Mehed ja naised Meeste ja naiste erinevused algavad juba pisikesest peale. Tüdrukud hakkavad varem rääkima kui poisid. Ka sõnavara areneb tüdrukutel kiiremini kui poistel. Tüdrukud saavad varem naisteks kui poisid meesteks. Nii ei mõista poisid enda vanuseid tüdrukuid, miks nad enam koos ei mängi vaid tihtipeale hakkavad tüdrukud vanemate poistega suhtlema. Naiste ja meeste üksteisest mitte arusaamise juured tulenevad ürgajast. Juba siis olid ülesanded meeste ja naiste vahel ära jagatud. Mehed käisid küttimas ning keskendusid vaid saagi kättesaamisele.. Nii naised ei mõistagi, miks mehed millegagi tegeledes neid ei kuula. Aga vastus on ju lihtne, mehed keskenduvad näiteks telekavaatamisse ja kõik, mis on väljas pool seda on nende jaoks segav faktor. Naised aga olid korilased, nemad uitasid ringi ja lobisesid ning arutasid, kus on parem saagikus ja kus mitte. Nii ei saa jällegi mehed naistest aru, kuidas...
kuid suure osa moodustavad ka lapsed vanuses 0-14 aastat(46,2%). Kuna Burkina Fasos on inimestel eluiga madal, on 65aastastel ja sellest vanematel inimestel rahvastikus üsna väike osa(2,5%). 2.3. Riigi rahvastiku eeldatav eluiga Kuna riigi kodanike AIDSi suremus on kahandanud ka nende eluiga, siis on inimeste eeldatav eluiga suhteliselt lühike. Meeste puhul on selleks keskmiselt 51,04 aastat ning naistel keskmiselt 54,91. Kokku on meesta ja naiste keskmiseks elueaks leitud 52,95 aastat. 2.4. Riigi rahvuslik koosseis Burkina Faso rahvuslikku koosseisu kuuluvad enamasti Mossid(40%) ning teised, kelleks on Gurunsid, Senufod, Lobid, Bobod, Manded ja Fulanid(kokku 60%) 2.5. Hõive riigis Riigis on palju tööjõudu- umbes 6668 miljonit inimest. Enamasti (90% ulatuses) tegeletakse Burkina Fasos põllumajandusega. Kasvatatakse puuvilla, maapähkleid, võiseemnikupähkleid, seesamit, sorgot, hirssi, maisi ja riisi.
ärge võttage vihasse, et meil om korbi kujunu, Sööge, langu, jooge, langu, rõõsaveere rõhenenu! sööge, langu, söamest, Lats olü kuri ikkemaie, jooge, langu, julgi'esta! mees oli vilets vihasteme - Lats olli kuri ikemaie, lätsi meesta meeliteme, mees vilets vihanemaie lätsi lasta lepiteme - seenis ne korbi kujusi, lätsi lasta lepitamaie, rõõsaveere rohkunevi. lätsi meesta meelitamaie, Langukese, linnukese, seeni n korbi kujusi, sest meil korbi küll ooh musta, seeni n vadsa vajusi
mullasesse kehasse tagasi pöörduma, mille puuduvaid jalgu ei suuda ka jumalad asemele panna. Ta tõstetakse hobuse selga ja saadetakse põrgu. Sinna saabudes lööb ta ülevalt kõlanud hääle sunnil rusikaga kaljust väravat. Käsi jääb prao vahele kinni ja sedaviisi valvab ta, ise ahelate kütkesse pandud, põrgulaste väge, et keegi neist välja ei pääseks. Aeg-ajalt katsub ta kätt kaljust lahti kiskuda, nõnda et maa ja meri tema raputamisest värisevad, aga "Mana käsi hoiab meesta. Et ei vahti väravasta, kaitsev poega põrgust pääseks. Aga ükskord algab aega, Kus kõik pirrud kahel otsal Lausa lähvad lõkendama; Lausa tuleleeki lõikab Käe kalju kammitsasta: Küll siis Kalev jõuab koju Oma lastel õnne tooma, Eesti põlve uueks looma." Wikipedia (Sõttavalmistus. Lahingud. Raudmeeste saadikud. Kalevipoja surm. Põrgu väravas. 302-321).
Saagu sa soossa surema, Mätta otsa mädanema, Põõsastikku pendimaie, Rägastikku raipenema! Öine nõuandja · Kahju, Kalevite poega! Vaga vere valamine Mõistab kohut sinu kohta; Veri püüab vere palka, Surm on surma sünnitaja; Vaga vere vermesida, Soome sepa sajatusi, Hella eide pisaraida, Sõsarate silmavetta Või ei võtta mõõga küljest, Kurja mingit kustutada. Mõõga hinna tasumine · Alevipoja avaldus "Sarvist härga seotakse, Sõnast meesta sõlmitakse," pani Kalevite poega Kuuldes kohe kohkumaie: Mõõga- võlg veel maksemata, Sepa kätte saatemata. Mõõga vastus · Kallis Kalevite poega, Kuninglikku kange meesi! Sul, kui viha süttinekse Meeletuska tõusenekse Humalaviha volilla, siis ei ole sidemeida, Tarka aru takistamas; Kerge käsi keeritelles sunnib mõõka surmamaie, Vaga verda valamaie! See`p see sõjasellikesta, Kallist rauda kurvasteles. Mõõka leinab mehekesta, Peremehe pojukesta.
Rahvalaulu viis oli traditsiooniline. Tegmist oli lühikese rühma viisiga, see tähendab paljusid laule lauldi ühel viisil. Lauldi hälli, mängu, töö, pulma, matuse, kiige, sõjalaule jt. Regivärsilise rahvaluule tunnused: -Algriim- see on sõnade algushäälikute kordus värsis. Näit: Kus need kuked kulda söövad. Rõhulise ja rõhuta silpide vaheldus nelja- jalaline trohheus Näit: Kus need kuked kulda söövad. Vanad sõnad, vanad muute vormid. noorte meesta noort meest, Mõtteriim ehk parallelism. Ühes värsis öeldud mõtet korratakse teiste sõnadega teises ja ka kolmandas värsis. Rahvaluule kogumisel hakati tähelepanu pöörama 1870 aastatel Eesti kirjameeste Seltsi poolt. Laiaulatuslikum kogumine algas 19 saj lõpukümmneditel Jakob Hurda juhtimisel Rahvajutud Muinasjutt on rahva fantasia looming, ta väljendab inimese lootusi ja soovunelmaid. Muinasjutu tunnused -
kaunistamiseks ning edevamaid mehi hakkasid vaevama võlakoormad. Seadusest polnud aga kasu. Rõivameistrid tõstsid nii ägedat protesti, et valitsus pidi järele andma. 17.sajandi lõpul tõi Charles II meestemoodi pärsia stiili. Kolmeosaline komplekt, mis koosnes kuuest, vestist ja põlvpükstest, sai vaimustatud vastuvõtu ning pani tõenäoliselt aluse hilisemalsele klassikalisele meesteülikonnale. Kangad: Meesta ja naiste moes tekkis 17.sajandil üha uusi lahknevusi, kuid eelistatud olid sama d materjalid. Toodeti erinevaid pitse, kuid tähtsaimaks pitsitootjaks kujunes Prantsusmaa. Kangas sai omaette väärtuseks. Mõnikord tehti kangastesse väikesi sisselõikeid, kuid need pigem tõstsid esile kanga struktuuri, kui täitsid kaunistuse rolli. Kui rõivale õmmeldi tressid , siis enamasti kangaga ühte värvi, tikandid
kaunistamiseks ning edevamaid mehi hakkasid vaevama võlakoormad. Seadusest polnud aga kasu. Rõivameistrid tõstsid nii ägedat protesti, et valitsus pidi järele andma. 17.sajandi lõpul tõi Charles II meestemoodi pärsia stiili. Kolmeosaline komplekt, mis koosnes kuuest, vestist ja põlvpükstest, sai vaimustatud vastuvõtu ning pani tõenäoliselt aluse hilisemalsele klassikalisele meesteülikonnale. Kangad: Meesta ja naiste moes tekkis 17.sajandil üha uusi lahknevusi, kuid eelistatud olid sama d materjalid. Toodeti erinevaid pitse, kuid tähtsaimaks pitsitootjaks kujunes Prantsusmaa. Kangas sai omaette väärtuseks. Mõnikord tehti kangastesse väikesi sisselõikeid, kuid need pigem tõstsid esile kanga struktuuri, kui täitsid kaunistuse rolli. Kui rõivale õmmeldi tressid , siis enamasti kangaga ühte värvi, tikandid
annaabi.ee 
