Regilaulu ettekandjaks olid naised, seetõttu domineerib tundelist külge rõhutav element. Laulus on esikohal sõnad, regilaulu ehituse aluseks on värss. Selle põhivorm on 8 silbiline. Enamasti lauldi eeslaulja koori vaheldumisel. Viisid on väikese ulatusega, tavaliselt 3-4 helil. Mõnikord lisandub värsile refrään või pikendatud lõppheli. Liigid üheks vanemaks liigiks on töölaulud- seotud töödega mida tehti koos. Karjaselaulud on ühed meloodilisemad eesti rahvalaulud. Tavandi ehk kombelaulud neid on väga palju- kajastatud on peresündmused ja kalendritähtpäevad. Isiklikke tundeid kajastavad lüürilised laulud(mõisaorjad, vaeslapsed, lesknaised). Näiteks: Laula, kuni elad Laula, laula suukene, Liigu, linnu keelekene, Mõlgu, marja meelekene, Ilutse, südamekene!
· Lõppheli pikendamine omane Põhja- ja Lääne-Eesti lauludele · Valdavalt ühehäälne, mitmehäälsust esineb ainult kõige lihtsamal kujul (erandiks Setu laulud, kus mitmehäälsus on pärit idanaabritelt) · Lõpeb alati teisel astmel · Sarnane Gregoriuse koraaliga · Liigid: · Töölaulud · Tavandi- ehk kombelaulud · Itkused · Karjaselaulud (ühed meloodilisemad rahvalaulud) · Isiklikke tundeid kajastavad lüürilised laulud · Lüroeepilised laulud · Põhja-Eesti regilaulus on mõjutusi Kalevalast Uus rahvalaul · Ehk uusim rahvalaul · Tekke põhjused: · Ühiskondlikud muutused · Kirik · Keele muutus · Uued teemad · Kujunes välja 18.saj lõpul · Ülemineku perioodiks lüroeepilised laulud (hõlmavad enda alla ka ühiskondlikke jooni)
osa Saare parimatest koorilauludest. Tekstidena kasutab ta kõige meelsamini rahvaluulet, meloodiateks rahvaviise, neist tuletatud või nende põhikarakteris loodud meloodiaid. Ta on kirjutanud umbes 350 koorilaulu. · 1914.a ilmus II koorilaulude kogumik ,,Nelitesitkümmend laulu segakoorile". Selles on kolm rahvalauluseadet. Varasemad laulud olid tihti liialt rasked, et neid esitada, kuid uues kogumiks on lood üldiselt meloodilisemad ja kooritehniliselt kergemad. (,,Oh kodumaa", ,,Sa ise läksid kaugele", ,,Sina ja mina", ,,Põhjavaim" jt ) · 1920.a III koorilaulude kogumik ,,Kümme koorilaulu" · 1921. ja 1922. aastatel ilmusid kogumikud ,,Lastekoorid" Näiteid lauludest segakoorile: · 1907.a Mets kohiseb (A.Haava) · 1908.a Üht laulu tahaks laulda (G. Suits) · 1919.a Tule tule unekene (Rahvaluule) · 1926.a Üle vee (J. Liiv) · 1934.a Sind surmani (L. Koidula) · 1935
segakoorile". Selles on kolm rahvalauluseadet. Visa järjekindlusega püüab Saar luua lühikesest arhailisest rahvaviisist orgaaniliselt arenevat terviklikku koorilaulu. Ta peab silmas vana rahvalaulu ettekandeviise, varieerib meloodiat, käsitab teda homofooniliselt ja kontrapunkiliselt, kuid ei jõua veel oma selle ala paremate saavutusteni. Saare varasemad laulud osutusid kooridele liiga raskeiks, neist lauldi ainult üksikuid. Uues kogus avaldatud laulud on varasemaist üldiselt meloodilisemad ja kooritehniliselt kergemad. Vahepeal on Saar pidanud tihedat kirjavahetust Liine Paalmanniga ja mitte ainult Liinega, vaid ka tema vanema õe Elisega. Nende vahele oli tekkinud midagi "suurt ja kaunist", sest 1915. aasta augustis toimus Mart Saare laulatus Elise Paalmanniga! See oli üllatus, mis tahtis Liinet Saarest kiskuda veel kaugemale. Helilooja oli sunnitud abielluma vanema tütre Elisega perekond Paalmannide majanduslikke kaalutlusi arvestades. 1917. a
16. sajandi lõpul levis ka eestisse luterikirikureform. Kui katoliku kiriku teenistusel mängis munkade koor, siis luterlus püüdis koguduse kaasa laulma panna. 17 saj ilmusid esimesed lauluraamatud. Linnakoolides õppisid ka eestlased muusikat. Johann Meder- 17. Saj tuntuim linnamuusik 1720 hakkasid tegutsema vennastekogudused ehk hernhuutlased. Usuliikumine, mis rõhus kõikide inimeste võrdsust ja erilist tähelepanu pöörati muusikale, edendasid rahva haridust. Nende laulud olid meloodilisemad ja tundelisemad, kui varasem kirikumuusika. Vennastekoguduse laulud panid aluse hilisemale koorilaulukultuurile Eestis ja olid üheks hilisemate laulupidude eelduseks. Kuidas arenes vaimulik muusika Eestis 13-18 sajandini? Kirikutes võeti kasutusele orel laulude saatmiseks. Hakati tõlkima koraale ning neid saadeti oreliga. Enne koraalide tõlkimist olid repertuaaris ladinakeelsed Euroopa keskaegsed vaimulikud laulud. Liikuma hakkasid vennastekogudused, kes pööras tähelepanu muusikale.
17 lühikesest arhailisest rahvaviisist orgaaniliselt arenevat terviklikku koorilaulu. Ta peab silmas vana rahvalaulu ettekandeviise, varieerib meloodiat, käsitab teda homofooniliselt ja kontrapunkiliselt, kuid ei jõua veel oma selle ala paremate saavutusteni. Saare varasemad laulud osutusid kooridele liiga raskeiks, neist lauldi ainult üksikuid. Uues kogus avaldatud laulud on varasemaist üldiselt meloodilisemad ja kooritehniliselt kergemad. Vahepeal on Saar pidanud tihedat kirjavahetust Liine Paalmanniga ja mitte ainult Liinega, vaid ka tema vanema õe Elisega. Nende vahele oli tekkinud midagi "suurt ja kaunist", sest 1915. aasta augustis toimus Mart Saare laulatus Elise Paalmanniga! See oli üllatus, mis tahtis Liinet Saarest kiskuda veel kaugemale. Helilooja oli sunnitud abielluma vanema tütre Elisega perekond Paalmannide majanduslikke kaalutlusi arvestades. 1917. a. sündis sellest abielust
annaabi.ee 
