Meestegelasi loetud teostest Loetud neljas teoses oli kõigis neist üks peategelane meessoost. Nende elulood olid kõigil erinevad, kuid kergelt sarnased. Elu seostati armastuse, kadeduse ja ka rahaga. Kolm raamatut olid 19.sajandist, kuid V. Hugo raamat ,,Jumalaema kirik Pariisis" käsitleb 15. sajandi aegu. Seega on suhetel erinevad küljed ja eripärad. V. Hugo teoses on tegelaskujuks Quasimodo, kes on väliselt kole ning kurva elulooga mees. Sisimas on ta tänulik inimestele ja ka mõistev. Quasimodo tunneb ainsana Esmeraldat täiusliku inimesena. Teised mehed nägid temas vaid naiselikku ilu, kuid tema aga naiselikku hoolivust ja armu, millest Quasimodo oma lapsepõlves ilma oli jäänud. Ta armastus Esmeralda vastu kasvas nii suureks, et ei suutnud ilma temata elada. Esmeralda nimel oli ta võimeline oma kasuisale vastu hakkama ja lõpuks ta ka kirikutornist alla lükkama. Suurt armastust oma lähedaste vastu ...
Richard töötas geenitehnoloogia valdkonnas. Tema palk oli küllaltki suur, kuid sellest siiski napilt piisas, et ära elada. Richardil olid lühikesed juuksed ja kandis mugavaid riideid. Teise vaatuse ajal ka ülikonda. Ta oli väga jõulise väljanägemisega. Richardit kehastas Hannes Kaljujärv. Ta sai sellega väga hästi hakkama ja publikule oli see veenev. 7. Kõik tegelased elasid rikaste rajoonis ja see sidus neid. Mehed kuulusid klubisse. Kõige rohkem sidus meestegelasi nende naiste amet. Nimelt kõik naised töötasid prostituutidena. Naised olid need, kes tõid perre raha. Richard sai Jenny ametist teada vahetult enne aiapidu ja ta ei leppinud sellega. Kõik teised mehed olid sellega juba leppinud. Perekonnad olid näilised väga lugupeetavad ja imetletavad. Tegelikult oli kogu tegelaskonnast ainukese pururikas Jack, kes oli saanud suure päranduse(35 miljonit dollarit). 8
mõne raamatu keskelt lahti võtnud ja lugema hakanud. Sama järsult nagu algasid, need ka lõppesid ja pidevalt oli tunne nagu tahaks küsida: "ja mis siis edasi sai?..." Võibolla tuleneb see katkendlik tunne ka novellide paigutusest raamatus ja sellest et minategelasega peab alati uuesti tuttavaks saama. Karl August Hindrey kirjeldatud tegelased mulle meeldisid. Kujutlusse tekkis neist lugedes alati väga elav ja värvikas pilt. Paljusid meestegelasi on kujutatud tüsedate ja punapõsksetena. Noori mehi on ta kujutanud kena väljanägemisega, aga kuidagi ebasümpaatsetena, daame pea alati kaunitena. Novellis "isa" on ta pea terve teksti ulatuses kujutanud ühte inimest, nii väliselt kui olemuselt ja seda läbi minategelase, kes õigupoolest kirjeldatavat inimest kunagi eriti ei tundnudki. Isa on kujutatud kentsaka väljanägemisega, kuid see tema juures autorit
Walter Scott ,, Ivanhoe" 1. Tegevuspaik: 12. sajandi Inglismaa 2. Tegelased: Ivanhoe õilis, osav, truu rüütel; ta ei olnud mees, kes vaataks lahingut kõrvalt, vaid pigem soovis meeleldi selles osaleda Rebecca juuditüdruk, ilus nagu leedi Rowena ning suurepäraste ravimisoskustega, mille tõttu teda ka nõiaks peeti Prints John kuningas Richardi vend, kes naudib trooni, kuni vend on ära, kuid kardab venna naasmist; kuningana ta hea polnud leedi Rowena imeilus naine, Cedricu sugulane, abielludes Athelstane'iga oleks ta taastanud saksi dünastia, mida Cedric soovis, seetõttu oli ka abielule Ivanhoega vastu 3. Sisukokkuvõte: Teos algab sellega, et Brian de Bois-Guilbert ja Maurice de Bracy on teel rüütliturniirile, kuid vajavad enne seda kohta, kus peatuda. Seega küsivad abi teel kohatud seakarjuselt Gurthilt ning narrilt Wambalt, kes neid üritavad Cedricu lossini juhatada, kuid on tee suhtes veidi eksinud, seega lõplikult vi...
pintsakut ja teisel vaatusel valget sarki, oranZi ulikonda ja oranZi mutsi. Salaparane ja paheline Fata Morgana kandis musta pukskostuumi ja kaelakeed. Sensuaalne Smeraldina kandis mustasid kingi ja sukkpukse, musta sadelevat kleit, kaelakeed ja peas mustadest sulgedest peaehet. Clarice kandis lillat varvi kleiti, millel olid puhvis varrukad, kaelakeed ja peas musta varvi peaehet. Ta oli paris sulekoerake laval kaasas. Koor kandis pilkupuudvaid, kirevaid ja varvirikkaid kostuume. Enamik meestegelasi kandis harilikku ulikonda *varvid varieerusid mustast hallini*. Uldiselt ei olnud vahet, kas oli tegemist kuninga, oukondlase, maagi voi koguni saatanaga nad koik olid roivastatud sarnaselt. 1. pala, mida ma iseloomustan on ooperi koige tuntum number *Marss*, mis on levinud ka iseseisva kontsertpalana. Kogu ooperi ajal kolab see viis korda. See marss on kogu ooperit labiv juhtmotiiv ja Rahvusooper Estonias kasutatakse seda meloodiat ka etenduse kutsungina
-13.aastaselt kirjutas ta juba värsse -eitab antiikirjanduse eeskuju -tema arvater oli oluline hea ja kurja, kauni ja inetu, koomilise ja traagilise ühendamine kirjandusteoses ,,Jumalaema kirik Pariisis" -jumalaema kirik on ajalooline romaan, mis elustab Pariisi 15.saj elu ja kombeid -arvukas tegelaskond hõlmab kõiki ühiskonnakihte(kerjustest kuni kuningani) -palju erakordseid karaktereid ja neid siduvaks tegelaseks on mustlasneiu Esmeralda, kes kütkestab mitmeid meestegelasi -teiseks oluliseks tegelaseks on Quasimodo(Jumalaema kiriku kellamees) AJALOOLINE ROMAAN -romantiline armastus mineviku ja erandlike kangelaste vastu -inimesed on alati armastanud jutustada ja kuulata põnevaid lugusid, olgu need siis väljamõeldis või tõelised -kauged maad, ajaloo põnevad intriigid, ootamatud ja sageli raskesti seletatavadd juhtumid ning eriliste võimetega kangelased, kes suudavad võitjaina väljuda lootusetustki olukorrast
ta katsub toeks olla. Pierre märkab ühel hetkel, et Platoni ei ole enam tema kõrval. Ta ilmus märkamatult, kadus ka märkamatult. Ta tapeti. Iseenda isiksusele ei ole vaja nii palju tähelepanu osutada. Sama sfääri kuuluvad ka Rostovide perekond. Oluline on Natasa Rostova. Esimeses osas on ta veel laps. Temast purskab elurõõmu, energiat, joovastust. Natasa ei tunnista üldse mingeid konventse. Ta on oma käitumiselt vaba. Tal on kontaktid kõikidega, eriti köidab tema isiksus meestegelasi. Ta saab peategelase Andrei Bolkonski mõrsjaks, aga Bolkonski tingimus 31 on selline, et ta peab aasta aega ootama. Natasa ei saa aru, et miks ta peab ootama, ennast piirama. Ta armub Anatole'i, kes on eetilises plaanis täielik värdjas. Natasa positiivsed omadused kasvavad ka üle millekski negatiivseks. Tolstoi tahab sellega näidata, et tegelased ei ole staatilised, nad liiguvad kogu aeg. Natasa liigub sfäärides tagasi
annaabi.ee 
