kontrollile ning turuosa hõivamisele. Organisatsioon on oluliselt rohkem standardiseeritud kui esimeses faasis. Tootearendust on oluliselt keerukam läviviija. „As a product becomes more standardized and s produced in a more systematic process, interdependence among organizational subunits gradually increases, makingi t more difficult and costly to incorporate radical innovations.“ (Utterback 1996, 85) 3. Mechanistic type ehk mehaniline organisatsioon. Sellises organisatsioonis on peamine rõhk administratiivsetel suhetel. Hierarhiline struktuur ja standardiseeritud organisatsioon ei ole keskendunud tootearendusele vaid eelkõige masstootmisele. „Once a production process and a set of market relationships and expectations become highly developed with respect to a specified and standardized product, organizational control is rovided through structure, goals and rules.“ (Utterback 1996, 85) Konkureeriv keskkond
T =k I T pöördemoment njuutonmeetrites (Nm) magnetvoog veebrites (Wb) I vool amprites (A) k masina ehitusest sõltuv tegur Kuivõrd nii vool rootoris kui magnetvoog masina õhupilus on suhteliselt raskesti määratavad ja masina tegur pole tavaliselt teada, avaldatakse mootori moment võimsuse ja kiiruse kaudu: P 9,55 P T= = n T pöördemoment njuutonmeetrites (Nm) P mehaniline võimsus vattides (W) nurkkiirus radiaanides sekundis (rad/s) n pöörlemissagedus pööretes minutis (p/min) Mootori tarbitav võimsus P1 = 3 U I cos P1 elektriline võimsus vattides (W) U liinipinge voltides (V) I liinivool amprites (A) cos võimsustegur Võimsus mootori võllil P = 3 U I cos P = mootori kasutegur. P1 Lisaks pöörlemiskiirusele n ja voolule I sõltuvad koormusest ka kasutegur ja võimsustegur cos
T =k I T pöördemoment njuutonmeetrites (Nm) magnetvoog veebrites (Wb) I vool amprites (A) k masina ehitusest sõltuv tegur Kuivõrd nii vool rootoris kui magnetvoog masina õhupilus on suhteliselt raskesti määratavad ja masina tegur pole tavaliselt teada, avaldatakse mootori moment võimsuse ja kiiruse kaudu: P 9,55 P T= = n T pöördemoment njuutonmeetrites (Nm) P mehaniline võimsus vattides (W) nurkkiirus radiaanides sekundis (rad/s) n pöörlemissagedus pööretes minutis (p/min) Mootori tarbitav võimsus P1 = 3 U I cos P1 elektriline võimsus vattides (W) U liinipinge voltides (V) I liinivool amprites (A) cos võimsustegur Võimsus mootori võllil P = 3 U I cos P = mootori kasutegur. P1 Lisaks pöörlemiskiirusele n ja voolule I sõltuvad koormusest ka kasutegur ja võimsustegur cos
Strobiluriine ja strobiluriine sisaldavaid tooteid tohib kasutada kultuuri saagiaastal ainult kaks korda. Kulunorm- 1kg/ha, veekulu-200-400l/ha Kordus-2 Hind-68 eur/kg Kahjurid Hernekärsakad (Sitona sp.sp.) Ennetatav Herne külv tuleb teha võimalikult varakult. Agrotehniline 2015 Eesti Maaülikool Hoolas vaheltharimine ja tugev väetus. Füüsikalis-mehaniline Tõrjeks tuleb pärast herne koristamist eemaldada põllult kõik koristusjäätmed ja maa kohe kaevata. Et tuua talvituma läinud mardikad maapinnale, tuleb hilissügisel kaevamist (kündmist) korrata. Keemiline Rohke esinemise korral tolmutada kaltsiumarsenaadi,naatriumsilikofluoriidi või DDTga. MAVRIK 2F Toimeaine: tau-fluvalinaat 240 g/l Mavrik 2F hävitab kahjur-putukaid ning tõrjub ja hävitab lest-kahjureid. Preparaat mõjub eelkõige kontaktsel teel, s.t
, selleks masuudi pihusti mbritsetakse huaparaadiga, mille kaudu juhitakse pletisse hk. pihustid jagunevad kolme rhka: 1)mehaanilised osevoolu pihustid. 2)Pihustatava keskonnaga pihustavad 3)kOMBINEERITUD PIHUSTID Mnindag vedelktuse pihustite pinnad on loetletud lk5.34 Einervaid tpi masuudi pihustatud skeemid. Mehaanilistes pihustites pihustamine toimub peamiselt ktuse kineetilise energia rhu all liikuva vedelktuse likumisel lbi vikeste avade, mis asuvad pihusti peas. Otsevoolu mehaniline pihusti on toodud joonisel 34 positsioonil "a". Ka tsentrifugaal judude abil saab toimuda, kui juhtida see ktus pletisse tangentsiaalselt (vaata skeem "b"). Ja kolmas pihustite tp on rotatsioo pihustid (joonis "c"). Pihustatava keskonnana kasutatakse, mille abil toimub pihustmina kasutakse kas hku vi veeauru. "D" on pihustamine kas hu vi veeauru kineetilise energia arvel. Teine variant on, kus on teokujuline karp. Kombineeritud pihusti. Positsioonil (joonis 35 lk
T =k I T pöördemoment njuutonmeetrites (Nm) magnetvoog veebrites (Wb) I vool amprites (A) k masina ehitusest sõltuv tegur Kuivõrd nii vool rootoris kui magnetvoog masina õhupilus on suhteliselt raskesti määratavad ja masina tegur pole tavaliselt teada, avaldatakse mootori moment võimsuse ja kiiruse kaudu: P 9,55 P T= = n T pöördemoment njuutonmeetrites (Nm) P mehaniline võimsus vattides (W) nurkkiirus radiaanides sekundis (rad/s) n pöörlemissagedus pööretes minutis (p/min) Mootori tarbitav võimsus P1 = 3 U I cos P1 elektriline võimsus vattides (W) U liinipinge voltides (V) I liinivool amprites (A) cos võimsustegur Võimsus mootori võllil P = 3 U I cos P = mootori kasutegur. P1 Lisaks pöörlemiskiirusele n ja voolule I sõltuvad koormusest ka kasutegur ja võimsustegur cos
annaabi.ee 
