ja vabaduse põhimõtet, kuid tegelikult neil seda ju suuremas osas ei olnud. Hääleõiguslikke kodanikke oli seal vaid 10%. Ülejäänud inimesed olid praktiliselt õigusteta. (Sparta kodanike naistel olid aga meestega peaaegu võrdsed õigused, mis olid nonde äraolekul võrreldavad isegi etruskide naiste omadega.) Ateena oli rohkem mures oma elanike kui riigi enda heaolu pärast, mille unarusse jätmine sõjakas maailmas kiire lõpu toob. Spartalased, kuigi oma meetoditelt drastilised, olid teiste Kreeka rahvaste ja muude riikide poolt palju austatumad ja kardetumad ning sõjaliselt tugevam jõud kui Ateena. (Seda tõestas ilmekalt Peloponnesosse sõda). Nad seadsid üksikisikust ettepoole riigi turvalisuse ja võimsuse, pidades eriti tähtsaks nende rahva ja eluviisi püsimajäämist. Sellepärast arvan, et spartalaste ühiskonnakorraldus oli kõigest hoolimata ateenlaste omast parem.
suhtluskeskkonna kujundamises. Oluline on ühiskonna teavitamine kommunikatsiooni- ja neelamishäiretega inimeste probleemidest ja nende abistamise võimalustest logopeedilises töös. Kommunikatsioonivõime ja/või neelamisfunktsiooni arendamine, taastamine ja kompenseerimine kulgeb logopeedilise õpetuse ja/või ravi käigus. Paljudel juhtudel on vaja teiste spetsialistide abi. Logopeediline töö on sisult ja meetoditelt kliendi õpetuslik ja psühholoogiline suunamine ja mõjutamine. Olulisel kohal on keskkonnatingimuste loomine või kohandamine kommunikatsioonivõime ja/või neelamisfunktsiooni kompenseerimiseks, kujundamiseks või taastamiseks. Logopeedilise töö eesmärk on aidata kliendil/patsiendil (re)integreeruda igapäeva ellu ja säilitada või tõsta tema elukvaliteeti. Logopeed töötab nii laste kui täiskasvanutega haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalasutuses (sh
kasutama hakatakse) erineb selle algsest ideest. Teadlane teeb samuti kompromisse, kuigi ta ei astu sealjuures dialoogi mitte looduse, vaid looduse ja kultuuri suhtega (see viimane sõltub tugevalt kultuurikontekstist). Erinevalt 'meisterdajast', püüab teadlane välja murda tsivilisatsiooni poolt peale surutud reeglitest (st et kasutab mõisteid), bricoleur aga kasutab märke ja on rahul sellega mis tal olemas on (st et ei rabele tsivilisatsiooni vastu). Järeldus: meetoditelt on eelteadus ja teadus sarnased, eesmärkidelt on erinevad. Märgi ja mõiste vastandusest: mõiste pretendeerib täielikule läbipaistvusele reaalsuse suhtes; märk lubab/nõuab aga, et sellesse reaalsusesse oleks segatud teatud annus inimkultuuri (Peirce: The sign addresses somebody). Seega 'meistrimees' otsib ette antud ja kollektsioneeritavaid sõnumeid, teadlane aga otsib 'teist' ehk uut sõnumit. Mõiste on siis instrumentaalse koosluse avaja, tähendus on tema reorganiseerija.
nähti ette alustada ulatuslikke elamute, tootmishoonete ja kultuur-elukondlike hoonete ehitamist. 1961.a tuli alustada maarajoonidele planeerimisskeemide koostamist, kus tuli planeerida ka perspektiivsete põllumajandusettevõete maakasutused nind nene asulate ja tootmiskeskuste paiknevus. 13 1965.a algas N.Liidus nn sotsialistliku põllumajanduse rekonstrueerimise etapp, mis nägi ette põllumajanduse juhtimises ülemineku administratiivsetelt meetoditelt majanduslikele meetoditele. Materiaalse huvitatuse printsiibi ja teiste majanduslike meetmete rakendamine lõi uuet aluse maakorraldustööde tegemiseks. Maakorraldus muutus oma tehnili-majandusliku sisu poolest põhjalikumaks ja täienes uute tööliikidega. 18. Maa hindamine ja mullastiku kaardistamine 1960.90. (lk 261) Nõukogude võimu kehtestamine ja maa natsionaliseerimine tõi kaas arusaamise, et maa
4.1 Ühine põllumajanduspoliitika Ühtse põllumajanduspoliitika (ÜPP) algus tuleneb 01.jaanuaril 1958.aastast, mil Rooma kokkuleppe jõustumisega lõid kuus riiki (Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Luksemburg, Holland) Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) Lepe kaasas põllumajanduse ühisturgu, mis tähendas kvootide ja tollimaksude kaotamist liikmesriikide vahel ning ühise tollimaksu kehtestamist. Rahvuslikud põllumajanduspoliitikad olid kuues esmalt ühinenud riigis väga erinevad oma meetoditelt ning toetuste määralt. Rooma kokkulepe andis üldised alused ÜPP loomiseks. Esitas ülesanded, sisaldades samas ka tootjate ja tarbijate huve ning kehtestas ühtlasi turureeglid erinevate tarbekaupade osas. 1962.aastal võttis Ministrite Nõukogu vastu teraviljaturu reguleerimise põhialused. Kuid kulud põllumajandusele said ühenduse eelarve põhiliseks probleemiks ja põhjustas 1980.aastatel hulga vaidlusi, mis intensiivistusid 1995. aastal. Vahepeal
viitav, kuna lisaks tõlkijale on kaasatud ka teisi tõlke mõjutajaid, nt autorid, kirjastajad, toimetajad, kriitikud ja tõlkemäluprogrammid. Tõlkimisprotsessi uurimine Tõlkimisprotsessi uurimused käsitlevad tõlkija tegevusi ja tema ajus tõlkimise ajal toimuvaid protsesse. Tõlkimisprotsessi uurimises on liigutud probleemi ja lahenduse analüüsimiselt tõlkeprotsessi kirjeldamisele üldisemalt ning rohkema sekkumisega meetoditelt võimalikult vähese sekkumisega meetodite poole. 1980ndatel kasutati uurimiseks valjustimõtlemisprotokolle, 1990ndate teisel poolel võeti intervjuude jms kõrval kasutusel klahvivajutusi registreerivad prog- rammid5 , millest esimene oli Translog, mille abil sai salvestada ja uurida kirjutamisprotsessi kõigi mõttepauside ja parandustega. Seega vähenes tõlkija enda roll oma tegevuse verbaalse vahendajana ja mõtestajana. Tekkis ka võimalus salvestada ekraanil toimuvat üldi-
annaabi.ee 
