memoriaalmuuseumi ümber alustati ka iluaia rajamist. See Lydia Koidula muuseum paiknes alguses vaid kahes Jansenite kodu toas. Hiljem, 1951 aastal laienes see muuseum veel kahe ruumi võrra. Juba 1959. aastal avas uue ekspositsiooni. 1966. aastal asendati see juba veel uuemaga. 1974 aastal sai Lydia Koidula memoriaalmuuseum oma valdusesse kogu kunagise koolihoone. Selline tegevuskäik tähendas täiesti uusi võimalusi. Üks olulisemaid võimalusi oli Jannseni koolitoa sisustamine. Nendel
sajandi keskpaigast pärinevas koolimajas Pärnu Ülejõel. Täpne aadress on Jannseni 37. Lydia Koidula muuseum avati 21. juulil 1945 kunagise Pärnu Ülejõe koolimajas. Juba 1924. aastal tähistas marmortahvel tekstiga: ,,Siin elan J. W. Jannsen aastatel 1850-1863 ja siis kasvas ka tema tütar Lydia. Kirjandusteadlase Karl Mihkla pool aastat pingsat tööd viis väljapanekuni, tutvustas ärkamisaja suur luuletajat, Lydia Koidulat selle miljöö taustal, kus ta elas, töötas ja võitles. Memoriaalmuuseumi ümber alustati ka iluaia rajamist. See Lydia Koidula muuseum paiknes alguses vaid kahes Jansenite kodu toas. Hiljem, 1951 aastal laienes see muuseum veel kahe ruumi võrra. Juba 1959. aastal avas uue ekspositsiooni. 1966. aastal asendati see juba veel uuemaga. 1974 aastal sai Lydia Koidula memoriaalmuuseum oma valdusesse kogu kunagise koolihoone. Selline tegevuskäik tähendas täiesti uusi võimalusi. Üks olulisemaid võimalusi oli Jannseni koolitoa sisustamine. Nendel
elamud, lammutamisele määratud majad ja tarad. Enamjaolt värviti üle Tartu tänaval asetsevad hooned (Foto 8). Kultuurimaja ,,Kannel" värviti üle86 ning Rannatare sai uue interjööri ja puitvõred akende ette, et takistada järjekordset vandaalitsemist.87 Linna ehitati juurde uus taksopeatus, tehti korda pangamaja juures olev nurk ning linna territooriumile püstitati sümboolsed sildid (Foto 9).88 Samas aga mitmed kohad jäidki augustikuuks tegemata: Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi restaureerimine algas aastaid tagasi, kuid raskendatavate asjaolude tõttu see siiski nii pea valmis ei saanud.89 Ka planeeritud Kandle suveaia valmimise tähtaeg lükati hilisemasse aega.90 Foto 8. Lenini ja Tartu tänava ristmik. Lenini tn maja otsaseinal on raamatut käes hoidev lauluisa Kreutzwald maalitud. Kõik Tartu poolt tulijad märkasid teda. Autor M. Pakler. Foto pärineb M. Pakleri erakogust. 86 Kriis, M. (14. juuli 1984. a.). ,,Kannel''valmistub juubeleiks
Arheoloogiamälestis, maa-alune kalme pärineb 15-17. sajandist. Umbes samast ajast on teada ka siinne esimene kohanimi Kurekkulle (1515). Ent veel eelmisel sajandil oli siin kohanimi Kurgjõe, mida ilmselt inspireeris Pärnu jõgi ja kurgede eluasemed laialdastel jõeaasadel. Oma elu lõpuaastad veetis ta Kurgjal, millest on praeguseks tehtud talumuuseum. 3.5 Kurgja Talumuuseum Pärast Teist maailmasõda taotleti Kurgjale C. R. Jakobsoni memoriaalmuuseumi asutamist. 1948.aastal asutati C. R. Jakobsoni Talumuuseum, mille esimeseks direktoriks sai CRJ-i vanim tütar Linda. Rohkem töötajaid muuseumil ei olnudki, olgugi et omaaegsetes määruse projektides oli muuseumi koosseisus ette nähtud 6 töötajat. Pärast Linda Jakobsoni surma 1953. aastal saigi August Mikust tema järglane Kurgja- Linnutajal. CRJ-i Talumuuseum Kurgja-Linnutajal on arvatavasti ainuke selletaoline muuseum, kus
tabamuse. Film põhineb kontsertpianisti ja helilooja Wladyslav Szpilmani memuaaridel. Kaotanud holokausti ajal oma pere, jäi ta ise ellu tänu võimalusele end varjata ning tänu Saksa ohvitseri muusikalembusele. Too kinkis Szpilmanile elu, kui viimane tema klaverimängu Varssavi geto varemetes kuulis. Film kajastab elu Teise maailmasõja aegses Varssavis linastatud väga tõetruult. Filmi valmimisel kasutati infomaterjale muuhulgas ka Washingtoni Holokausti Memoriaalmuuseumi kogudest. Kõikide katkendite vaatamiseks ja aruteluks on vaja vähemalt kahte ainetundi. Esmalt vaadatakse klassis filmi katkend (aeg kogu filmi mahust on märgitud vastava stseeni juurde), seejärel kujundatakse klassis diskussioon. Õpetaja võib alltoodud küsimused võtta aluseks enda esitatavatele küsimustele. Küsimuse esitamisel tuleb diskussiooni suunata vastavalt õpilaste vastustele. Sulgudes on toodud viiteid konkreetsematele stseenidele. 1
annaabi.ee 
