2. INDUSTRIAALAJASTU PÕLLUMAJANDUS · Segatalud Reformide käigus jaotati maa talupoegadele, tekkisid segatalud. Algselt elatusmajandus säilis, toodeti peamiselt enda tarbeks, hiljem teatud saadused turule. Laialt levinud arengumaades, arenenud riikides läbitud. Nt Kariibi mere saartel banaanid, Brasiilias kohvioad, Sri Lankal teepõõsas, Kagu-Aasias heveapuu · Spetsialiseeritud suurtalud Iseloomulik kõrge tööviljakus, tootlikkus ja tehnoloogiline tase (mehhaniseeritus). Toodetakse vaid mõnda saadust, toodang müügiks. Põllumajandus + toiduainetetööstus + turustamine agraartööstuskompleks. Levinud Euroopas, Põhja-Ameerikas, Jaapanis nt piimakarjatalud. · Ekstensiivsed teraviljatalud Vajavad väga palju maad, saagikus madal, tootmiskulud väikesed. Kasvatatakse peamiselt nisu, ka maisi. Omanik talus ainult külvi ja lõikuse ajal, kasutab ajutist tööjõudu, muidu ainult valvurid. Koristatud vili kohe müüki.
Impordimaksud aktsiisi, käibe, tollimaks jne. Lisaks veel erinevad tolliteenused. Kaitsetollid võetakse mõningatelt kaupadel, püüdes nii soodustada kodumaiste toodete levikut või lihtsalt piirata mingite toodete sissevedu Tootmise vormid Talus traditsiooniline tootmisüksus Spetsialiseeritud suurtalud spetsialiseeritud kitsale harule Rantsod Suurel maaalal loomade kasvatamine, ekstensiivne Loomavabrikud intensiivne, mehhaniseeritus, tõuaretus Istandused taimekasvatusmajand, odav tööjõud, monokultuur Ekstensiivsed teraviljatalud suured maa alad ja odav tootmine Põllusaaduste suuremad importijad Hiina, Saksamaa, USA Põllusaaduste suuremad eksportijad India, Brasiilia, Venemaa Metsandus Metsamajandus- tegeleb metsa kasvatamise, kaitse, valve ja majandamisega Metsasus metsamaa osatähtsus piirkonna üldpindalast
26.Ekstensiivne põllumajandus: + vähe väetist + palju tööjõudu - suur maa-ala - vähe saaki - töö tehakse käsitsi Piirkonnad: Venemaa, Nigeeria, Kongo, Alzeeria Ekstensiivne põllumajandus Lõuna riikides. Intsensiivne põllumajandus: + toodangu suur kasv väiksel maa-alal + kõrge mehhaniseeritus ja kitsas spetsialiseeritus + vähe tööjõudu + palju saaki - palju kapitali - rohkelt väetist Piirkonnad: Põhja ja Lõuna Ameerika, Egiptus, Rootsi, Soome Intsensiivne põllumajandus Põhja riikides 27. põllumajanduspoliitika on põllumajanduse arendamine tasakaalus ülejäänud majandusega. NB! LOE ÕPIK LK 21.
Industriaalajastu põllumajandus · Segatalud Reformide käigus jaotati maa talupoegadele, tekkisid segatalud. Algselt elatusmajandus säilis, toodeti peamiselt enda tarbeks, hiljem teatud saadused turule. Laialt levinud arengumaades, arenenud riikides läbitud. Nt Kariibi mere saartel banaanid, Brasiilias kohvioad, Sri Lankal teepõõsas, Kagu- Aasias heveapuu · Spetsialiseeritud suurtalud Iseloomulik kõrge tööviljakus, tootlikkus ja tehnoloogiline tase (mehhaniseeritus). Toodetakse vaid mõnda saadust, toodang müügiks. Põllumajandus + toiduainetetööstus + turustamine agraartööstuskompleks. Levinud Euroopas, Põhja-Ameerikas, Jaapanis nt piimakarjatalud. · Ekstensiivsed teraviljatalud Vajavad väga palju maad, saagikus madal, tootmiskulud väikesed. Kasvatatakse peamiselt nisu, ka maisi. Omanik talus ainult külvi ja lõikuse ajal, kasutab ajutist tööjõudu, muidu ainult valvurid. Koristatud vili kohe müüki.
hinnale. Toote s. omadused kujundatakse välja. Suur Põhivahendite Põhivahendite Madalate kvalifitseeritud osakaal tõuseb. veel suurem oskustega tööjõu tööjõu vajadus Tootmismeetodid osakaal ja kasutamine, võrreldes kapitali on enam tootmise mehhaniseeritus. mahuga. standardiseeritud. suurem standardiseeritu s. Madalamad nõuded tööjõu osas. 32. Fragmenteeritud tööstusharu Fragmenteeritud tööstusharu iseloomustab see, et seal tegutsevad paljud väikese- või
Kokkuvõttes oli tarastamine majanduslikus mõttes efektiivne, sest kadus maa killustatus, maa sai kindla omaniku ja seda hakati kus suurem osa tootmisest on mehhaniseeritud. Vabriku erinevus , efektiivsemalt kasutama. Tarastamine s.t moodustatud manufaktuurist on selle mehhaniseeritus. Võrreldes tsunftiga on . , maavaldused ümbritseti taraga. Tarastamise tulemusena tekkinud manufaktuuris tunduvalt rohkem töölisi. Manufaktuuris toimub , (- , suured maavaldused tekitasid nõudluse täiendava tööjõu järele kõik käsitsi, kuid tööprotsessid on jaotatud. Võrreldes
a ulatuses. 1946. aastal algas natsionaliseerimise kolmas etapp. Natsionaliseeriti: · elektrienergia- ja gaasitootmise ettevõtted, · suured kindlustuskompaniid, · koloniaalne Alziiri pank, · viidi lõpule söetööstuse riigistamine(ennemalt olid säilinud seal trustid). Tänapäeva Prantsusmaa põllumajanduse olukord Prantsusmaa on hästi arenenud industrial-agraarmaa. Prantsusmaa on Euroopa suurim põllumajandussaaduste tootja. Põllumajandust iseloomustab hea mehhaniseeritus, mitmekülgne toodang ja kõrge viljakus. Esikohal loomakasvatus: piima-lihaveised ja sead, kuid kasvatatakse ka lambaid ja hobuseid. Taimekasvatus on mitemkesine(põhiliselt kasvatatakse nisu, maisi, otra.Tähtis osa kuulub aiandusele ja viinamarjakasvatusele(see annab kuni 10% põllumajanduse tulust). Viinamarjaveinide toodangult on Prantsusumaal esikohta maailmas. Rannikul tegeletakse ka kalapüügi ja austrikasvatusega. Tehnilistest kultuuridest kasvatatakse suhkrupeeti, rapsi, lina.
Kõik saavutatu, suur ja uhke, oli tulnud rahva arvelt. Põllumajanduse kollektiviseerimine Põllumaj arendamisele polnud ka alternatiive. Oli väga madalal tasemel. Enamlastel oli pmst õigus, kui nad rääkisid, et põllumaj on tarvis kaasajastada. Ilmselt oli õigus ka selles, kui väitsid, et suurtootmine on maj rentaablim kui väikesed üksiktalud. Ei lisanud juurde, et on rentaablim vaid teatud eeltingimuste olemasolul- spetsialiseerumine, mehhaniseeritus, kõrge töökultuur ja -viljakus jne, mida Vm-l polnud. Kollektiviseerimise plaane püüti peale suruda juba kodusõja aastal, oli loodud 17 000 erinevat kollektiviseeritud asutust. Vene rahvas ei võtnud neid omaks. Niipea kui NEP-ile üle mindi, kadusid 17 000 ühismajandit kui kevadine lumi. Ühismajanditega tuli alustada NEP-i likvideerides algusest peale. NEP-i aastatel oli propageeritud kõikvõimalikke põllumaj ühistuid, neid oli talurahvas hoopis paremini omaks võtnud