Meitern - 8 õppematerjali

Kasutaja: meitern

Faile: 0

9

doc

Reieluukaela murd

Röntgenülesvõte tehakse mõlemast puusast, et saada ettekujutus ka tervest puusast. Selgitatakse kukkumise põhjus ja vigastuse mehhanism (nt. komistamine, ootamatu haigushoog, eelnev halb enesetunne, peapööritus, valu). Mõõdetakse vererõhku ja pulsisagedust, arvestatakse seesmise verejooksu ja verejooksust tingitud soki võimalikkust. (Mustajoki jt 2001.) Ravi on tänapäeval enamasti kirurgiline, üksikutel juhtudel piirdutakse vaid säästliku reziimi rakendamisega (Meitern 2001). Opereeritakse võimalikult varakult, soovitavalt 1.-2. päeval 2 vigastuse tekkimisest. Murru fikseerimise meetodina kasutatakse osteosünteesi (liugnael, kruviplaat, gammanael), pool- või täisproteesi. (Mustajoki jt 2001.) Liigese poolprotees ehk hemiprotees (reieluupea asendatakse metallist tehisliigese komponentidega) on hea lahendus eakatele (üle 70.a

Meditsiin → Kirurgia

106 allalaadimist

Kehaline aktiivsus ja selle mõju tervisele

10

doc

Kehaline aktiivsus ja selle mõju tervisele

jalatallast jäänud jälje vaatlus. Perearstidel on laste tervise aktiivse hindamise üheks võtteks luustiku hindamine ja sellega seotud võimaliku patoloogia avastamine(Sooba 2006).Lampjalg võib olla kaasasündinud kehaehituslik omadus või jalalaba normaalsest erineva tegevuse tagajärg (Liukkonen & Saarikoski 2008: 20-21). Kaasasündinud lampjalgsust esineb harva ning sellest teavitatakse vanemaid juba pärast sünnitust (Meitern 2007). Tavaliselt tervetele väikelastele endile nende probleemid vaevusi ei põhjusta. Samas on see ideaalne vanus muutuste korrigeerimisel nii rühihäirete, lampjalgsuse kui ka hüppeliigese ,,lõtvuse" suhtes(Sooba 2006). Võlvide määratlemisel tuleb alati arvesse võtta lapse arenguga kaasnevaid asendimuutuseid. Tähelepanu tuleb pöörata ka liig kõrge võlviga jalale ja väljapoole pööratud varvastega kõnnile (Liukkonen & Saarikoski 2008: 220-221).

Sport → Kehalise kasvatuse didaktika

251 allalaadimist

22

docx

Mürktaimed

laialt levinud ja tihtipeale inimesed ei oskagi oodata, milliseid omadusi nendel taimedel on. Töö eesmärgiks on tutvustada nende taimede negatiivset ja positiivset mõju tervisele. Samuti ka tutvustada, millised osad taimest on mürgised ja millised ei ole ning millised osad taimedest on tervisele kasulikud. Mürktaimed on taimed, milles sisalduvad mürgised toimeained. Need on peamiselt alkaloidid, glükosiidid, eeterlikud õlid ja ka mõruained (Meitern, 2009). Sellised toimeained avaldavad organismile mõju juba nii väikestes kogustes kui ka üliväikestes kogustes, millega kokkupuutel tekivad häired kudede elutegevuses ja elundite biokeemilistes protsessides, mille tagajärjel tekib mürgistus. Mürktaimede põhiliseks iseloomustuseks on see, et kahju tekib juba väikesest kogusest, kas siis närvisüsteemis, seedekulglas, vereringes või ka allergiana. Erinevate mürgiste ainete kogus taimes on vägagi erinev

Bioloogia → Bioloogia

12 allalaadimist

Kinesioteraapia - parema Achilleuse kõõluse osaline rebend

6

doc

Kinesioteraapia - parema Achilleuse kõõluse osaline rebend

01. 2009 Bürkland, T. 2005. Ratsutamisteraapia ja tserebraalparalüüsiga laste kehaline võimekus. Tartu: Tartu Ülikool. [Magistritöö] Christensen, K. D. Rehab of the Achilles Tendon. http://www.lollylegs.com/injuries/achilles_rehab.aspx , 19.01. 2009. Jacobs, B. A. & Lin, D. Y & Schwartz, E. 2008. Achilles Tendon Rupture: Treatment & Medication. http://emedicine.medscape.com/article/85024-treatment , 18. 01. 2009. Liikumine ja meditsiin. 1998. Toim Ootsing. Tallinn: Medicina. Meitern, K. Kannakõõluse rebend. http://www.inimene.ee/? disease=k&sisu=disease&did=543&idr=s5gcz8n2YgqFLMrfAEv-PJM0Ep6 , 18. 01. 2009. Rõõs, H. 2008. Adeli kostüümiravi mõju hindamine motoorse funktsiooni näitajatele spastilise dipleegiaga lastel. Tartu: Tartu Ülikool. [Magistritöö] Wolfe, W. M. & Uhl, T. L. & Mccluskey, L. C. 2001. Management of Ankle Sprains American Family Physician. 1.01

Meditsiin → Kinesioloogia

53 allalaadimist

Sagedasemad põlvetraumad ja Osgood Shlatteri haigus

10

odt

Sagedasemad põlvetraumad ja Osgood Shlatteri haigus

tugevdamine. Operatsioonijärgselt on taastumine täielik. Haav paraneb 10-12 päeva ja sellejärgselt vaevusi ei jää. PROGNOOS Kui haigus on diagnoositud, siis mingit elukvaliteedi langust sellega ei kaasne ja püsivat tervisehäiret ei jää. ENNETAMINE Aktiivse spordiga tegelemisel tasub meeles pidada, et treeningut tuleb alustada korraliku soojendusega ja venistusharjutustega. Kui peale treeningut tekib valu, siis leevendada seda külmakotiga. (Retsenseerinud: dr. Kaidu Meitern) 3.0 Kava Osgood Schlatteriga noorele inimesle kodus harjutamiseks. (10 harjutust) 8 1) Istu maha ja toeta käed kehast tahapoole. Jalad siruta enne sirgelt ja tõsta rahulikult üksjalg ülesse,hoia paar sekundit ning lase alla rahulikult (10 korda) 2) Istu kuskile kõrgemale,nii et jalg oleks enam vähem 90 kraadi ning tõsta jalga ülesse ja alla (10 korda) 3) Istud kõrgemal ning tõused ülesse püsti toetudes haigele jalale,tervet jalga hoiad üleval(10

Meditsiin → Meditsiin

17 allalaadimist

14

doc

Kümnevõistlus

Eeltoodud meetodit kasutatakse ka kõigi teiste kohtade väljaselgitamiseks. EESTI KÜMNEVÕISTLEJAD · Tarmo Adamberg · Krister Altosaar · Ain Arro · Mikk-Mihkel Arro · Rein Aun · Toomas Berendsen · Päärn Brauer · Aivar Hommik · Mikk Joorits · Madis Kallas · Margus Kasearu · Indrek Kaseorg · Tõnu Kaukis · Aigar Kukk · Valter Külvet · Jaan Lember · Heino Lipp · Kaidu Meitern · Andrei Nazarov · Erki Nool · Aivo Normak · Jüri Otsmaa · Priit Paalo · Mikk Pahapill · Tiit Pahker · Uno Palu · Tiit Pohl · Peeter Põld · Kristjan Rahnu · Andres Raja · Pavel Rambak · Sven Reintak · Tarmo Riitmuru · Heino Sildala · Heino Sildoja · Toomas Suurväli · Boris Tolmachov · Indrek Turi · Marko Vunder Aleksander Kolmpere Sündinud: 17.04.1899 Surnud: 10.02.1958

Sport → Kehaline kasvatus

17 allalaadimist

14

doc

Eesti kümnevõistlus

Eeltoodud meetodit kasutatakse ka kõigi teiste kohtade väljaselgitamiseks. EESTI KÜMNEVÕISTLEJAD  Tarmo Adamberg  Krister Altosaar  Ain Arro  Mikk-Mihkel Arro  Rein Aun  Toomas Berendsen  Päärn Brauer  Aivar Hommik  Mikk Joorits  Madis Kallas  Margus Kasearu  Indrek Kaseorg  Tõnu Kaukis  Aigar Kukk  Valter Külvet  Jaan Lember  Heino Lipp  Kaidu Meitern  Andrei Nazarov  Erki Nool  Aivo Normak  Jüri Otsmaa  Priit Paalo  Mikk Pahapill  Tiit Pahker  Uno Palu  Tiit Pohl  Peeter Põld  Kristjan Rahnu  Andres Raja  Pavel Rambak  Sven Reintak  Tarmo Riitmuru  Heino Sildala  Heino Sildoja  Toomas Suurväli  Boris Tolmachov  Indrek Turi  Marko Vunder Aleksander Kolmpere Sündinud: 17.04.1899 Surnud: 10.02.1958

Sport → Kehaline kasvatus

1 allalaadimist

16

doc

Kümnevõistlus

1924. aasta Pariisi olümpiamängudel võitis Klumberg kümnevõistluses pronksi. 3. EESTI KÜMNEVÕISTLEJAD · Tarmo Adamberg · Krister Altosaar · Ain Arro · Mikk-Mihkel Arro · Rein Aun · Toomas Berendsen · Päärn Brauer · Aivar Hommik · Mikk Joorits · Madis Kallas · Margus Kasearu · Indrek Kaseorg · Tõnu Kaukis · Aigar Kukk · Valter Külvet · Jaan Lember · Heino Lipp · Kaidu Meitern · Andrei Nazarov · Erki Nool · Aivo Normak · Jüri Otsmaa · Priit Paalo · Mikk Pahapill · Tiit Pahker · Uno Palu · Tiit Pohl · Peeter Põld · Kristjan Rahnu · Andres Raja · Pavel Rambak · Sven Reintak 5 · Tarmo Riitmuru · Heino Sildala · Heino Sildoja · Toomas Suurväli

Sport → Kehaline kasvatus

16 allalaadimist