Oma luules muretses Liiv kõige enam isamaa pärast Enda kirjutatud kurbades luuletes, peegeldas luuletaja enda traagikat Loodusluules kirjeldas Eestile iseloomulikke maastikke. Mälestuste jäädvustamine Üks tuntumaid kujutisi on kunstnik Nikolai Triigi tehtud portree. Mitmes Eesti linnas on Juhan Liivi tänavad Tartus Juhan Liivi tänaval paikneb Juhan Liivi mälestuskivi. Tema hauale Alatskivi kalmistul püstitati skulptor Voldemar Melliku neljameetrine metallobelisk. Alatskivi lähedal avati luuletaja 100. sünniaastapäeval mälestuskivi tema sünnikodu, sealse kandikoha sauna kunagises asupaigas. Alatskivi Keskkool kannab 1964. aastast Juhan Liivi nime. 1992. aastast tegutseb Alatskivil Liivi muuseum Kooli fuajees paikneb alaline näitus Aulas seisab Juhan Liivi tammepuust büst ja haljasalal graniitbüst 1965. aastal asutatud Juhan Liivi luuleauhinda
Kalmistut ümbritseb paemüür mälestusplaatidega Vaivara avaliku elu tegelastele ja kaitselahingutes hukkunutele. TORNIMÄGI läänepoolseim mägi , kõrgusega 69.9 m üle mere pinna. Järsku ja paljandunud põhjanõlva piirab munakivitee, lõunaküljel on näha kurrutatud liivapaljand. Tornimäe nime ajalugu ulatub tagasi Põhjasõja aegadesse, kui Peeter I lasi mäele püstitada vahitorni. Mäest lõunas paiknevad Vaivara ja Sillamäe linna kalmistud. 1924.aastal püstitatud skulptor V. Melliku Vabadussõja mälestussammas purustati 1940.aastal. Samba taasavamine toimus 1991.aastal, sambale on raiutud 36 Vabadussõjas langenud vaivaralase nimed.
Monument püstitati algselt 1950. aastal maha võetud Kalevipoja asemele Munga tänava kohale. Seoses Vabadussõja mälestusmärgi taastamisega endises kohas 2003.a juunis, teisaldati monument Raekoja platsi poole Gildi tänava kohale. Eesti rahvusliku kirjanduse rajaja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi (26.12.1803 25.08.1882) monument avati pidulikult 28. detsembril 1952. Monument on skulptorite J. Hirve ja M. Saksa ning arhitektide H. Karro, A. Melliku ja M. Pordi ühistöö. Monumentaalsuse taotlust rõhutab veelgi mälestussamba materjali valik (graniit). Fr. R. Kreutzwaldi kujutamisel on püütud edasi anda eelkõige portreelist sarnasust, järelemõtlikkust ja enesessesüvenemist.
Mälestuste jäädvustamine Üks Juhan Liivi tuntumaid kujutisi on kunstnik Nikolai Triigi tehtud portree.Mitmes Eesti linnas on Juhan Liivi tänavad: Juhan Liivi tänav (ja mõningatel andmetel ka Juhan Liivi põik) Tartus, Juhan Liivi tänav Viljandis ja Juhan Liivi tänav Elvas.Tartus Juhan Liivi tänaval paikneb Juhan Liivi mälestuskivi.Juhan Liivi hauale Alatskivi kalmistul püstitati 1924. aastal skulptor Voldemar Melliku neljameetrine metallobelisk. Bareljeefi obeliski ühel küljel tegi Mellik Nikolai Triigi portree järgi.Alatskivi lähedal Riidma külas avati luuletaja 100. sünniaastapäeval 1964. aastal mälestuskivi tema sünnikodu, sealse kandikoha sauna kunagises asupaigas.Alatskivi Keskkool kannab 1964. aastast Juhan Liivi nime. Kooli fuajees paikneb alaline näitus, aulas seisab Juhan Liivi tammepuust büst ja haljasalal graniitbüst (autor O. Ehelaid, 1973).1992. aastast tegutseb Alatskivil Liivi
See valmis Johann Wilhelm Krause projekteerimisel 1816. Friedrich Robert Faehlmanni monument Hallist kodumaa graniidist sambal asetsev Faehlmanni pronksbüst - avati Tartu Toomemäel Vana Anatoomikumi ees 18. mail 1930.aastal. Monument on pühendatud eesti rahvusliku kirjanduse rajajale ja arstile - Friedrich Robert Faehlmannile. Monumendi autor on Voldemar Mellik. V. Melliku kavandi järgi vaid Faehlmanni hauaplats Raadi kalmistul ning esialgselt kavandatud mälestussamba püstitamine lükkus edasi 1930. aastasse. Ka ei saadud mälestussamba jaoks tellida esialgselt kavandatud Faehlmanni täiskuju, vaid piirduti rinnakujuga. Kuigi mälestussamba kavandi saamiseks kuulutati välja võistlus, ei rahuldanud võistlustulemused komiteed ja büst mälestussamba jaoks telliti kujur V. Mellikult. Faehlmanni
1909, 1910: Noor-Eesti Kirjastuse väljaandel ,,Juhan Liivi luuletused", valik 45 luuletusega (sealhulgas N. Triigi portree Liivist) 5. Mälestamine Mitmes Eesti linnas on Juhan Liivi tänavad: Juhan Liivi tänav Tartus, Juhan Liivi tänav Viljandis ja Juhan Liivi tänav Elvas. Tartus Juhan Liivi tänaval paikneb Juhan Liivi mälestuskivi. Juhan Liivi hauale Alatskivi kalmistul püstitati 1924. aastal skulptor Voldemar Melliku neljameetrine metallobelisk. Bareljeefi obeliski ühel küljel tegi Mellik Nikolai Triigi portree järgi. Alatskivi Keskkool kannab 1964. aastast Juhan Liivi nime1992. aastast tegutseb Alatskivil Liivi Muuseum. 1965. aastal asutatud Juhan Liivi luuleauhinda andsid algselt välja Alatskivi aiandussovhoos ja tänapäeval teevad seda Alatskivi vald, Alatskivi Keskkool ja Liivi Muuseum. 6 Kokkuvõte
Juhan Liiv Elulugu ja esimene loominguperiood Juhan Liiv sündis Tartumaal, Alatskivi vallas. Ta sündis 30. Aprillil 1864. aastal, Benjamini ja Marianne Liivi seitsmenda lapsena. Ta kasvas üles koos nelja vanema vennaga, kelle hulgas oli ka teine tulevane kirjanik Jakob Liiv (1859- 1938). Benjamin ja Marianne üritasid oma lapsi jõudumööda koolitada, saates oma nooremad pojad kihelkonnakooli. Samal ajal nägi Marianne kõige rohkem vaeva Juhani kasvatamisel. Juhan oli nõrga tervisega, enesesse pöördunud ja teiste lastega vähe seltsiv. Karjas ja koolis hakkas Juhan Liiv käima umbes 10- aastaselt. Karjas- suved Alatskivi vahelduva looduse rüpes pakkusid poisile unustamatuid muljeid. Kirjatarkusega oli Juhan Liiv esimest tutvust teinud juba kodus vanemate vendade kõrval. Sellele järgnes 3 õ...
Erilist huvi tundis ta satiiriliste joonistuste vastu. 1931. a alustas E. Okas õpinguid Riigi Kunsttööstuskoolis. Kooliajal oli ta Draamateatris dekoraatori õpilane ja mõtles, et äkki peaks hoopis näitlejaks õppima. Nüüd aga järele vaadates on E. Okas seisukohal, et ta poleks viitsinudki neid tekste pähe õppida ja on rõõmus et ei läinud näitlejaks. Riigi Kunsttööstuskoolis õppides äratas E.Okas tähelepanu oma andekusega. Professorite August Janseni ja Voldemar Melliku ning mõnede teiste õppejõudude mõjutusel hakkas koolis esile kerkima üldjoones realistlik suund. Tänu sellele võis noore kunstiõpilase Okase loomupärane talent areneda õiget rada. Maalimise ja joonistamise kõrval süvenes tal huvi ka teiste kujutava kunsti liikide vastu. Ta tegeles aktiivselt skulptuuriga , arendades sellega oma vormitunnet. Evald Okast vaimustasid juba varakult itaalia renessansiaja meistrite tööd. Tema ideaaliks oli Itaalia suurmeister Tintoretto
Raamat räägib Harinõmme külla metsavahi kohale vanaduspõlve veetma tulnud linnamehest Sander Karmist. Üksikuks jäänud mehe vastu hakkavad aga huvi tundma esmalt jutukad külanaised, elu saab aga hoopis uue suuna pärast tutvumist temast palju noorema Liisiga, kes mehele tema ammuses liiklusõnnetuses hukkunud tütart meenutab.17 "Tuisune talv" (2006) Järg triloogia esimesele osale "Sügisvalgus". Talveperioodiks saeveski tööliseks hakanud Sander Karm üritab unustada Liis Melliku vastu tekkinud õrnu tundeid. Tuisune talv veeretab aga küla elanike teele mitmeid katsumusi.18 "Arglik kevad" (2006) Järg romaanidele "Sügisvalgus" ja "Tuisune talv". Lähenev kevad toob Harinõmme külla uut elu ja suhtumisi. Laanehaua metsamajakesse toob see kevad aga rahutu ja samas lootusrikka elu.19 5. Ilona Martsoni hinnang Erik Tohvrile kui kirjanikule 17 http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?26100 18 http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?155359 19 http://www
annaabi.ee 
