..............................................................................8 Kokkuvõte...........................................................................................................10 Kasutatud kirjandus.............................................................................................11 2 Sissejuhatus Antud referaat on koostatud mesinduse kursuse raames. Referaadi eesmärgiks on anda lühike ülevaade meetaimedest. Oma töös selgitan, mida mõistetakse meetaimede all; kuidas ja mille alusel neid klassifitseeritakse; millal millised meetaimed õitsevad ning tutvustan ka osasid meetaimi lähemalt. 3 Meetaimede klassifikatsioon Meetaimed on taimed, millelt mesilased korjavad nektarit, lehemett, õietolmu ja ainet taimepungadelt, millest nad valmistavad taruvaiku. [1] Meetaimi on klassifitseeritud erinevalt. Meetaimi on jaotanud kasvukoha (ja ka
Sissejuhatus Meetaimed on väga olulised mesilastele mee kogumiseks. Tänu nende nektarieritusele ja õietolmule on võimalik mee olemasolu. Antud referaadi eesmärk on anda lühiülevaade meetaimedest, nende klassifikatsioonist, ehitusest ja ka korjeobjektidest. Meetaimed Mee- ehk korjetaimed on õistaimed, millelt kiletiivalised koguvad toitu ehk korjet. See on vajalik, et toita järglasi, pesakaaslasi kui ka varudeks. Korjemaaks nimetatakse maa-ala, millelt kiletiivalised korjet koguvad. Meetaime mõiste on kohati ka tinglik. Kõiki taimi, mis on kohastunud putuktolmlemisele, ei saa pidada kindlalt meetaimedeks. Viimaste hulka võiks
Foto 1. Mesitaru. Allikas: erakogu 3 1. MESILA ASUKOHA VALIMINE Mesila tuleb rajad niisugusesse kohta, kus mesilaste lennuraadiuses (2 kilomeetril) on rikkalik ja mitmekesine meetaimestik, kus leidub varakevadel ja suvel õitsevaid meetaimi. Eriti olulise tähtsusega on, et mesila lähemas ümbruskonnas leiduks massiliselt varakevadel õitsevaid mee- ja suirataimi. Varakevadistest meetaimedest saadav saak mõjub väga soodsalt haudme arengule ja seega mesilasperede tugevaks kujunemisele. Mesila peab asuma eemal liiklusrohkest teest, loomalautadest, töökodadest ja suurematest veekogudest, sest üle vee tarru tagasi lennates hävib palju mesilasi, eriti tuuliste ilmadega. Mesilasperesid ei või paigutada viljapuuaeda ega selle lähedusse, välja arvatud perede paigutamine ajutiselt tolmeldamise eesmärgil, vastasel juhul on siis raskendatud viljapuude pritsimine haiguste ja
omale mesila. 1. Mesila asukoha valik Mesila tuleb rajad niisugusesse kohta, kus mesilaste lennuraadiuses (2 kilomeetril) on rikkalik ja mitmekesine meetaimestik, kus leidub varakevadel ja suvel õitsevaid meetaimi. Eriti olulise tähtsusega on, et mesila lähemas ümbruskonnas leiduks massiliselt varakevadel õitsevaid mee- ja suirataimi, nagu sarapuu, pajud, harilik vaher, marjapõõsad, viljapuud ja nii edasi. Varakevadistest meetaimedest saadav saak mõjub väga soodsalt haudme arengule ja seega mesilasperede tugevaks kujunemisele. [1] Mesilaste korjemaa on piirkond, kust mesilased hangivad endale eluks vajaliku toidu, vee ja muud materjalid. Korjeala pikendamise ja mesilasperede produktiivsuse tõstmise seisukohalt on tähtis, et mesila ümbruse looduslik meetaimestik koosneks võimalikult üksteisele järgneva õitsemisajaga meetaimedest. Seepärast sobib mesila paigutada lehtpuumetsade, põdrakanepi
aga nektari vee- ja suhkrute sisaldusest. Ehk, mida rohkem on mees lihtsuhkruid, glükoosi ja fruktoosi, seda parem on tema toiteväärtus. Kui mees on glükoosi palju, siis see kiirendab mee kristalliseerumist. Mee kristalliseerumise tasakaalustajaks on, fruktoos (puuviljasuhkur), kui seda on mee sisalduses ülekaalus, siis kristalliseerub mesi aeglasemalt. Mee värvus, lõhn, maitse, tihedus, kristalliseerumise iseloom sõltuvad meetaimedest, mille õielt mesi on korjatud. On täheldatud, et sademeterikkal suvel on mesi heledam, põuasel suvel aga tumedam. Mesi on heledam, kui see on vurritatud suve esimesel poolel, kui kesksuvel või sügisel vurritatud mesi. Kui tuua võrdluseks erinevaid korjetaimi, siis valge ristiku (Trifolium repens) mesi on hele. Kanarbiku (Calluna vulgaris) mesi on punakas kuni tumeroheka varjundini. Eestis ongi ülekaalus segaõiemesi. See on korjatud paljude taimede õitest, mis antud perioodil õitsevad
kogus oleks võimalikult suur. Abi on ka GM taimedel. Berkheya coddii akumuleerib niklit nii, et seob seda histidiiniga ja ta kasvab kiiresti. 42. Kuidas säilitada looduslikku mitmekesisust majandatavate ökosüsteemide puhul? Esitage näide. Selleks on erinevaid meetode. Külvikorda planeerida erinevaid kultuure ja osa põldudest oleks ka talvel taimestikuga kaetud. Liblikõielised rikastavad mulda org. ainetega ja parandavad mulla struktuuri. Põldudele külvatud ristikust ja meetaimedest toituvad mesilased ja liblikad. Eelistada mehaanilist umbrohu tõrjet. Taime kaitsevahendeid kasutada vaid vastavalt tegelikule vajadusele ja varahommikul/õhtupoolikul kui enamik putukaid pole aktiivsed. Mitte pritsida õitsevaid taimi (mesilaste hukkumine). Suurte põldude liigestamiseks kasutada mitmeaastase taimestikuga ribasid (ei väeta/ei taimekaitsevahendeid). Oluline elupaik looma/taimeliikidele. Vähendavad mullaerosiooni (aitab säilitada mullaviljakust)
annaabi.ee 
