kasutati erinevaid ideoloogiaid. Samuti oli kõigi diktatuuride ühiseks jooneks agressioon oma naaberriikide suhtes. Lisaks ei olnud inimelul nendes süsteemides erilist väärtust ning usuti, et tapmine suurema hüve nimel on igati õigustatud. Seega olid antud diktatuurid vaatamata oma ideoloogiate üksikutele erinevustele siiski suhteliselt sarnased ja seda just oma eesmärgilt ning soovitud tulemuste saavutamiseks valitud meetmetelt. Diktatuurile omaselt oli kõigis kolmes riigis koondunud võim ühe isiku kätte. Saksamaal kuulus piiramatu võim Adolf Hitlerile ehk Führerile, Itaalias Benito Mussolinile ehk duce'le ja Venemaal Jossif Stalinile. Kehtestatud oli üheparteisüsteem ja poliitilise opostisiooni allasurumiseks loodi salapolitsei ning rajati koonduslaagreid. Hitleri juhitud partei nimeks sai Natsionaalsotialistlik Saksa Töölispartei
ebavõrdsust ja sotsiaalset tõrjutust. Oluliseks eesmärkide saavutamise vahendiks on tulupoliitika, mille kujundamisel lähtutakse võrdsete võimaluste ideoloogiast, kuid mida täiendatakse ümberjaotamise põhimõttega selliselt, et Gini koefitsient Eestis jõuaks EL keskmisele tasemele ja alla vaesuspiiri elavate leibkondade osakaal väheneks. Tööturupoliitika. Tööturupoliitikas on põhirõhk suunatud senistelt passiivsetelt meetmetelt aktiivsetele (ümberõppe ja tööturule tagasipöördumise soodustamine), tööturupoliitikale suunatakse eelarvest vahendeid EL keskmisel tasemel. Haridussüsteemi arendamisel lähtutakse tööturunõudluse ja haridussüsteemi vastavuse põhimõttest, välja kujundatakse elukestva õppe süsteem. Sotsiaalpoliitika. Tõrjutud ja halvemini toimetulevatele sotsiaalsetele rühmadele on loodud toimivad tugisüsteemid, mis võimaldavad nende osalemist tööturul ning parandavad sellega nende heaolu
1987 - 1992 EÜ neljas keskkonnaprogramm, suur rõhk keskkonnaküsimuste integreerimisele EL kõigisse muudesse poliitikatesse (põllumajandus, konkurents, majandusareng). 1993. aasta Maastrichti lepingu jõustumisest. 1992 -Maastrichti Lepe sõnastab EL ülimuslikuks eesmärgiks säästva arengu. 1993 2000 EÜ viies keskkonnaprogramm määratleb EL säästva arengu kontseptsiooni ja alustab kursimuutust puhtõiguslikelt meetmetelt tururegulatsioonil põhinevaile (maksunduslikud abinõud). 1997. aasta Amsterdami Lepe kinnitab säästva arengu printsiibi ja täiustab otsuste tegemise protseduuri. VI Keskkonnategevusprogramm 2001 2010 - Euroopa Liidu Säästva arengu strateegia elluviimine ("Keskkond 2010: Meie tulevik, meie valik"). Programmi neli valdkonda on kliimamuutused, loodus ja liigiline mitmekesisus, keskkond ja tervis ning loodusressursside kasutamine ja jäätmed.
hõive kui tähtsaim ühiskonna sidumise vahend, töösuhete paindlikumaks muutmine, hõive soosimine (isegi nõudmine) sotsiaalhüviste asemel, seniste töötute kaitse ja hõivega tegelevate institutsioonide reform kõikjal Euroopas. Riigi jõulisem roll Varasem töötute kaitse poliitika pole tõhus. Ei saa jätta inimese valida, millal ta tööturule naaseb, töötute käitumine vajab suunamist- tööotsimine, ümberõpe, nõustamine (kõige hilisem meede). Kaitselt (ehk passiivsetelt meetmetelt) aktiveerimisele- from PLMP (toetused) to ALMP. ALMP erinevad tahud: 1.Inimkapitali investeeriv ALMP. 2.Töö leidmise soodustamine (re-entry facilitation; nimetatud ka re-commodification) nt teenused, start-up’id, nõustamine jm takistuste vähendamisele suunatud. 3.Nn parking-meetmed- meetmed, mis hoiavad inimesed nö tegevuses; ei pruugi otseselt suurendada töö leidmise tõenäosust ega inimkapitali.
Väärkohtleja seksuaalsed vajadused võivad olla tavaliselt suuremad. Intsesti puhul on sageli leitud, et vanemate suhted perekonnas on halvad või kauged ja nende seksuaalne kooselu on lakanud. Perekond elab sageli eraklikku elu ja üks vanematest võib olla alistav ja vägivaldne. Pereelu võib olla kaootiline, vanemad eo hoolitse laste eest, vaid vastupidi: lastele on antud vanemalik roll ja ülesanded ning nemad hoolitsevad vanemate eest. Ennetamine Ennetamistöö sarnaneb meetmetelt paljus laste ja noorte vastase vägivallatsemise ennetamisega. Nii praegused lapsevanemad kui ka noored-tulevased vanemad vajavad perekonnaõpetust, mis annaks teadmisi laste kasvatamisest, seksuaalsest arengust ja abikaasade omavahelistest suhetest. Tähtsaks peetakse ka laste seksuaalkasvatust. Lapsed ja noorukid vajavad teadmisi tüdruku ja poisi kujunemisest täiskasvanuks, soos jätkamisest rasedusest, raseduse vältimisest ja suguhaigustest ning nendega seotud ohtudest
Selline ebaühtlane ning jätkuvalt ebarahuldav põhimõtte rakendamine osaliste parterluses on tingitud mitmest tegurist, mis ei ole ilmtingimata siseriiklikud ja piirkondlikud asutused. Üldiselt võib öelda, et struktuurifondid korreleeruvad: 1.koguses saadud vahendite ja nende nähtavuses; 2.institutsioonilise struuri riigid; ja 3.ning riikides struktuursete küsimustega. Sotsiaalsete huvide vahel strukuurpoliitikas erinevad liikmed juhtimise ja stiili meetmetelt ning nende kooslus on erinev, kolmandate riikide riikidest saadud. Need võivad olla: 1.riigi institutsioonide haldus-või valitseva iseloomuga; 2.era-ja avalik-õiguslikud asutused; 3.ametiühingud; 4.valdkonna rühmad (põllumajandus, turism);5.kultuuriseltsid; 6.erakonnad; 7, sotsiaalse liikumise organisatsioonid. Need viimased mõnikord esindavad vaid erahuve ning on eriotstarbelised organisatsioonid. Nad ei väida, alati
annaabi.ee 
