Linakasvatuse laiendamine taludes soodustas ka ehitustegevust, vajaliku inventari soetamist, samuti looduslike maade ülesharimist. Nii oli ka Piistaojal.Söödakoguse suurendamine võimaldas kasvatada rohkem piimakarja. Piistaojal peeti algul maakarja, siis aga mindi üle mustakirju karja kasvatamisele-aretamisele. Siin valmistatud võid müüdi Pärnus, hiljem ka Inglismaal. Esimene võitünn saadeti sinna 24. oktoobril 1900. a. Alates 1922. aastast hakati piima viima Tori- Selja meiereisse. 1906. aastal tehti algust veiste jõudluskontrolliga. Varem oli seda rakendanud C.R. Jakobson oma Kurgja talus.1911. aastal ehitati lehmadele uus puhaslaut, vana laut kohandati talliks. Talus oli 7- väljaline külvikord, kusjuures kolm põldu oli ristiku all, kolmandal neist karjatati veiseid. Esimesed vasikakoplid rajati 1915. aastal, esimesed lehmade kultuurkoplid 1923. aastal. Neist mitmeid kasutati üle poole sajandi. Teravilja saadi hektarilt 13-18 ts (aidakaalus),
nõuete säilimine - piima kogumiseks ja veoks võib kasutada mittekorrodeeruvast ja toiduga kokku puutuda lubatud materjalist mahuteid, millised peavad olema puhtad ja desinfitseeritud ning tihedalt suletavad. - mahuteid tuleb pesta, desinfitseerida ja loputada joogiveega enne kasutamist, kuid mitte harvem kui kord päevas. Piima kvaliteedi nõuded - farmis toodetava piima kvaliteedis sõltub: - otseturustuse korral seda piima tarvitavate inimeste tervis -meiereisse müüdavast piimast tehtavad piimatooted kvaliteet. - seetõttu on toorpiimale esitatavad kvaliteedinõuded väga ranged ja kvaliteedi kontroll regulaarselt teostatav. - toorpiim peab pärinema kliiniliselt tervelt loomale ning karjast ja piirkonnast, mille kohta ei ole loomataudi ega sellle kahtluse tõttu kehtestatud liikumise piirangut - toorpiim peab pärinema karjast, mis on tunnistatud brutselloosi-, leukoosi- ja tuberkuloosivabaks. - toorpiim peab pärinema loomalt, kellele ei ole
kui Punaarmees olnud poja, arhitekt Mart Porti nõuga välja tulla. Talle kuulus mitmel pool Eestimaal võõraste nimede all mitu maja. Koplimärdi ei olnud kollektiviseeritud, vaid püsis ka kõige raskemal ajal erataluna, vahest ka seetõttu, et tal oli maad vaid ca 2 hektarit. Marta Port oli energiline ja ettevõtlik. Ta oskas teha raha kõigest, käis kolhoosirahvaga Leningradi turul liha, aedvilja ja lilli müümas, viis piima meiereisse ja pani ka suvitajad tööle. Ta ema mäletas pooleldi õudusega, pooleldi naeruga, kuidas perenaine kord ära sõites andis talle hulga instruktsioone: lehm tuli lüpsa ja mullikatele vikki ette niita. Ema ei olnud elus palju niitnud ega lehma lüpsnud, aga nagu sellisel puhkudel ikka, sai ta selle kõigega kuidagi hakkama. Saime nemdki Mart Kanguriga rasked piimanõud meiereisse veetud ja heinaajal koormatega küüni sõidetud. Korra küll kukkus J.K
Jalgsema keskusest umbes 500m Liutsalu poole ehitati meierei. See ilus maakivist ning valgest peenkristallilisest kaunist korallidega lubjakivist tahutud nurkadega ja avapiiretega ühekorruseline ärklikorrusega hoone on ka praegu külas alles. Hoone on tolleaegsete meistrite hea müüritöö näidis, ehitatud 1927.-1928. aastal ( ). Sinna lõi ümbruskonna rahvas kokku 125 majapidamist piima. Piimast valmistati kohapeal koort, mida saadeti Järva-Jaani meiereisse. Lõssist tehti kohupiima ja kaseiini, mis oli toormaterjaliks kammide ja nööpide valmistamisel ( ). Loomakasvatuse edendamiseks hakati kasvatama uusi loomatõuge. Selles olid suure töö teinud loomakasvatusühistud, neist esimesed olid sugupulliühistud. Jalgsema Sugupulli Ühing loodi 14. mail 1923. aastal. ( 105) Loomadele allapanuks ja kütteks varuti turvast. Turba varumine oli turbaühistute ülesanne Jalgsema Turbatööstuse Ühisus loodi 5. juunil 1924
ravimite ooteaeg · Ooteaeg on aeg ööpäevades pärast ravimi viimast manustamist loomale, mille jooksul peab ravimijääkide sisaldus looma söödavates kudedes (liha, maks, neerud, nahk, rasv) või produktides (piim, munad, mesi) langema allapoole MRL väärtust. Alles pärast seda võib looma kudesid või produkte kasutada toidu valmistamiseks. · N: mastiidiravil penitsillliniga on lehmapiima ooteaeg 6 ööpäeva, piim võib minna meiereisse alles 7-ndal päeval. · Ooteaeg on spetsiifiline ravimile, loomaliigile ja toitainele. Ta määratakse, arvestades ravimi ja tema metaboliitide liikumist looma organismis, MRL ning tema jääkide uurimise tulemusi. 18. Taimsed mürgid. Ritsiin jt. lektiinid, ensüümi inhibiitorid, alkaloidid, sinihappeglükosiidid, fütoöstrogeenid, sinepiõliglükosiidid, oksalaadid, kilpjala toksiinid, saponiinid, graianotoksiin, favism, leukotoksiin-dioolid.
kasutavad litsenseeritud veterinaarravimeid. Ooteaeg on aeg ööpäevades pärast ravimi viimast manustamist loomale, mille jooksul peab ravimijääkide sisaldus looma söödavates kudedes (liha, maks, neerud, nahk, rasv) või produktides (piim, munad, mesi) langema allapoole MRL väärtust. Alles pärast seda võib looma kudesid või produkte kasutada toidu valmistamiseks. N: mastiidiravil penitsillliniga on lehmapiima ooteaeg 6 ööpäeva, piim võib minna meiereisse alles 7-ndal päeval. Ooteaeg on spetsiifiline ravimile, loomaliigile ja toitainele. Ta määratakse, arvestades ravimi ja tema metaboliitide liikumist looma organismis, MRL ning tema jääkide uurimise tulemusi. 19. Taimsed mürgid. Ritsiin jt. lektiinid, ensüümi inhibiitorid, alkaloidid, sinihappeglükosiidid, fütoöstrogeenid, sinepiõliglükosiidid, oksalaadid, kilpjala toksiinid, saponiinid, graiantotoksiin, favism, toksilised lipiidid, leukotoksiin-dioolid.
annaabi.ee 
