Samast ajast on ka puur. Seppadel olid aastaks -500 liigendiga pihid, näpitsad, meislid, täistati lõõtsasid. Rauast tööriistasid tegid võimalikuks tunnelite ja akveduktide rajamine. Esimene avastus ploki olemasolu kohta leidus assüüria reljeefil -8.saj. Plokk kutsus ehituskunstis esile pöörde, kujunes välja algeline kraana, kaustusele võeti pöör. Tali võeti kasutusele meie ajaarvamise algul Ka treipink on üheks antiikaaja leiutiseeks. Mehhaniseeriti teraviljajahvatus, umbes -600 ilmus kasutusele pöörlev jahvatusseade, kus teri peenestatti kahe lameda kivi vahel. Käsikivi säästis palju tööd, kuid oli tülikas. Antiikaja teaduses oli ainulaadne Archimedes. Archimedes ühendas endas ühtaegu andeka matemaatiku ja oivalise inseneri, tema oli ka sellel ajastul kõige lähedamal uusaja teadlastüübile. Ta reisis palju ja see oligi tema mitmekesisuse võti. Näiteks reisis ta kord
*Algas varaindustriaalne periood Tulemuseks olid: linnades manufaktuurid. Tekkisid esimesed pangad börsid aktiivne kaubandus. Linnade areng. Inimeste elutingimuste paranemine. Rahvaarvu kasv. Algas Euroopast väljaränne. Uute maade avastamine ning nende koloniseerimine. 4.INDUSTRIALISEERIMISE TEINE MURRANG(17- 18. saj) *Aurumasina leiutamine & söe kasutuselevõtt. Auruvedur ja laev. Vabrikutöö mehhaniseeriti. *Tähtsamateks maadeks kujunesid Prantsusmaa Inglismaa. 19.saj tekkis Euroopas tooraine puudus, mida tuli sisse vedada kolooniatest. Koloniaalsüsteem kinnistus. 5.INDUSTRIALISEERIMISE KOLMAS MURRANG(19-20. saj) *Leiutati: telefoniside, elekter, sisepõlemismootor, nafta, arenes autotransport ja lennutransport, orgaaniline sünteesikeemia plastained, kunstkiud. 6.KOLONIAALSÜSTEEMI KUJUNEMINE:
Mitmed ametiühingud asustasid töötute abistamiskassad ning omavalitsusorganid organiseerisid töötuile mitmesuguseid töid tööpuuduse teravuse leevendamiseks. Ka majandusstruktuuris toimusid muutused: tähtsaimaks lüliks muutus tööstus, põllumajanduse osakaal aga vähenes tunduvalt. Näiteks ajavahemikus 1938-1963 kasvas tööstuse osa rahvuslikus tulus 25,8%-lt 28,9%-le, põllumajanduse osa aga vähenes 19,6%-lt 9,8%-le. Igas tööstusharus uuendati sisseseadeid, mehhaniseeriti ja automatiseeriti, laiendati tootmisvõimsusi, kasvas töö intensiivsus. Siinkohal peab mainima, et Soome majandus oli tüüpiline kapitalistliku maa majandus: arengutempo äärmiselt ebaühtlane, tõusud ja langused on alalised. Aasta Koguprodukt Tööstus Ehitus Põllumajand Metsamajandu i kasv us s 1938 100 100 100 100 100
1923. aastal vabrikut laiendati ja ehitati juurde uued sulatusahjud. Lähikonnas asuva Vändra mõisa oli 1840. aastal koos klaasitööstusega ostnud Graubnerite perekond. Eidapere ja Vändra edu jäi aga lühiajaliseks. Tiheda konkurentsi tõttu siseturul lõpetasid mõlemad ettevõtted oma tegevuse 1920. aastate lõpul. Erandlikuks kujunes Järvakandi klaasitööstus. 1928 viidi tehases läbi ulatuslikud ümberehitustööd, mille käigus kogu tootmisprotsess mehhaniseeriti ja keskenduti edaspidi vaid aknaklaasi tootmisele. Seni kekspäraselt toiminud ettevõte saavutas kiiresti edu, kuna oli Balti riikides kui Soomes esimene omalaadne. 1930. aastatel moodustas eksport 80% vabriku kogutoodangust. 7 Klaasi omadused Kuigi seda on esmapilgul ehk raske usukda, on klaas pigem allajahtunud vedelik või lahus kui tõeline tahke aine. Klaasis on vedelik korrapäratu, juhusliku jaotusega
tööd sai teostada kiiremini. Samas polnud vaja appi enam õpipoissi. Sellistel treipinkidel toimus tooriku pöörlemine kahes suunas ja seetõttu oli tööjõudlus väga väike. Tooriku ühesuunaline pöörlemine saavutati alles ratastreipinkide leiutamisega. Algul töötati ratastreipinkidel kahekesi, hiljem ühendati ratas jalapuuga, mis võimaldas väiksemaid esemeid ka üksinda treida. Mida aeg edasi, seda rohkem arenesid ka treipingid. Tööd mehhaniseeriti, treipingid seati üles veskite juurde, kasutades nende käimapanemiseks vee või tuule energiat. Mõned puidutöömeistrid ehitasid maja katusele väikese tuuleveski, mille abil said nad oma treipinki käitada. 4 Treipingi osad Tehnika ja teadus arenes edasi. Elektrimootori leiutamise järgselt lisati treipinkidele elektrimootor, mis lihtsustas ning kiirendas veelgi puidu treimistöid.
Kirikus oli üks varaseim väikeste kellade kasutamise viis kellaratas ehk Zimbelstern, mille näiteid on mainitud 10. sajandil. Neid leidus Prantsusmaal, Saksamaal ja Hispaanias, vähemal määral Inglismaal. Häälestatud tornikelli on olnud juba vähemalt 3000 aastat, kuid Euroopasse jõudsid need alles 11. sajandil. Esimest korda on seda kujutatud 1070. a. paiku ilmunud piiblis, kus kellamees lööb ühe käega seitsmest kellast kellamängu ja teisega trummi. 13. sajandil mehhaniseeriti mõned raekoja kelladega ühendatud kellamängud nii, et hammasratta mehhanism pani tornikellad aega lööma. Kurandid ehk kellamängud. Muusikaliste tornikellade valmistamise kunsti täiustati Madalmaadel ja Põhja-Prantsusmaal, kus kellad rippusid torni sees raamistiku küljes. Haamreid liigutasid automaatselt suures puutünnis (hiljem metallsilindris) olevad raudpulgad. Kui silindrit pöörasid pommid ja vintsid, tõstsid pulgad kange, mis olid traadi abil haamritega ühendatud
teeseemned ja tegi märkmeid teekasvatuse kohta. Trooni toetusel tehti Indias mitmeid teekasvatuse eksperimente. Paljud neist kukkusid halva pinnasevaliku ja vale kasvatustehnika tõttu läbi, laostades nii mõnegi aadliperekonna noorima võsu. Iga läbikukkumisega täiustus tehnoloogia. Lõpuks, pärast aastaid katsetusi ja vigu, kaotatud ja teenitud varandusi õitsesid Inglise teeistandused Indias ja teistes Aasia osades. Loodi suured Inglise teekauplemise kompaniid ja tootmist mehhaniseeriti kui maailm industrialiseerus hilistel 1880ndatel. 1.10 TEELEIUTISED AMEERIKAS JÄÄTEE JA TEEKOTID Ameerika stabiliseeris valitsuse, tugevdas majandust, laiendas piire ja huvisid. 1904. aastaks oli USA valmis, et maailm näeks ta arenguid St Loius`i maailmanäitusel. Kaupade väljapanijad üle kogu maailma tõid oma tooted esimesele Ameerika maailmanäitusele. Üks selliseid kaupmehi oli teeistanduse omanik Richard Blechnyden. Algselt oli ta planeerinud
annaabi.ee 
