Peale kiviraiujate ja kujurite tööd järgnes maalijate töö, mis teostuse ajal oli märkimisväärne oma laiahaardelise värvivaliku pärast, mis kahjuks on peaaegu täielikult hävinud aja möödumisega. Mäe südamesse tungides jõuab pühamusse, kus varem seisid kolmiku kujud, kellele koos Ramsesega tempel oli pühendatud. Siin võttis aset sündmus, mida kutsuti "päikese imeks". Kaks korda aastas, 21. märtsil ja 21. septembril, kell 5.58 hommikul, tungib päikesekiir läbi 65-meetrilisest sissepääsust ja pühamust ning puistab Amon-Ra ja Ramses II üle valgusega. Paar minutit hiljem valgusekiir liigub edasi ja langeb Harmakisele. Peale 20 minutit valgus kaob ja on märkimisväärne, et valguskiired ei lange mitte kunagi Ptah-le, kes on tegelikult pimeduse jumal. Templi seinamaalid tähistavad Ramses II sõjalist hiilgust. Luuletaja Pentaur, kes teenis Suure Vaarao õukonnas, lõi pika eepilise luuletuse Ramses Suure sõjaretkest Süürias. Luuletus, mis
Millised on värsiõpetuse kesksed mõisted? Millised on tavalisemad värsijalad? Värsiõpetuse kesksed mõisted: (1) rütm (elementide kordumine sarnastes positsioonides, tekitab teksti korrastatust, tvl silbid ja sõnad, ent võivad olla ka suured üksused) (2) värsisüsteem ei ole värsimõõt, vaid mis tahes värsikorrastuse alus, skeemiline, võib olla ka korrastamatus (3)meetrum e värsimõõt - rütmi ja värsi ühisosa, skeemsus, värsi mõõtühik (nt trohheus), saame rääkida meetrilisest ja mittemeetrilisest luulest (4)värsijalg - ehituskivi mingis süsteemis; korduv rütmiüksus (võib koosneda ühest silbist või olla pikem), rütmi algüksus on üks silp (5) rütmi korrastusalused - silpide arv / rõhk / välde (eesti keeles), rütmi korrastus sõltub keelest eesti keeles on 8 värsisüsteemi, ent kõik ei ole ühtviisi produktiivsed või tähtsad (6) värsisüsteem (7) rütmi korrastusalused on silpide arv, rõhk ja välde
omavahelist ühendamist rütm / meetrum ehk värsimõõt -rütm (elementide kordumine sarnastes positsioonides, tekitab teksti korrastatust, taval. silbid ja sõnad, ent võivad olla ka suured üksused) - värsisüsteem ei ole värsimõõt, vaid mis tahes värsikorrastus alus, skeemiline, võib olla ka korrastamatus - meetrum e värsimõõt - rütmi ja värsi ühisosa, skeemsus, värsi mõõtühik (nt trohheus) saame rääkide meetrilisest ja mittemeetrilisest luulest -värsijalg - ehituskivi mingis süsteemis; korduv rütmiüksus (võib koosneda ühest silbist või olla pikem) rütmi algüksus on üks silp -rütmi korrastusalused: silpide arv / rõhk / välde (eesti keeles). rütmi korrastus sõltub keelest eesti keeles on 8 värsisüsteemi, ent kõik ei ole ühtviisi produktiivsed või tähtsad. värsisüsteem rütmi korrastusalused 1) silpide arv 2) rõhk 3) välde värsijalg arisis (pikk kriips) - märgib tõus
Millised on tavalisemad värsijalad? Värsiõpetuse kesksed mõisted: (1) rütm (elementide kordumine sarnastes positsioonides, tekitab teksti korrastatust, tvl silbid ja sõnad, ent võivad olla ka suured üksused) (2) värsisüsteem ei ole värsimõõt, vaid mis tahes värsikorrastus alus, skeemiline, võib olla ka korrastamatus (3)meetrum e värsimõõt - rütmi ja värsi ühisosa, skeemsus, värsi mõõtühik (nt trohheus), saame rääkida meetrilisest ja mittemeetrilisest luulest (4)värsijalg - ehituskivi mingis süsteemis; korduv rütmiüksus (võib koosneda ühest silbist või olla pikem), rütmi algüksus on üks silp sh arsis (pikk kriips) - märgib tõusu sh teesis (kaareke) märgib langust (eelkõige välteliste süsteemide puhul kehtiv, klassika) sh iktus (x´) - rõhuline positsioon sh mitteiktus (x) -rõhutu positsioon (sobib paremini eest keelesüsteemi ja -vormiga)
korrastatud, iseloomustab silprõhulisi luuletusi ühtlustatud silbiarv. Rütm (elementide kordumine sarnastes positsioonides, tekitab teksti korrastatust, tavaliselt silbid ja sõnad, ent võivad olla ka suured üksused) Värsisüsteem - ei ole värsimõõt, vaid mis tahes värsikorrastus alus, skeemiline, võib olla ka korrastamatus Meetrum e värsimõõt - rütmi ja värsi ühisosa, skeemsus, värsi mõõtühik (nt trohheus), saame rääkida meetrilisest ja mittemeetrilisest luulest Värsijalg - ehituskivi mingis süsteemis; korduv rütmiüksus (võib koosneda ühest silbist või olla pikem), rütmi algüksus on üks silp, sh arsis (pikk kriips) - märgib tõusu, sh teesis (kaareke) märgib langust (eelkõige välteliste süsteemide puhul kehtiv, klassika), sh iktus (x´) - rõhuline positsioon, sh mitteiktus (x) -rõhutu positsioon (sobib paremini eest keelesüsteemi ja -vormiga)
ekvivalentsed suurused. See tähendab nüüd seda, et kui mass kõverdab aegruumi, siis peab seda tegema ka energia. Kuna väljad ( näiteks elektriväljad, magnetväljad jne ) omavad energiat ( need on energiaväljad ) nagu me eelnevalt nägime, siis seega elektromagnetväli ( antud juhul elektriväli ) on võimeline aegruumi struktuuri mõjutama. 4. Reissner-Nordströmi meetrika Schwarzschildi meetrilisest võrrandist saadakse järgmine võrrand, kui sooritatakse veel mõningaid tensorarvutuste ülesandeid: kus R on Schwarzschildi raadius ja elektrilaeng on seotud β-ga järgmiselt kus omakorda konstandi ϰ väärtus on Ühikuks on siin SI. Ja lõpuks saame välja kirjutada nüüd selle esimese võrrandi nõnda: Sellist välja ( joonelemendi ruutu ) nimetatakse Nordströmi väljaks. Siin on näha seda, et peale massi kõverdab aega ja ruumi ka veel keha elektrilaeng
annaabi.ee 
