1944- 1950 Nikolai Karotamm. Ühiskondlik elu. Nõukogude võimu taaskehtestamisse suhtus suurem osa eestlasi pikka aega eitavalt. Vastupanu keskmeks oli metsavendlus, kelle tegevust toetasid kohalikud elanikud- varustati toidu, peavarju ja informatsiooniga. Metsavennad tapsid nõukogude aktiviste, korraldasid diversioone raudteedel. Samal ajal pandi toime röövimisi kauplustes, meiereides ja taludes. Nõukogude võim kasutas metsavendade vastu võitlemiseks sõjaväe regulaarüksusi ja julgeoleku väeosi. Oluliselt aga nõrgendas metsavendade vastupanu 1949 aasta küüditamine ( eestist siberisse, põhiliselt naised ja lapsed ). ( 50. metsavendlus lõppes)- juba 1944 hakkas massiline nõukogude võimule ebalojaalsete inimeste arreteerimine ja nende saatmine vangi ja sunnitöölaagritesse. Majandus
Samuti muutus asutuspilt Eestis, raudteejaamade ümbrusesse tekkisid uued asulad. Nt Tapa, Jõgeva, Mõisaküla, Jõhvi. PÕLLUMAJANDUS: Eesti oli jätkuvalt põllumajanduslik maa. Kuigi oli juba palju talusid päriseks ostetud, domineeris siiski mõisamajandus, sest umbes pool haritavast maast oli mõisate käes. Mõisad olid suurmajandid, mis tootsid turu tarbeks. Peamiseks haruks kujunes karjakasvatus. Eeskätt piimakarja kasvatus. Töödeldi meiereides kooreks ja võiks ning see müüdi maha Peterburi turul. Samuti hakati massiliselt kasvatama kartulit, millest hakati ka viina ajama. Sellel ajal oli umbes 250 väikest piiritusevabrikut, mis tootsid umbes 10% kogu Venemaa piiritusest, mis samuti veeti Venemaa turule. Hakati kasvatama ka rasvasigu. Hakati tähelepanu pöörama ka tõuaretusele ja sordiaretusele. Teavet talupoegade seas levitasid põllumeeste seltsid. TÖÖSTUS: I Tekstiilitööstus, mille kõige olulisemaks keskuseks oli Narva
asukoht tugevas põllumajanduspiirkonnas on loonud aluse edukaks tegelemiseks piima töötlemisega kõrgel tasemel. E-Piima meiereid rajati 20. sajandi alguses – Kesk-Eestis asuv Põltsamaa meierei 1910. aastal ja sellest 70 km kaugusel paiknev Järva-Jaani meierei 1911 a. Tänaseks on nendest arendatud 10000 tonnise aastavõimsusega juustutööstus ning 8000 tonnise aastavõimsusega pulbritööstus. Toorpiima varutakse ligikaudu 200 ühistu liikmelt. Aastas töödeldakse meiereides 120 000 tonni toorainet. E-Piima eesmärk on väärtustada kõrgelt oma liikmete toodetud piima, pakkudes maailmale parimat, mis on toodetud Eesti piimast. E-Piim on aastakümneid müünud oma toodangut nii Euroopa Liidu riikidesse kui ka Aasia ja Aafrika riikidesse ning USA-sse. E-Piim on innovaatikale ja nutikale spetsialiseerumisele suunatud ettevõte. Alates 2005. aastast on E-Piim osanik Eesti Tervisliku Piima Biotehnoloogiate
võimalus. 11. Elektrimasinate osatähtsus, liigitus. Eesti põllumajanduses kasutati esialgu elektrienergiat ainult valgustuseks. Kuid juba 30-ndatel aastatel oli üksikutes suurtaludes kasutusel ka elektrimootoreid. Elektriajami kasutamine oli võimalik neis taludes, kus lähedal oli elektrijaam või elektriliin. Enamik elektrijaamu ehitati sel ajal linnade lähedusse, varustamaks neid peamiselt valgustusenergiaga. Elektriajamite kasutamine meiereides, veskites ja põllumajandustootmises laienes 1948.1949. a. põllumajanduslike hüdroelektrijaamade ja põllumajanduslike elektrivõrkude ehitamise järel. Viiekümnendate aastate lõpus, kuuekümnendate alguses ehitati juba elektrifitseeritud lüpsilautu ja sigalaid, kus kasutati üksikelektriajameid vaakumpumpade ja külmamasinate ning sigalate söödaköögis purustite, segistite ja muidugi veevarustuspumpade käitamiseks. Veevarustusseadmed olid esimesed automaatjuhtimisega
-30.a Põllumajandus Peamine majandusharu (70% elanikest) Maareformiga (1919) riigistati mõisnike maad ja u 1000 mõisat Osa maast kingiti Vabadussõjast osavõtnuile Maa müük talunikele (u 55 tuh asundustalu, pangalaen 55 a) Riigimaal loodi riigimajandid, põllutöökoolid, vallakoolid, kodumajanduskoolid Tulemus: Eestist sai väiketalundite maa üle 100 tuh talundi Talumajapidamine Maad keskmiselt 10-20 ha Piimakari või, juust meiereides. Eesti Võieksport. Peekonsea kasvatus. Eesti Lihaeksport 1930aa Lina ja kartul müügiks Teravili, 1930.aa kaitsti siseturgu tollidega Põllutöö käsitsi, talgutega. Sulased, tüdrukud. Külvi-, niidu-, rehepeksumasinate ost. Esimesed traktorid, 1938 I kombain. Talude heakorrastamine: lille- ja õunapuuaiad. Kodukaunistamiskampaaniad. Riigijuhtidel oma talud. Tööstus 1920.a Vene turu ärakukkumine
sajandi alguses – Kesk-Eestis asuv Põltsamaa meierei 1910. aastal ja sellest 70 km kaugusel paiknev Järva-Jaani meierei 1911 a. Tänaseks on nendest arendatud 10 000 tonnise aastavõimsusega juustutööstus ning 8 000 tonnise aastavõimsusega pulbritööstus. Mõlemad E-Piima meierid on tunnustatud BRC Food kvaliteedisertifikaadiga ning Järva-Jaani meierei omab veel Halal ja Kosher sertifikaate. Toorpiima varutakse ligikaudu 200 ühistu liikmelt. Aastas töödeldakse meiereides 120 000 tonni toorainet. E-Piima eesmärk on väärindada kõrgelt oma liikmete toodetud piima, pakkudes maailmale parimat, mis on toodetud Eesti piimast. E-Piima Põltsamaa meiereis toodetakse traditsioonilisi poolkõvasid juustusorte: Edam, Tilsit, Gouda ning valmistamata juustusid Baski ja Cagliata pooltootena toidutööstusele. Erilisematest juustudest väärivad esile tõstmist Maasdami tüüpi E-Piim Special ja 14 funktsionaalne juust HarmonyTM
annaabi.ee 
