Peipsi järv Eesti idaosas lainetav hiiglaslik Peipsi on oma 3555 km suuruse pindalaga Euroopa looduslike järvede hulgas suuruselt 5. kohal. Pikkuseks on Peipsi järvel mõõdetud 143 km ja laiuseks 48 km. Peipsi järv koosneb kolmest selgesti eristatavast osast. Põhjapoolne osa on kõige suurem ja sügavam. Lõunapoolse osa nimi on Pihkva järv. Neid ühendav väin on Lämmijärv. Kõige sügavam koht on Lämmijärve väga kitsal alal Mehikoorma sadama lähedal, kus sügavuseks on mõõdetud 15, 3 meetrit. Peipsis tervikuna ei ole palju saari. Seal on loendatud 29 saart. Peipsi põhjapoolne osa on väheliigestatud kaldajoonega. Lõunaosa kaldajoon on aga enam liigestatud. Lõuna pool asuvad paljud lahed nagu Zeltsa , Värska, Kruppi. Pika ajavahemiku jooksul on Peipsi järve järkjärgulisel taandumisel selle põhjarannikule tekkinud omapärased luited, mida ääristavad kaunid männimetsad
kalatoodangust). Kalaliike on 37; põhilised tööstus- kalad on peipsi tint, rääbis, ahven, haug, latikas ja peipsi siig. Kalandus ja teised kasutusvaldkonnad Peipsi kala- püügist saavad Eestis tulu "Peipsi Kaluri" järglased aktsiaseltsid "Kallaste Kalur", "Latikas" ja "Peipsi Selts" ning aktsiaselts "Peipsi Laine". Tähtsamad paadisadamad on Alajõe, Lohusuu, Kallaste, Kolkja, Varnja, Piirisaare, Meerapalu ja Mehikoorma, suurim kalatööstusettevõte on aktsiaseltsi "Peipus Fish" Kallaste kalatehas. Venemaal on tähtsamad kalurikülad Vetvennik, Ostrovtsõ, Samolva, Terebistse, Ostrov-Zalit, Kulje ja Budoviz, kalatehased asuvad Gdovis, Kruppis ja Stsiglitsõs. Erakordselt tähtis on Peipsi kui Põhja-Eesti ja Tallinna tuleviku veevaru. Järvel tegutsevad kala-(talvine sikutipüük) ja purjespordiharrastajad. Peipsi liivarikkal põhjarannikul asub rohkesti
Laskurväeosade rünnakuid toetasid kogu armee suurtükivägi, laevastiku- ja lennuväe lendurid. Vaatamata kõigele kaitsest läbi murda ei õnnestunud. 28. veebruaril jõudsid Rebase ja Soodeni pataljonid Valga ja Tartu kaudu Jõhvi, kust nad peagi suunati Krivasoo kotti vaenlase pealetungi peatama. Samal ajal kui 2. löögiarmee pealetung Narva jõel peatus, suunati 42. armee Narva suunalt Pihkva poole, kellel tuli luua platsdarm Lämmijärve läänekaldal Mehikoorma lähistel selleks, et sealt arendada pealetungi Tartu suunas. 12. veebruaril vallutati Piirissaare. Samal päeval olid H.Riipalu mehed juba Võnnus, kust tuli kiiresti liikuda Mehikoorma suunas. Ja siis see algas. Meeletu suremine. Esimene lahing Eestimaa kaitsel oli võidetud. H.Riipalu on kirjutanud: ,,See oli meeletum ja lootusetum vastase pealetung, mida ma rindepraktikas kogenud." 14. veebruaril ületasid nõukogude väeüksused Lämmijärve ja kindlustusid Pedaspää- Meerapalu piirkonnas
regulaarväeosa, ning veel 100-meheline hävituspataljoni üksus. Toimunud haarangul metsavendi mitte leides, lahkusid need Võnnust. Kuid tuli tagasi umbes 30-meheline hävituspataljoni salk, keda ründasid metsavennad. Neile tuli appi mehed Ibastest, kes tõid kaasa laskemoona. Ühisel jõul löödi hävituspataljonlased põgenema. Saagiks saadi veoauto, autobuss, kaks kuulipildujat ja muid relvi. Meeksi vallamaja vallutanud metsavennad pidasid lahingu Mehikoorma lähistel maale tulnud venelaste dessandiga.Tartu poolt tuli punaväelaste grupp, kellega peeti lahing. Võidurõõm oli metsavendade poolel. Venelased tegid veel kord katset üle järve tulla, kuid löödi Meeksi metsavendade poolt tagasi. Elva ja Otepää ümbruses toimus metsavendade koondumine juba juuli esimestel päevadel. Koheselt võeti võim üle Rannu ja Puhja vallamajas ning asusid seal korraldama kohalikku võimu.
Vastseliina kihelkonna enamik alasid asub samuti kaasaegse Võrumaa aladel, kuid Orava mõisa suur piirkond ta põhjaosas jääb Põlvamaale. Kanepi kihelkond jääb täies mahus kaasaegse Põlvamaa aladele. Põlva kihelkonnast jääb Põlvamaa aladele umbes kolmveerand; kihelkonna lõunaosa Väimela ja Võru mõisate lähikonnas jääb kaasaegsele Võrumaale. Räpina kihelkond jääb Põlvamaa aladele pea täielikult, kui välja arvata kitsas põhjapoolne sopp Peipsi kaldal Meeksi ja Mehikoorma ümbruses, mis kuulub kaasaegse Tartumaa koosseisu. 6 Karula kihelkonna aladest paikneb üle kahe kolmandiku (sh kihelkonnakeskus) kaasaegsel Valgamaal. Vaid idapoolsed küllalt hõreda asustusega alad Ähijärve ümbruses jäävad kaasaegsele Võrumaale. Hargla kihelkonna maad jagunevad Valga- ja Võrumaa vahel ligikaudu võrdselt; kihelkonnakeskus asetseb kaasaegse Valgamaa aladel. Rõuge
Metsküla Mõisaküla Kaseküla Virtsu- Puhtulaid Pivarootsi Vatla maalinn- Lihula . Osalejaid umbes 2500 . Roheliste 18. rattaretke start oli kell 11.30 Lihula kultuurimaja eest. Jalgrattureid -- pooled kandsid kiivrit ja paljudel oli seljas rattaretke logoga helkurvest . See reis oli täis vaatamisväärsusi , mille kohta saab lähemat infot lehel: http://www.rattaretked.ee/matsalu_kirjeldus.pdf 2008.a. 9-11 mai Kuidas elad , Lämmijärv? Räpina Saki Meerapalu Mehikoorma Raigla Lüübnitsa Räpina . 6 Planeeritud on ka 2009.a. retk(8-10 mai)Kuidas elad, Luitemaa? Kilingi-Nõmme Punapargi Vanajärve Kabli Jõulumäe Suursoo Kilingi-Nõmme. Kilometraaz: 55+90+54=199km. Alguspunkt: Kilingi-Nõmme klubi. Lõpp-punkt : Kilingi-Nõmme suveaed . Rattaretke pilet eelregistreerimisel 13
pealetung rannala o Turvasrannavöönd o Suurim soostumus Eesti maastikurajoonidest (42%), samuti suur metsamaa osakaal o Orglahed (Värska, Karisilla) esinemine jõrorgude üleujutatud suudmeosades o Peipsi veetaseme perioodiliste kõikumiste ja üleujututse mõju maastikele · Emajõe Suursoo o U 200 km 2 o Eestis omalaadne n.-ö. Deltapiirkond · Kastre-Perevald (Järvselja) · Mehikoorma künnisest lõunasse, valdavalt põllustatud alad o Räpina polder · Värska orglant · Piirissaar · Räpinast lõunas madalsood, üksikud liivakühmud, millel asustus · Beresje, ainuke vanausuliste küla Lõunapool Emajõe suuet · Asustus o Enamasti seotud Peipsiga o Vanausulised (Kolkja, Varnja, Kasepää, Piirissaar, Beresje) o Emajõe Suursoos soosaartel üksiktalud
68 2 14.71 0 FPO Saarepera 6 5.76 1 9.56 0 FPO Saarepera 4.5 4.32 1 14.71 0 FPO Laossina 4.65 4.46 1 16.91 0 FPO Võõpsu 7.5 7.2 2 6 0 FPO Võõpsu 6 5.76 1 5.88 0 FPO Võõpsu 5.2 4.99 1 8.82 0 FPO Võõpsu 5.2 4.99 1 5.88 0 FPO Räpina 8.5 2.1 1 84.58 0 OFG Mehikoorma 9.72 2.6 5 86.78 0 FPO Võõpsu 6 5.76 1 5.88 0 FPO Võõpsu 4.65 4.46 1 22.06 0 FPO Lüübnitsa 7 1.6 1 29.42 0 FPO Lüübnitsa 4.65 1.7 1 22.06 0 FPO Võõpsu 4.65 4.46 1 22.06 0 FPO Lääniste 6.85 6.58 2 169.16 0 FPO Lääniste 4.5 4.32 1 22.06 0 FPO Lüübnitsa 4.65 4
Tema käsutuses löödi 3 löögigrupeeringut. Wetzer jõudis anda pealetungikäsu 30.01ks. 05.11.2008 Hans Kalm. Wetzer. Puskar. Kalm. ... PA esimene suurrünnak kogu kevadtalviste kaitselahingute kampaania käigus. Pealetungid Pihkva-Petseri suunas ning Marineburgi suunas. 11.03 vallutas PA Pihkva. Aprilli (?)viimastel päevadel langes PA kätte Marineburg. Märtsi keskpaigas õnnestus Eesti Rahvaväel olukord rindel stabiliseerida. 14.03 läks RV vastupealetungile. Jagu saadi Mehikoorma (?) dessandist Lämmijärve juures. Petseri, Orava ja Vastseliina juures aga hakkasid kõik suuremad külad, talud jms käima käest kätte, ilma et kumbki pool märkimisväärset edu saavutanud oleks. PA II 47 suurpealetung 17.03 peamiselt läti kütipolkude abil Marienburgist Võru suunas. Üsna kiiresti jõudis PA Haanja kõrgustikuni, hõivas Rõuge. Olukord Võru all jäi endiselt kriitiliseks
piiripunktis. Kohalik piiripunkt on Saatse ja Krupi vahel. Ajalooliseks looduspiiriks on Eesti ja Venemaa vahel olnud Peipsi järv. Selle lõunaosas – Pihkva järves – algab pidev piirijoon Popovitsa lahest (Värska lahe suudmest idas; sellest kirdes kulgeb ka umbes 2 km pikkune järvepiir ümber Kulje lahe ja Dubki lahe vahelise poolsaare) ja kulgeb sealt läbi Kulkna kurgu, mis põhjasuus on alla 0,7 km lai. Suhteliselt kitsas (laiemas kohas 7,7 km, kitsamas – Mehikoorma kurgus – 1,7 km) on ka 30 km pikkune Lämmijärv. Peipsi Suurjärve osa ilmestab tema laius: Varnja–Raskopeli joonel 32 ning Kallaste ja Mustvee laiusel vastavalt 34 ja 49 km. Piirissaare idarannast möödub piir umbes 1 km kauguselt ja käändub sealt põhjaloodesse 48 km pikkuse sirgena punkti 58º47,2′ pl ja 27º21,5′ ip (sellele lähim rand on Kodaveres, 15,6 km), kust käändub 122º nurga all kirdesse ja kulgeb 32 km pikkuse sirgena Peipsi järve kirdenurka Narva jõe lähtesse
annaabi.ee 
