Kuigi alkoholireklaami keelustamine vähendab tarbitava alkoholi üldist kogust suhteliselt vähe, ei saa tähelepanuta jätta reklaamide mõju nooremale põlvkonnale. Ülevaateuuringus noorematele täheldati, et alkoholireklaamiga kokku puutumise ja noorte hilisema alkoholi tarbimise vahel on seos. Seni avaldatud teaduskirjanduse põhjal võib öelda, et kuigi alkoholireklaami keelustamine ei kujuta võluvitsa, mille abil alkoholi tarbimist hetkega vähendada ning meetmel pole head teaduslikku alust, oleks sellest abi alaealiste alkoholi tarvitama hakkamise edasi lükkamisel, kes on sageli reklaami suhtes täiskasvanutest vastuvõtlikumad. Varajases nooruses alkoholi proovimine seostub aga omakorda suurema alkoholi tarbimisega täiskasvanueas. Mina keelaks alkoholireklaami meedias. Ning alkoholimüügi bensiinijaamades ja toidupoodides. Samuti on kurb tõsiasi, et alkoholi probleemide tõttu laguneb palju peresid. Alkoholi
endid ise, tahame seda või mitte. Siin on tegu vaat' et loodusseadusega ning iseloomustama sobib situatsiooni vanasõna "oma nahk on lähemal". (1) Lähtudes eelpool mainitud raha kulutamist/kasutamist iseloomustavatest kategooriatest, saaksid nö. noored/uued heaoluühiskonda rajavad riigid panna aluse uuele heaoluriigi paradigmale. Eelkõige tuleb kriitiliselt üle vaadata riiklikult osutatavad sotsiaalprogrammid ja sihtrühmad. Ei saa eitada riiklike programmide vajalikkust, kuid igal meetmel on oma optimaalne toime aeg, mille ületamisel hakkab programm enda bürokraatiat tekitama ja toitma. Sellises faasis meetmed on raiskamine ja tuleks kas lõpetada või omandi ja finantseerimise vormi muuta. Kindlasti tuleks sotsiaalkindlustuses tehtavad maksed (pensionid, töötus, ravikindlustus etc.) personaliseerida. Ühiskonnastatud maksed ei motiveeri indiviidi ega tööandjat neid tasuma, pigemini annavad võimaluse "halli" majanduse vohamiseks
kaubanduse häirimisega tekitatava kahju. KESKKONNAKAITSE JA KONKURENTS Peamised konfliktid keskkonna- ja konkurentsiõiguse vahel: - ettevõtjate ja ettevõtjate ühenduste ja riigi vahel sõlmitavate keskkonnakokkulepete kasvav arve - pädevate organite poolt ettevõtetele keskonnaga seotud teenuste eri- ja ainuõiguste andmine - riigiabiga seonduv Proportsionaalsuse 4 kriteeriumi, seotud 3 eelneva valdkonnaga: - tuleb demonstreerida, et meetmel on keskkonna-alane eesmärk - meetme kehtestamise ja keskkonnaalase eesmärgi vahelise põhjusliku seose tõestamne, et välstada konkurentsi häirimine puht hüpoteetilistel eesmärkidel - meede on üksnes siis vajalik ja õigustatud, kui sama ei saa saavutada teiste, vähem häirivate meetmetega - tasakaal meetme ja eesmärgi vahel ETTEVAATUSPRINTSIIP JA SAASTAJA-MAKSAB PRINTSIIP Sageli maksab selle tegelikult kinni tarbija.
· Ei püüa ega võimalda leida mõju kindlat suurust · Tulemuste kehtivus sõltub argumentide tugevusest, loogikast ja kooskõlast Kvantitatiivsed meetodid Püüab leida statistiliste ja ökonomeetriliste meetoditega meetmete puhasmõju (ja selle väärtuse rahas) konstrueerides alternatiivse seisundi enne või pärast poliitikat · Tugineb varasemate uuringute põhjal leitud mudelitele ja täiendavatele andmetele (uuring, register), suur valim · Ei suuda selgitada, miks meetmel on mõju · Jätab arvestamata detailse taustinformatsiooni 95. Sünkroonilised ja diakroonilised meetodid Keelenähtusi saab vaadelda nii sünkrooniliselt kui ka diakrooniliselt. Sünkroonia tähendab nähtuse vaatlust mingil tema arengust eraldatud hetkel ajalugu arvestamata, diakroonia uurib keelenähtust ajaloolises arengus, osutades tekkele, muutustele ja nende põhjustele. · Uurimise eesmärgid, nt praktilisemad, teoreetilisemad, deskriptiivsed, seletamine 96
elatusmiinimumi tagamata jätmist ei ole võimalik õigustada, sest sellisel juhul on kaalutlus nullile taandatud). Kui kõne alla tuleb mitu põhiõigust, siis võib olla vajalik valida eelnevalt välja see põhiõigus, mida kohaldama asutakse (nt RKPJKo 05.03.2001, 3-4-1-2-01, p 14; 18.06.2010, 3-4-1-5-10, p 38). Valiku kriteeriumiks on seejuures riive eesmärk. Ei ole sugugi välistatud, et ühel avaliku võimu meetmel on mitu eesmärki, mistõttu võib ta sellisel juhul riivata mitut põhiõigust (nt RKÜKo 17.03.2003, 3-1-3-10-02, p 27 jj, p 35 jj; RKPJKo 20.10.2009, 3-4-1-14-09, p 18 jj). Kohaldatava põhiõiguse valikul on soovitatav lähtuda järgmistest reeglitest. Kui kõne alla tuleb nii vabadus- kui võrdsuspõhiõigus, tuleb kohaldada vabaduspõhiõigust enne võrdsuspõhiõigust, kuna vabaduspõhiõigus võimaldab riive täpsemalt määratleda ja tagab parema formaalse kaitse.
# see definitsioon niisiis ei eelda, et oleks mingi väärtuste või hoiakute neutraalsus # SP kui mõiste on (enamasti, vähemalt avalikus diskussioonis) seotud väitega, et midagi peab ette võtma # omamoodi teaduse ja poliitika vahepeal. Kuidas kokku sobitada? - sotsiaalteaduse positivistlik ideaal on nii, et teadus on väärtustevaba. # Poliitikaga saab kokku sobitada nii, et teadlane seletab võimalikud kausaalsuhted ja tulemid, mis ühel või teisel poliitilisel meetmel võiksid olla. Tihti n-ö. neutraliseeritud keeles "maksimeerib rahulolu", "kasvatab konfliktiohtu" jne. Poliitikud samas eeldavad, et antaks kindlaid ennustusi "kui haridustase kasvab, rohkem (või vähem) kompetentseid inimesi valitakse riigiorganitesse" jne. (näited Richard Rorty 1980/1994: "Method, social science, and social hope". Steven Seidman (ed.): The Postmodern Turn. New Perspectives on Social Theory. Cambridge etc.: Cambridge UP: 46-64: 51)
* see def. niisiis ei eelda, et oleks mingi väärtuste või hoiakute neutraalsus * SP kui mõiste on (enamasti, vähemalt avalikus diskussioonis) seotud väitega, et midagi peab ette võtma * omamoodi teaduse ja poliitika vahepeal. Kuidas kokku sobitada? - meenutus teisest loengust: sots. teaduse positivistlik ideaal on nii, et teadus on väärtustevaba. * Poliitikaga saab kokku sobitada nii, et teadlane seletab võimalikud kausaalsuhted ja tulemid mis ühel või teisel pol. meetmel võiksid olla. Tihti n-ö. neutraliseeritud keeles ,,maksimeerib rahulolu", ,,kasvatab konfliktiohtu" jne. # Poliitikud samas eeldavad, et antaks kindlaid ennustusi: ,,kui haridustase kasvab, rohkem (või vähem) kompetentseid inimesi valitakse riigiorganitesse"; ,,üldine õppemaks teeb ülikoolihariduse võrdsemalt kättesaadavaks" jne. (näited Richard Rorty 1980/1994: ,,Method, social science, and social hope" teoses Steven Seidman (ed.): The Postmodern Turn. New
annaabi.ee 
