3. Materjalide pakendamine membraanidesse 4. Membraanide varu 5. Muundunud Golgi kompleks permides sisaldab munaraku membraani lõhustavaid ensüüme 6. Juurekübara kasvukuhiku rakkude Golgi kompleks sisaldab palju lima rakkude kaitse mullaosakeste eest. Endosoomid ja lüsosoomid. · Endosoomid Golgi kompleksist eralduv membraani pakendatud materjal, kasutatakse raku sees/väljas. · Lüsosoomid hüdrolüütilisi ensüüme sisaldavad membraanstruktuurid, happelises keskkonnas hüdrolüüs · Autofaagia iseenda söömine. · Heterofaagia muu raku söömine. Ribosoomid · Esineb tsütoplasmas · Kõige väiksemad, lihtsama ehitusega ja arvukamad rakustruktuurid. · Kompleksid ksoosnevad valkudest ja RNA-st. · Sünteesivad valke. · Ribosoom katalüüsib aminohapete vahelise peptiidsideme teket valk. Mitokonder · Ehitus
jäigalt) .seob raku ühtseks tervikuks. Ainuraksed ja makrofaagid liiguvad tsütoskeleti abil. Vibur - on tsütoskeleti osa. On kõigil loomade spermidel ja paljudel ainuraksetel . Tsentrosoom - Tsütoskeleti osa on tuuma juures. Puudub taimerakkudes. Koosneb kahest tsentrioolist. Endosoomid Golgi kompleksist eralduv membraani pakendatud materjal , kasutatakse raku sees/väljas Lüsosoomid hüdrolüütilisi ensüüme sisaldavad membraanstruktuurid, happelises keskkonnas hüdrolüüs Autofaagia mittevajalikke rakustruktuuride / rakkude lagundamine. Nälja korral (ja veel mõned, uuri järgi) Heterofaaagia algloomade toitumine. Õgirakkude toime imetajates (sh inimeses) Ribosoomid Kõige väiksemad ja arvukamad rakustruktuurid. Valkudest ja RNA-ST (rRna) koosnevad kompleksid. Ülesanne on valgusüntees. Katalüüsib aminohapete vahelisi peptiidsideme teket valk. Mitokonder 2 membraani
läbimõõduga. 3 · Sekundaarsed lüsosoomid moodustuvad primaarsete ühinemisel teiste organellidega (endosoomidega) ja sisaldavad 'seedimisfaasis' olevaid partikleid ja membraane · Autofagosoomid, mis lagundavad vananenud organellid. Lüsosoomid Lüsosoomid on hüdrolüütilisi ensüüme sisaldavad membraanstruktuurid, kus toimub teatud orgaaniliste ainete lagundamine. Kui tegemist on rakku sisenenud võõra orgaanilise ainega, siis selle lagundamist kutsutakse heterofaagiaks. Sama raku vananenud osade lagunemise protsessi tuntakse autofaagia nime all. Lüsosoomide membraan lahutab ensüümid tsütoplasmast (pH 7,2), kuid lüsosomaalsete ensüümide pH optimum happelises keskkonnas kaitseb tsütoplasma komponente lagundamise eest ka juhul kui mingil põhjusel peaks toimuma leke. pH 7.2 juures
Ülesanneteks a)süsivesikute ja lipiidide süntees b)lihasrakkudes kaltsiumi Ca mahuti c)näärmerakkudes hormoonide süntees d)maksarakkudes kehavõõraste rakkude lagundamine e)kõikide ühendite transport Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik- ehitus sama, kuid tihedalt kaetud ribosoomidega. Ainsaks ülesandeks valkude süntees ja transport. · Golgi kompleks. Välimuse eripäraks kõverdunud plaatjad membraanstruktuurid üksteise peal ning otstest eralduvad membraansed põiekesed. Ülesandeks a)tsütoplasma võrgustikul sünteesitud materjali sorteerimine b)materjali pakendamine membraanstruktuuridesse c)materjali osaline muutmine nt lihtvalkudest liitvalgud d)raku jagunemisel kujutab endast sisemembraanistiku varu · endo-ja lüsosoomid. Endosoomid-Golgi kompleksist eralduvad membraansed põiekesed, mis sisaldavad pakitud materjali mitteaktiivses olekus. Kasutatakse
tuumata. Tsütoplasma tihedamat väliskihti, kus paikneb tihe aktiinifilamentide võrgustik, nimetatakse kortikaalseks tsütoplasmaks. Taimerakkude kaks põhilist ehituslikku ja talitluslikku erinevust, võrrelduna loomarakuga, on tingitud mitmesuguste plastiidide ja jäiga rakukesta olemasolust. Samas tuleb aga märkida, et rakkude põhilised eluavaldused -- DNA replikatsioon, samuti valgusüntees ning membraanide ehitus on nii taime- kui ka loomarakkudel ühesugused. 1.1. Membraanstruktuurid Membraanstruktuurid võivad koosneda ühest või kahest membraanist. Kahe membraaniga ümbritsetud organellideks on plastiidid, mitokondrid ja tuum, kõik nimetatud organellid sisaldavad suuremal või vähemal määral DNA-d. Plastiidides toimub fotosüntees, varuainete ümberkujundamine jt. taimele olulised protsessid. Plastiidid on pooldumisvõimelised organellid. Nende keskmine läbimõõt on 3-8 µm.
- Membraansed torud, plaadid ja põied, mis omavahel ühendatud. Ülesanded: o Süsivesikute ja lipiidide süntees o Lihasrakkudes kaltsiummahuti o Näärmerakkudes hormoonide süntees o Maksarakkudes võõrkehade lagundamine o Kõikide ühendite transport Karedapinnaline: - Ehitus sama, aga tihedalt kaetud ribosoomidega. Ülesanded: o Valkude süntees ja transport Golgi kompleks: - Kõverdunud plaatjad membraanstruktuurid üksteise peal - Otstest eralduvad membraansed põiekesed. Ülesanded: o Tsütoplasma võrgustikul sorteeritud materjali sorteerimine o Materjali pakendamine membraanstruktuuridesse o Materjali osaline muutmine (lihtvalkudest liitvalgud) o Raku jagunemisel kujutab endast sisemembraanistiku membraanset varu Endosoomid Golgi kompleksist eraldunud membraansed põied, mis sisaldavad pakitud materjali mitteaktiivses olekus
Liiga kaua inkubeerides hakkab trüpsiin lagundama ka rakku ennast, mitte ainult rakku plaadile siduvaid valke. b. Rakkude tihedus plaadil oli umbes 50%, kuna plaadi suurus jäi samaks, tuli 10% tiheduse saavutamiseks plaadile alles jätta 1/5 rakususpensioonist. Kokku oli 1200 l suspensiooni, seega plaadile jäi 240 l ning eemaldasin 960 l. 11. a. Lüüsipuhvri valmistamiseks pipeteerisin 15 ml tuubi Tris-HCl (hoiab puhvri pH sobivana), NaCl, Triton-X 100 (detergent, mis lõhub membraanstruktuurid, see vabastab valgud rakusisemusest ja organellidest), glütserooli, EDTA (inhibeerib nukleaase, mis muidu lagundaksid valgud) ning vett. Segasin ning hoidsin puhvrit jääl. b. Sellist valgulüsaati kasutatakse tavaliselt edasi immuunosadestamiseks, Western blotiks või ELISA analüüsiks. Need meetodid võimaldavad uurida rakkude valgulist koostist või eraldada spetsiifilist valku ülejäänud raku komponentidest. 12. a. Kasutasime keemilist meetodit
·Sensoris(retseptoris) muudetakse ärritaja energia sensori membraani permeaabluse muutuste kaudu sensoripotentsiaaliks(SP). ·SP põhjustab sensoriga ühenduses olevates närvikiududes aktsiooni potentsiaalide tekke, mis juhitakse aferentsete juhteteede kaudu kesknärvisüsteemi. Sensoorsetel( retseptoorsetel) rakkudel on ärrituse vastuvõtuks spetsialiseerunud raku osa: - Mikrohatud(maitseretseptor) - Ripsmed(selgroogsete haistmisretseptor) - Spetsiaalsed raku membraanstruktuurid( nägemisretseptor) VABAD NÄRVILÕPMED - Vabad põõsasjad närvilõpmed on nõrgalt müeliniseerunud aeglase juhtivusega peenemate aferentsete kiudude lõppharud. Retseptsioonipaigas kaotavad nad osalt müeliini ja lõppevad innerveeritaval struktuuril nööpja või aasa taolise laiendina. - Kõige levinumad on vabad põõsasjad närvilõpmed epidermises, kus nad ulatuvad granuloos kihini. Epidermise rakkude vertikaalset nihkumist arvestades võib oletada, et ühes sellega
Golgi kompleks sisaldab ohtralt lima (kaitsevad taimerakke mullaosakeste abrasiivse mõju eest). Endo- ja lüsosoomid. Endosoomiks loetakse Golgi kompleksis membraanidesse pakendatud mitteaktiivne materjali, mis põiekeste kujul eraldub ja leiab kasutamist rakkude siseselt või rakkude väliselt. Lüsosoomid on hüdrolüütilisi ensüüme sisaldavad 27 membraanstruktuurid, milles happelises keskkonnas toimuvad hüdrolüüsiprotsessid. Protsessid saab jagada kaheks: autofaagia (lagundatakse endast saadud materjali) ja heterofaagia (lagundatakse väljaspoolt organismi saadud materjali). Autofaagia: mittevajalike rakustruktuure kaasaarvatud ka rakud, lagundamine; nälgus (toitainete puuduse korral tekib autofaagia); moondega areng (täismoonde nukustaadiumis on totaalne autofaagia; kullese saba järk-järguline
annaabi.ee 
