.......................................................... 60 Kaerand (Helictotrichon) .......................................................................................................... 62 Haguhein (Koeleria) ................................................................................................................. 64 Piiphein (Luzula)....................................................................................................................... 66 Helmikas (Melica) .................................................................................................................... 68 Siidpööris (Miscanthus) ............................................................................................................ 70 ILUPÕÕSAD ................................................................................................................................ 72 Kukerpuu (Berberis) ...................................................................
Mets-piimhein Luzula sylvatica Parasniiske Click to edit Master text styles30 -90 cm Second level Third level Fourth level Fifth level Lumi-piimhein Luzula nivea Parasniiske Click to edit Master text styles keskm. 45cm Second level Third level Fourth level Fifth level Kõrge helmikas Melica altissima Täisvalgus Click to edit Master text stylesParasniiske Second level Third level 60-100 cm Fourth level Fifth level Ripshelmikas Melica ciliata Click to edit Master text styles Kuiv kasvukoht Second level Third level 60cm Fourth level Fifth level Siidpöörised - Miscanthus
Joonis 61. Karvane piiphein (http://www.neevaaed.ee/tooted/lilled/karvane-piiphein/? product_order=ASC&category=165&panel=2) Joonis 62. Karvane piiphein Kasutatud kirjandus: Neeva aed. Karvane piiphein. Kättesaadav http://www.neevaaed.ee/tooted/lilled/karvane-piiphein/?category=165&panel=2. 15.09.2013. Tartu Ülikool LO Loodusteadusliku hariduse keskus. Karvane piiphein. Kättesaadav http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/piiphein.htm. 15.09.2013. 2.8 Helmikas (Melica) Konkreetne liik: kõrge helmikas (Melica altissima) (joon. 63, joon.64) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 70-150 cm. Taime välislaadi kirjeldus: kõrge puhmas. Lehed: laiusega 0,4-1,2cm, tihedad. Õied või õisikud: pöörised 10-20cm pikkused, väga tihedad, ning rohkem või vähem ühepoolsed, väga lühikeste raagudega. Kobarõisik on sageli violetset värvi. Liigi eritunnused: kõiki vorme paljundatakse seemnetega.
............................................................................................31 2.5Kaerand (Helictotrichon)..................................................................................................32 2.6Haguhein (Koeleria).........................................................................................................33 2.7Piiphein (Luzula)..............................................................................................................34 2.8 Helmikas (Melica)...........................................................................................................35 2.9 Siidpööris(Miscanthus)...................................................................................................36 Konkreetne liik: Amuuri siidpööris(Miscanthus sacchariflorus)..........................................36 3. ILUPÕÕSAD....................................................................................................................37 3
PEREKOND: maarjahein (Anthoxanthum) lõhnav maarjahein (Anthoxanthum odoratum) PEREKOND: värihein (Briza) keskmine värihein (Briza media) PEREKOND: kastik (Calamagrostis) metskastik (Calamagrostis arundinaca) PEREKOND: kerahein (Dactylis) harilik kerahein (Dactylis glomerata) PEREKOND: orashein (Elymus) harilik orashein (Elymus repens) PEREKOND: aruhein (Festuca) lamba aruhein (Festuca ovina) punane aruhein (Festuca rubra) PEREKOND: helmikas (Melica) longus helmikas (Melica nutans) PEREKOND: timut (Phleum) põldtimut (Phleum pratense) PEREKOND: pilliroog (Phragmites) pilliroog (Phragmites australis) PEREKOND: nurmikas (Poa) murunurmikas (Poa annua) PEREKOND: lubikas (Sesleria) lubikas (Sesleria caerulea) Lõikheinalised: SUGUKOND: lõikheinalised (Cyperaceae) PEREKOND: tarn (Carex) harilik tarn (Carex nigra) põistarn (Carex vesicaria) PEREKOND: mõõkrohi (Cladium)
PEREKOND: maarjahein (Anthoxanthum) lõhnav maarjahein (Anthoxanthum odoratum) PEREKOND: värihein (Briza) keskmine värihein (Briza media) PEREKOND: kastik (Calamagrostis) metskastik (Calamagrostis arundinaca) PEREKOND: kerahein (Dactylis) harilik kerahein (Dactylis glomerata) PEREKOND: orashein (Elymus) harilik orashein (Elymus repens) PEREKOND: aruhein (Festuca) lamba aruhein (Festuca ovina) punane aruhein (Festuca rubra) PEREKOND: helmikas (Melica) longus helmikas (Melica nutans) PEREKOND: timut (Phleum) põldtimut (Phleum pratense) PEREKOND: pilliroog (Phragmites) pilliroog (Phragmites australis) PEREKOND: nurmikas (Poa) murunurmikas (Poa annua) PEREKOND: lubikas (Sesleria) lubikas (Sesleria caerulea) Lõikheinalised: SUGUKOND: lõikheinalised (Cyperaceae) PEREKOND: tarn (Carex) harilik tarn (Carex nigra) põistarn (Carex vesicaria) PEREKOND: mõõkrohi (Cladium)
kasvukohta. Taim on mitmeaastane ja moodustab väikeseid mättaid. Sulg-aruluste on 20-80 cm kõrgune kollakasroheline taim; kõrs sõlmekohtades karvane. Lehed kuni 1 cm laiused, lehe pealmise pinna roodudel on hõredalt pikki karvu näha, lehed pehmed, longus. Õisik püstine 4-10 cm pikkune, hõre (5-10 pähikuga), pähikud 1-3 cm pikad. Õitseb juunis, juulis, kahjurite rüüste tõttu jõuab vähe viljuda. Eestis tavaline. LONGUS HELMIKAS - Melica nutans , nime tõlkimisel saame Melica 13. sajandist pärinev sorgo nimi ja nutans rippuv, longus. Sugukond kõrrelised. Kasvukoht: longus helmikas kasvab varjukates leht- ja segametsades ja on Eestis tavaline. See mitmeaastane taim moodustab hõredaid kogumikke ja on rohkete mitteõitsevate võsudega. Kõrs on 30-70 cm kõrge, lehed 3-5 mm laiad. Pööris kuni 10 cm pikk, väga peente harudega, longus tipuga. Pähikud 6-8 mm pikad, 1-2 õiega,
Kui kuusk esineb II rindes, on männid korralikult laasunud. Esineb ka kaske ja tamme, kuid nende kasv on aeglasem, tüved kõverad. Alusmetsas domineerivad h. sarapuu (Corylus avellana), h. kadakas, mage sõstar (Ribes alpinum), h. lodjapuu (Viburnum opulus), h. kuslapuu, h. tuhkpuu (Cotoneaster scandinavicus), Keila-Joa ümbruses põõsasmaran (Potentilla fruticosa). Alustaimestikus valitsevad kõrrelised: metskastik, punane aruhein (Festuca rubra), longus helmikas (Melica nutans), sulg-aruluste (Brachypodium pinnatum), lubikas jt., nendega koos kasvavad vesihaljas tarn (Carex flacca), mägitarn (Carex montana), verev kurereha, angerpist, h. pohl, h. jänesekapsas (Oxalis acetosella).Leidub ka viljaka kasvukoha liike nagu h. sinilill, h. ussilakk (Paris quadrifolia), võsaülane (Anemone nemorosa) jt. Samblarindes kasvavad laanik, palusammal, metsakäharik, lainjas-kaksikhammas (Dicranum polysetum) jne.
annaabi.ee 
