omastest vormipiirangutest. Meeleolud ulatuvad õrnast nukrusest üleva kangelaslikkuseni. Sageli õhkub rahutust, jõudu ja liikumist. Erksad värvid ja hoogsad pintslilöögid. Ainestiku valimine ajaloost, legendidest, saagadest ja kirjandusteostest. Eugéne Delacroix. Historitsism ehituskunstisuund, mis matkib ajalooliste stiilide vorme. Rõivamood frakk koos alamrahva riietusest võetud püksitüübiga meestemoes. Klassitsismiaja naisteriietuses lihtsa lõikega, kõrge pihajoonega õhukesed kleidid, romantismiajal taas korsett ning laia seelikuosaga kleit. Tolleaegne kodanlane pidas tähtsaks perekonda.
üks nimekamaid romantismiaja maalikunstnikke. Tema tööd paistavad silma erksate, kontrastsete värvide poolest. Historitsism Historitsism on peamiselt ehituskunsti suund, mis matkib ajaloolisi stiile. Historitsism jäljendab romaani, gooti, renessansi ja barokkstiili. Tihti kasutati ühe ehitise juures mitmeid erinevaid stiile. Mood Meestemoes kinnistus frakk koos alamrahva riietusest ülevõetud püksitüübiga. Naised võtsid jälle kasutusele keha vormiva korseti ja laia seelikuosaga kleidi. Aitäh tähelepanu eest !
CASPAR DAVID FRIEDRICH (Joonistasite viimastes tundides) Kasutas oma töödes palju tundeküllaseid motiive (krutsifiks metsiku mäe tipul valguskiirte foonil, kloostrivaremed või metsatihnik kuupaistel või merejää kuhjumised ) Friedrich eelistas lõpmatusse avanevaid maastikuvaateid Skulptuurikunstnik romantismi ajastul - ANTOINE LOUIS BARYE Ta oli animalist ja eelistas kujutada loomi liikumises ja võitluses. Tema skulptuurid on maalilise pinnatöötlusega. Mood Meestemoes: Torukübar ja frakk. Moodi hakkas tulema pikk kuub. Põlvpükste asemel pikad püksid Naistemoes: Korseti tagasitulek (herilasepiht), lai kroogetega seelik, puhv-varrukad. Juuksed kammiti pealael siledalt lahku ja seati kõrvade taha rulllokkidesse
segusid. Naiseilu ideaaliks olid punased täidlased huuled, tumedad kitkutud kulmud ja säravad silmad. Blond oli lõpuks moest väljas ja eelistus kuulus mustale ja pruunile. Meeste jaoks oli oluline hoolikalt raseeritud nägu. Soengud: Kuna ratsutamisel ja ka muudel tegemistel kippusid juuksed sassi minema, hakkasid daamid juukseid siidpaelaga üles siduma. Õuedaamid võtsid uue moe koheselt omaks ning hakkasid seni õlgadele langenud lokke üles siduma. Meestemoes valitsesid pikad juuksed. 1660. aasta paiku hakkasid nii mehed kui naised kandma parukaid. Parukas võis varjata kiilaspead, aga võis ka pikendada oma kasvu. Jalanõud: 17.sajand võttis omaks kõrge kontsa. Kuna meestemood nägi ette saapaid, jäi kõrge konts püsima ja neid hakkasid kandma ka naised. Enese kontsade abil kõrgendamine sobis täiuslikult kokku barokivaimu, lopsaka rõivamoe ja peenutsevate maneeridega.
päikesekiirguse eest, kui nii jätkame muutub osoonikiht üha nõrgemaks ning järeltulevate põlvede jaoks on see kindlasti väga põletav probleem mille eest peaksime tegelikkuses ka meie juba hoolitsema. Minnes teadusest üle nüüd kultuurielu suurimate muudatusteni siis üheks tähtsaimaks kultuurielu muudatuseks pean ma moodi. Kuigi sõdadevahelistel aastatel muutus eelkõige naistemood siis muudatusi esines ka meestemoes. Euroopasse avaldas suurt mõju Ameerikalik eluviis ning välimus, muututi palju vabamaks, loobuti konservatiivsetest riietustraditsioonidest ning avastati palju uut ja huvitavat. Noorte mood põhjustas palju põlvkondade vahelisi lahkhelisid, sest näiteks meeste seal läksid moodi pikad juuksed, mis olid seotud hipide kultuuriga, kuid vanema ühiskonna jaoks oli see taunitav, sest nende nooruspõlves olid traditsioonid ja kultuurid teised ning nad pidasid seda ebaeetiliseks. Samuti
Olles aru saanud, et töötades Cerrutiga olid tema võimalused loominguliseks kasvamiseks piiratud, asutas ta 1974 koos Sergio Galeottiga ettevõtte Giorgio Armani S.p.A. Kohe alguses pandi rollid paika, Sergio oli mänedzer, Giorgio tegeles ga loomingulisema poolega. Samas oli Giorgio ja Galeotti vahel palju sügavamad tunded kui seda on lihtsalt sõpradel. 1976.aastal esitlesid nad esimest naistekollektsiooni, kus oli esimene naiste pintsak. Revolutsiooni tegi ta aga meestemoes, ta andis vormiriietustele piisavalt argipäevasust ja määras uue stiili. 1981. avati esimene Giorgio Armani pood, kaks aastat hiljem oli poode üle Itaalia juba 90. Tema menu muudkui kasvab ning samal aastal võidab ta ka Gentleman’s Quarterly ajakirja parima moelooja auhinna meestemoe kategoorias. 1985 Galeotti suri aidsi, ametlikud verisoonid väitsid, et südameinfarkti, sest keegi ei rääkinud veel aidsist.
kõrvarõngastena ning paksule tumedale sametribale kinnitatult ümber kaela. Moes olid ka briljandid. Soengud: Naistel tuli uue soenguga välja mademoiselle de Fontanges, kes ilmus jahiretkele uhke, sulgede ja lehvidega ehitud soenguga. Kuna ratsutamisel kippusid juuksed sassi minema, sidus daam juuksed siidpaelaga üles. Õuedaamid võtsid soengu otsekohe omaks ning hakkasid seni õlgadele langenud lokke sama moodi üles siduma. Meestemoes valitsesid pikad juuksed. 18.sajandil hakkasid nii mehed kui naised kandma parukaid. Parukamood 18.sajandil kujutas vorstikesekujulist juukserulli kummagi kõrva kohal, ülejäänud juuksed kammiti kuklasse ja seoti musta paelaga kinni.Parukate tegemiseks pruugiti inimjuuste kõrval ka kitsekarvu, hobusejõhvi ning taimekiudu. Õukonna meelissoenguks oli tohutu kõrge parukas, millesse oli sobitatud liblikaid, linde, puuoksakesi ja aedvilju. Jalanõud: 17
kitkutud kulmud ja säravad silmad. Blond oli moest väljas ning eelistati pruune ja musti toone. Louis XIII ajal kandsid naised juukseid kombekates patsides. Uue soenguga tuli välja mademoiselle de Fontages, kes ilmus jahiretkele uhke, sulgedega ehitud soenguga. Kuna ratsutamisel kippusid juuksed sassi minema, siis sidus daam juuksed siidpaelaga üles. Õuedaamid võtsid soengu otsekohe omaks ning hakkasid siiani õlgadeni lokke samal viisil üles siduma. Meestemoes valitsesid pikad juuksed. 1660. aasta paiku hakkasid nii mehed kui ka naised kandma parukaid. Parukas varjas kiilaspäisust, kuid võis ka inimest visuaalselt pikemaks muuta. Louis XIV tõi moodi tohutult kõrge lokilise paruka. Loomulikes värvides parukaid tehti imporditud iminjuustest ninu uhke paruka juurde kuulus meestel paljaks raseeritud nägu. -8- Sisukord Sissejuhatus ...................................................................
On kahtlusi, et Smith ise, ei teadnudki, et tal oli selline haigus, kuigi teised tema ümber teadsid. Ta oli lõpupäevil nõrk. John Bartlett, kes töötas Smithiga enne tema surma, võttis üle disainimise ning jätkas kuni 1990.aastani. Smith on teeninud kaks stipendiumi, osaledes Parsons kooli disainivõistlusel 1965. aastal. 1983. aastal võitis ta Ameerika Moe kriitikute Coty auhinna naiste moes. Smith võitis Nysä Sark auhinna meestemoes 1985. aastal. Ta oli ka pronksist tahvel Walk of Fame ääres seitsmenda Avenüül. Gianni Versace Gianni Versace (2. detsember 1946 - 15. juuli 1997) oli Itaalia moekunstnik ja rahvusvahelise moemaja Gianni Versace SpA asutaja, mis toodab tarvikud, lõhnaained, meiki ja sisustusesemeid, samuti riided. Gianni Versace sündis Reggio di Calabrias Itaalias, kus ta kasvas üles koos oma vanema venna Santo ja noorema õe Donatellaga, koos oma isa ja
loomasaba. Mõnikord kanti alumise niudevöö peal veel teist, poole reieni ulatuvat, kuid tagumine pool ees, nii jäi üks teravik ette ja teine selja taha. Meeste ülakeha oli katmata. Minose meeste sipelgapihtasid rõhutasid spiraali ja rosetimustriga riidest tugevasti kinni tõmmatud vööd. Kanti ka niudeseelikuid, mis hilisel ajastu ulatusid poole reieni. Nende juurde kuulus helmestega kaunistatud raske tutt. Geomeetrilised kujundid ja erksad värvid olid kasutuses ka meestemoes. Kultustseremooniatel kandsid printsid, ülikud, preestrid, preestrinnad ja mõnikord ka kõrgest seisusest naised eredavärvilist pikka rüüd ehk kitooni. Sirgelõikeline kitoon kattis keha kaelast kuni sääremarja või pahkluuni. Jahedamal ajal kaitses külma eest muu riietuse peal kantav villane või loomanahkne keep või lühike peleriin. Jalanõud: Ülikud kandsid väljas jalatseid, kuid arheoloogide arvates oldi ruumides paljajalu.
loomasaba. Mõnikord kanti alumise niudevöö peal veel teist, poole reieni ulatuvat, kuid tagumine pool ees, nii jäi üks teravik ette ja teine selja taha. Meeste ülakeha oli katmata. Minose meeste sipelgapihtasid rõhutasid spiraali ja rosetimustriga riidest tugevasti kinni tõmmatud vööd. Kanti ka niudeseelikuid, mis hilisel ajastu ulatusid poole reieni. Nende juurde kuulus helmestega kaunistatud raske tutt. Geomeetrilised kujundid ja erksad värvid olid kasutuses ka meestemoes. Kultustseremooniatel kandsid printsid, ülikud, preestrid, preestrinnad ja mõnikord ka kõrgest seisusest naised eredavärvilist pikka rüüd ehk kitooni. Sirgelõikeline kitoon kattis keha kaelast kuni sääremarja või pahkluuni. Jahedamal ajal kaitses külma eest muu riietuse peal kantav villane või loomanahkne keep või lühike peleriin. Jalanõud: Ülikud kandsid väljas jalatseid, kuid arheoloogide arvates oldi ruumides paljajalu.
annaabi.ee 
