.................................................................................................9 · Bremeni torn .........................................................................................................9 · Kitsetorn...........................................................................................................9-10 · Kiek in de Kök ....................................................................................................10 · Neitsitorn (Megede torn) ................................................................................10-11 1 Sissejuhatus Tallinna keskaegne linnamüür oli oma aja suurimaid ja tugevamaid kaitsesüsteeme kogu Põhja-Euroopas. Teiste Eesti innade keskaegsetest kindlustusi, kuna linnamüüriga olid ümbritsetud ka
kuni Lühikese jala väravatornini: Nunnatorn, Saunatorn, Kuldjala torn, Nunnadetagune torn, Loewenschede torn, Lippe torn, Köismäe torn, Plate torn, Eppingi torn, Grusbeke-tagune torn, Renteni torn, Wulfardi-tagune torn, Suur Rannavärav zwingeri ja suurtükitorniga, Stoltingi torn, Hattorpe-tagune torn, torn Vana vene kiriku juures, Bremeni torn, Munkadetagune torn, Hellemani torn, Viru värav Suure zwingeriga, Hinke torn, Kuraditorn, Assauwe torn, Kitsetorn, Kiek in de Kök, Megede torn, Tallitorn, Seegitagune torn, Saunatagune torn, Tallinna ordulinnuse eesvärav Roosikrantsi torniga - ordulinnus Stür den Kerli, Pika Hermanni,Pilstickeri ja Landskrone torniga, ordulinnuse värava (Kellatorn) ja ca 13 müüritorni, Sadamatorn[3] 16. sajand ja uued kaitserajatised 1561. aastal moodustasid kaitserajatised 2,35 km pikkuse ringmüüri, milles oli 27 müüri- ja 8 väravatorni ning kuni 21 eesväravatorni ja muud kivist kaitseehitist. Tallinna linnamüüris oli 16
Enne Põhjasõda 17. ja 18. saj. vahetuses ehitis rekonstrueeriti taas. Just 17.saj. lõpu ümberehitustega sai Kiek in de Köki ülaosa meie ajani säilinud üldkuju. Et torni allosa oli mattunud Ingeri bastioni muldkehandisse, tehti peasissepääs III korrusele 20.juulil 1958.a. pärast osalisi rekonstrueerimistöid avati siin Tallinna Linnamuuseumi filiaal. Neitsitorn Neitsitorn (Megede torn) on üks vanimaid linnamüüri kaitsetorne. Seejuures ei sarnane ta ühegi teisega Tallinna kaitsesüsteemis: samasugust neljakandilist, tagant avatud torni seal ei esine. Seoses tulirelvade arenguga sai 14. saj. alguse uus ümberehituste periood. Ka Neitsitorn rajati sellel perioodil, aastail 1360-70 üheaegselt sellega külgneva linnamüüriga. paikneb all-linna ümbritseva linnamüüri edelaosas, Taani Kuninga aia lõigus
raskejõustiklased. Uued valdajad muutsid torni ilmet, osa laskeavasid muudeti akendeks, ehitati vaheseinu, seinakappe jne. Nende torni ilmet rikkuvate ümberehituste kõrvaldamiseks tehti 1958. aastal osalisi remontrekonstrueerimistöid. 1968. aastal avati seal Tallinna linnamuusem. Praegu ehitatakse torni uutele abiruumidele juurdeehitisi ja torn ühendatakse tulevikus Ingeri ja Rootsi bastioni kasematikäikudega. Neitsitorn Neitsitorn (Megede torn) on torn Tallinna linnamüüri edelalõigul Lühikese Jala värava ja Harju värava vahel tänapäeva Komandandi teest põhja pool. Barokset torni mainiti esmakordselt 1373. aastal. Torn sai oma nime tornipealik Hinse Meghe järgi. Hiljem on torni nimi muundunud (saksa keeles Mägdethurm, Mädchenthurm), millest on omakorda tekkinud eestikeelne tõlkevaste Neitsitorn. Tornil oli algselt kolm korrust ja see oli linna poolt avatud, torni kõrgus oli 12,5 meetrit
Kuldjala torn Nunnadetagune torn Loewenschede torn Lippe torn Köismäe torn Plate torn Eppingi torn Grusbeke-tagune torn Renteni torn Wulfardi-tagune torn Suur Rannavärav zwingeri ja suurtükitorniga Stoltingi torn Hattorpe-tagune torn torn Vana vene kiriku juures Bremeni torn Munkadetagune torn Hellemani torn Viru värav Suure zwingeriga Hinke torn Kuraditorn Assauwe torn Kitsetorn Kiek in de Kök Megede torn Tallitorn Seegitagune torn Saunatagune torn Tallinna ordulinnuse eesvärav Roosikrantsi torniga ordulinnuse Stür den Kerli, Pika Hermanni, Pilstickeri ja Landskrone torniga ordulinnuse värava (Kellatorn) ja ca 13 müüritorni Sadamatorn. Linna ja linnust ümbritsevad vallikraavid, Snelli tiik Hirvepark Next.svg Pikemalt artiklis Tallinna muldkindlustusvöönd. ja Tallinna bastionid 17
Väga palju selliseid torne on säilinud. Peale pool- või kolmveerandringikujuliste tornide leidus Tallinnas aga ka sadultorne (konsooltorne) ning mõningaid neljatahulisi torne. Neist esimesed olid algselt madalad kaarkonsoolidele toetuvad ärklid ning sarnanesid samal ajal ehitatud Toompea sadultornidega. Hiljem ehitati all-linna sadultornid aga kõrgemaks, küündides kõrguselt 10-15 meetrini. Neljatahulised olid algselt Kitsetorn, Neitsitorn (Megede torn) ja Stoltingi torn. Neist Kitsetorn (asus praeguse Rüütli tänava käänukohas) hävis osaliselt juba Liivi sõja ajal, Stoltingi torn ehitati aga hiljem sõõrikujuliseks. Neitsitorn on aga säilinud ning restaureeritud 1970ndatel aastatel. Seega võib neljatahulist kaitsetorni pidada Tallinna linnamüüris erandlikuks nähtuseks. Seevastu olid neljatahulised aga kõik linna 8 väravatorni. Algkujul 14. sajandil olid nad madalad
annaabi.ee 
