laulud, mis vahelduvad iga päev vastavalt pühadele, ning laulud mis kõlavad kõikidel teenistustel. Gregooriuse laul Levis 8.-9. sajandil, mil kujunes Frangi suurriik. Sel ajal tekkis ka vajadus ühtlustada liturgiline laul tohutu suurel territooriumil. Need tuli kirja panna. Muusika pandi kirja neumade, ehk märgetega, mis kirjutati sõnade kohale. Noodijooni sel ajal ei tuntud ja nii ei tähistatud erineva kõrgusega üksikhelisid, vaid 1-4 helist koosnevaid meloodiaelemente. X sajandil võeti ka kasutusele noodijooned, kuhu peale märgiti neumad. XI sajandil võeti kasutusele kompaktne joontesüsteem, mille loojaks oli Guido Arezzost. Joonte arv sõltus seal otstarbest. Ta võttis ka kasutusele absoluutseid kõrgusi tähistavad tähtnimetused (a,b,c,d,e,f,g). Muusikaõpetuseks võeti kasutusel nn Guido käsi, kus 20 erinevat sõrmeliigest seati vastavusse tollase helisüsteemi 20 heliga. 12. ilmusid neumadele ka noodipead ja noodimärgid. Suuline
aeglane (andante, adagio või largo), 3. tantsuline(menuett), 4. kiire (tihti rondo). Sonaaditsüklid: kolme osalised. Gregooriuse laul: laulmisviis roomakatoliku jumalateenistusel. Ühehäälne, taktimõõduta, rütm lähtub loomuliku kõne rütmis, peamiselt on tekst ja sõnum. Ladina keeles. Missa: katoliku kiriku igapäevane tähtsaim liturgia(jumalateenistus), mille toimingud hakati 4.-5. saj. lauludega saatma. Neuma: neumad täistasid 1-4 helist koosnevaid meloodiaelemente ja rütmilisi ettekandeid. Vagant e. Goljaar: rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud, kes panid kirja esimesed laulud. Menestrel e. zonglöör: alamast seisusest rändmuusikud. Organum: gregooriuse laulu ühehäälsele meloodiale lisati algul üks, hiljem ka mitu saatehäält. 12. saj. muutus saatehääl aeglamisi põhihäälest olulisemaks ning kasvas ülemiseks hääleks mis oli põhimeloodiast liikuvamgi. Motett: kujunes 13. saj
improvisatsiooniga ning seetõttu võis mitmekesi koos lauldes kohati esineda ka mitmehäälsuse elemente. 8.-9. saj. kui tekkis vajadus ühtlustada liturgiline laul, tekkis ka vajadus need tekstid ja noodid kirja panna. Gregooriuse laulu kõige varasemad noodinäited pärinevadki 8.-9. saj.-st. Esialgu pandi muusika kirja neumadega (kr neuma- märk, viibe), mis kirjutati sõnade kohale. Neumad tähistasid 1-4 helist koosnevaid meloodiaelemente ja rütmilisi nüansse (mitte kindla helikõrgusega üksikhelisid), kuna noodijooni veel ei tuntud. Tänapäeval kasutatakse gregooriuse laulu klassikalises muusikas missas. Missa on katoliku kiriku igapäevane tähtsaim liturgia, mille toiminguid hakati 4. - 5. sajandil lauludega saatma. Lõplikult kujunes see välja 11. sajandiks. Missa osad jagunevad ordinaariumiks ja propriumiks. Ordinaariumi osad, millest koosnevad ka tänapäeval kontserdilavadel esitatavad missad:
14. saj. esineb esmakordselt 5-jooneline noodijoonestik, kuid notatsiooni areng ei olnud veel lõpusirgel. Hiljem hakati ka abijooni kasutama. 4) Tänapäevast noodikirja hakati kasutama 15. sajandil: taktijooned, noodid nii seest tühjad kui täis, noodisabad jne. 11. Neuma areng keskajal- 8-9.sajandil kirjutati sõnade kohale. Kuna noodijooni veel ei tuntud, ei täheistanud neumad kindla kõrgusega üksikhelisid, vaid 1-4 helist koosnevaid meloodiaelemente ja rütmilisi ettekandenüansse. 10.sajandil võeti kasutusele noodijooned. Guido Arezzost võttis 11.sajandil kasutusele kompaktse joontesüsteemi. 12. Vagandid- rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud. 13. Kangelaslaulud- Pikad eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest, mida lauldi lihtsate meloodiatega. 14. Zonglöörid ehk menestrelid- Alamast seisusest rändmuusikud, kes esitasid kangelaslaule. 15
Sanctus/Benedictus Püha/Kiidetud olgu Agnus Dei Jumala Tall 8. Millal tekkis vajadus ühtse noodikirja järele ja miks? Noodikirja areng. ,,Guido käsi" 8.-9.sajandil, mil tekkis Frangi suurriik, tekkis vajadus ühtlustada liturgiline laul tohutu suurel territooriumil. Tekstid ja meloodiad tuli kirja panna. 8.-9.sajand neumad kirjutati sõnade kohale, noodijooni ei tuntud, need tähistasid 1-4 helist koosnevaid meloodiaelemente 10.sajand neumad kirjutati eri kõrgustele, kasutusele võeti noodijooned (2-10) 11.sajand kasutusele võeti 4-jooneline joonte süsteem, kindlatele kõrgustele vastasid tähtnimetused, 6-noodiline tõusev helirida (ut, re, mi, fa, sol, la) 12.sajand neumadele ilmusid noodipead, noodimärgid hakkasid tähistama üksikhelide täpseid kõrgusi 13.sajand 1260. aastal loodi uus notatsioonisüsteem neumadest loobuti, iga noot tähistas üht
5. Selgita keskaja kristlikku ja ilmalikku muusikat iseloomustavaid nähtusi: a) gregoriuse koraal - keskajast pärinev ühehäälne kristlik laul b) Ambrosiuse hümnid – värsstekst, vabalt voolav, kaunistustega meloodia c) neumad - kirjutati laulu teksti kohale. Need tähistasid 1–4 noodist koosnevaid 2 meloodiaelemente. d) Guido Arezzost - oli keskaegne muusikateoreetik. Teda peetakse tänapäevase noodikirja leiutajaks. e) Leonius ja Perotinus – Leoninus - kahehäälsed, väga liikuva ülemise häälega organumid ja Perotinus - 3- ja 4-häälsed organumid f) organum - esimesed kahehäälsed laulud keskajal i) motett - algselt kirikumuusika žanr, kus iga hääl laulis erinevat vaimulikku luuleteksti.
Gregoriuse koraal kujunes ja levis sajandeid suulise traditsioonina. 8.- 9. sajandil, mil kujunes Frangi suurriik, tekkis vajadus ühtlustada liturgiline laul tohutu suurel territooriumil. Tekstid ja meloodiad tuli kirja panna. Gregoriuse koraali varasemad noodikirja näited ongi meieni jõudnud 8.- 9. sajandist. Muusika pandi kirja neumadega, mis kirjutati sõnade kohale. Kuna noodijooni veel ei tuntud, ei tähistanud neumad kindla kõrgusega üksikhelisid, vaid 1- 4 helist koosnevaid meloodiaelemente ja rptmilisi ettekandenüansse. 10. sajandist tehti rohkesti katseid märkida täpsemalt üles ka helikõrgusi. Kasutati mitmesuguseid vise, millest otstarbekamaiks osutus neumade kirjutamine eri kõrgustele. Selleks võeti kasutusele noodijooned. Joonte arv võis algul olla väga erinev (2- 10). Keskaja tähtsamaid muusikateoreetikuid Guido Arezzost võttis 11. sajandil kasutusele kompaktse joonte süsteemi, mis on püsinud tänaseni. Helikõrgusi reguleerivad siin nii jooned
1, keelpillikvartett, 3 orkestripala, kammerkontsert, viiulikontsert, lõpetamata ooper "Lulu"(lõpetanud Cerha). Bela Bartok (1881- 1945) õppis Budapestis, klaveriprofessor muusikaakadeemia juures, hiljem emigreerus YSA-sse. Rohked rahvamuusika üleskirjutused Ungari, Slovakkia, Rumeenia, Põhja-Aafrika, Türgi, -tõhus teaduslik tegevus folkloori alal. Palju rahvamuusika töötlusi, eelkõige klaverile, stiili ilmus folkloorseid meloodiaelemente ja ida-euroopa rahvamuusika vitaalset rütmikat.Teosed :2 balletti, 3 klaverikontserti, 2 viiulikontserti, 6 kelpillikvartetti, õppeteos Mikrokosmos ja 153 progreseeruvat järjestatud klaveripala.
annaabi.ee 
