Krõõt, Indrek Anton Tsehhov "Kajakas" Arkadina, Treplev, Niina, Trigorin Fjodor Dostojevski "Kuritöö ja karistus" juuratudeng Rodion Romanovits Raskolnikov Honore de Balzac "Isa Goriot" Tähtsamad tegelased: isa Goriot- endine nuudlikaupmees Eugene de Rastignac- vaesunud aadlipere võsuja üliõpilane. Vautrin- põgenenud sunnitööline, kes end Vauqueri pansionaadis varjab ja allilma rahadega mehkeldab. Delphine de Nucigen- isa Goriot" tütar ja Rastignaci armuke Anastasie de Restaud- isa Goriot" tütar. Knut Hamsun Maa õnnistus Iisak Erich Maria Remarque "Läänerindel muutuseta" 19-aastane sõdur Paul Bäumer Ernest Hemingway "Ja päike tõuseb" Jake Barnes ja ta sõbrad-tuttavad, kelle elu möödub lõbutsedes, juues ja pidutsedes, kuid mis on ometi kantud sügavast isiklikust traagikast. Romaan
Raamatu analüüs Honoré de Balzac "Isa Goriot" 1) Teose andmed: Autor: Honoré de Balzac Pealkiri: Isa Goriot 2) Teose tegelased: Isa Goriot - endine nuudlikaupmees Eugene de Rastignac - vaesunud aadlipere võsu ja üliõpilane. Vautrin - põgenenud sunnitööline, kes end Vauqueri pansionaadis varjab ja allilma rahadega mehkeldab. Delphine de Nucigen - isa Goriot" tütar ja Rastignaci armuke Anastasie de Restaud - isa Goriot" tütar. Proua Vauquer - pansioni omanik. Sylvie - köögitüdruk. Proua Couture - lesk ja Victorine hooldaja. Victorine Taillefer - tüdruk, keda rikas isa keeldub omaks tunnistamast. Poiret - endine ametnik. Preili Michonneau - vanatüdruk. Christophe - jooksupoiss. Proua de Beauseant - Rastignaci nõbu ja toetaja.
7 TEGELASTEST Christian Bradley endine naine oligi Christian, ta oli väga veetlev ja tohutult rikas. Ta ei olnud kaua aega oma eksnaist näinud. Ja kui ta lõpuks nägi siis tundis ta end ebamugavalt, sest Christian hakkas tema kallal norima ja talle meeldis Bradley piinlikku olukorda panna. Christian armastas endiselt Bradleyt, kuid kokku saades, ta räägib ja käitub kuidagi imelikult. Ka see on teada Bradleyl, et Christian mehkeldab Arnoldiga, sellise käitumisega üritab ta armukadedust esile kutsuda. Christian võtab tihti enda poole kellegi Priscilla, sest ta tunneb end vajalikuna. Tal on mõttes luua oma moesalong ja seda ta ka teeb, kuid see toimub aga pärast kohtuistungit, sest ta säilitab sellega oma edukuse. Arnold Baffin Racheli mees on Arnold Baffin ja tal on ka poeg nimega Julian. Nad olid mõlemad Bradleyga head sõbrad, kuid nende vahel oli ka erimeelsusi nagu ikka sõbrade vahel. Kuid
väga õpetlikke lauseid. Tähtsus selle kirjutamise ajal oli kindlasti see, et ta näitaski seda elu rahvale nii, nagu see tegelikult on. Tänapäeval annab jällegi kaasaegsele rahvale ettekujutuse tolleaegsetest eluviisidest ja realismi tunnustest. Honore de Balzac "Isa Goriot" *Tähtsamad tegelased: isa Goriot- endine nuudlikaupmees Eugene de Rastignac- vaesunud aadlipere võsuja üliõpilane. Vautrin- põgenenud sunnitööline, kes end Vauqueri pansionaadis varjab ja allilmaa hadega mehkeldab. Delphine de Nucigen- isa Goriot" tütar ja Rastignaci armuke Anastasie de Restaud- isa Goriot" tütar. *Vähemtähtsad tegelased:Proua Vauquer- pansioni omanik. Sylvie- köögitüdruk. Proua Couture- lesk jaVictorine hooldaja. Victorine Taillefer- tüdruk, keda rikas isa keeldub omaks tunnistamast. Poiret- endine ametnik. Preili Michonneau- vanatüdruk. Christophe- jooksupoiss. Proua de Beauseant- Rastignaci nõbu ja toetaja.
seda, et midagi ei ole kättesaadamatu, see mõjutas neid kogu nende elu jooksul. Rikkust peeti suurimaks väärtuseks, isegi hr Goriot ütles, et “Raha on elu,”, kuigi ta arvamus lõpuks muutus. Ilma kaasavarata ning uhkete riieteta oli noorel naisel raske mehele saada. Tähtsamad tegelased: isa Goriot- endine nuudlikaupmees Eugene de Rastignac- vaesunud aadlipere võsuja üliõpilane. Vautrin- põgenenud sunnitööline, kes end Vauqueri pansionaadis varjab ja allilma rahadega mehkeldab. Delphine de Nucigen- isa Goriot" tütar ja Rastignaci armuke Anastasie de Restaud- isa Goriot" tütar. Vähemtähtsad tegelased: Proua Vauquer- pansioni omanik. Sylvie- köögitüdruk. Proua Couture- lesk ja Victorine hooldaja. Victorine Taillefer- tüdruk, keda rikas isa keeldub omaks tunnistamast. Poiret- endine ametnik. Preili Michonneau- vanatüdruk. Christophe- jooksupoiss. Proua de Beauseant- Rastignaci nõbu ja toetaja.
Venemaal süveneva kriisi ilmingud Tsaariivõimu autoriteet nõrgeneb Grigori Rasputini mõju tagajärg Rasputini mõrv ei päästa enam olukorda tsaari autoriteet nkn juba kadunud maine väga langenud, sest Grigori Rasputin võetakse õukonda kuna tal on justkui võime tsaari poja haigust ohjeldad, samas rahvas räägib väga palju kuidas see imemees väga liiderlikku elu elab, kui tsaar vägesi juhib siis tsarinna mehkeldab Rasputiniga, tsarinna tegelt saksa spioon vms keerulistes oludes hakkab rahvas rohkem erahuvidele mõtlema Majanduslikud probleemid toitlustusraskused raudteed ummistunud, linna jõuab vähe toitu tehasetöötajad rahulolematud Suured kaotused sõjas Kogu sõjas Venemaal ~1,7 miljonit langenut Sõduritel puudub motivatsioon Vähemusrahvad hakkavad soovima autonoomiat hakatakse oma erahuvidele rohkem mõtlema
Ta on poolenisti inimhing ja teda kutsutakse unelmsooviks. Madu on maine hing ja poolenisti deemonlik; ta on vaim ja surnute vaimudega sugulane. Nagu nemadki, nii hulgub ka tema ringi keset maapealsust ja tingib seda, et me teda kardaksime või et ta ärataks meis iharust. Maol on naiselik natuur ja ta otsib surnute seltskonda, kes on maa külge aheldatud, selliseid, kes ei leia teed üleminekuks, nimelt üksiolekusse. Sellele lisaks on madu hoor ja mehkeldab Kuradiga ja kurjade vaimudega; ta on vaim- piinaja, ta on kogu aeg inimest ahvatlemas kõige halvema kaaslusega. Ent valge lind on pooleldi inimese pooltaevalik hing. Ta viibib Ema juures ja laskub vahetevahel alla. Linnul on mehelik alge ja ta on toimiv mõte. Ta on ka Ema saadik, vooruslik ja üksildane. Ta lendab kõrgel maakera kohal. Ta nõuab üksiolekut. Ta toob sõnumi kaugetelt, nendelt, kes on meist eemaldunud ja täiuslikeks saanud. Tema kannab meie sõna üles Ema juurde
Jah, seda võisid nad hirmus kergesti teha. Sellepärast juhtuski sagedasti nõnda, et kui kenad pühapäevased poisid samasuguste neiudega läksid linnast välja jalutama, kus vaba voli jooksmiseks ja hullamiseks, siis poisid kõndisid, nagu oleksid nad küünarpuud alla neelanud, kuna aga neiud nende ümber ketast lõid, jooksid ja kilkasid. Asjasse pühendamatu võis sellest vaatemängust sootuks vale arusaamise omandada. Ta võis arvata, et siin on naine see, kes ,,mehkeldab", ning et kenad pühapäevased poisid ei tee midagi muud, kui aga ootavad, millal ja mis nüüd tuleb või lahti läheb. Aga tõepoolest sündis kõik ainult sellepärast nõnda, et poisid kartsid higistada, sest nad kandsid peent paberist pesu. Seda teadsid muidugi ka neiud ja sellepärast tegid nad kõik, mis nende oskuses ja võimuses, et looduseseadused oleksid täidetud. Indreku seisukord Molli kõrval oli eriti raske sellepärast, et neiu oskas ei millestki ikka midagi
annaabi.ee 
