Teises peatükis antakse ülevaade Veerpalu tähtsamatest saavutustest. Kolmandas peatükis kirjutatakse dopingukahtlusest. Referaadi koostamisel kasutati erinevaid allikaid, mis olid pärit Internetist. 1. Andrus Veerpalust üldiselt Andrus Veerpalu on sündinud 8. veebruaril 1971 Pärnumaal. Ta on Eesti endine murdmaasuusataja, kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. Veerpalu on võitnud 3 medalit, mis teeb ta Eesti kõigi aegade edukaimaks meessportlaseks olümpiamängudel. 23. veebruaril 2011 võttis Andrus Veerpalu vastu otsuse oma sportlaskarjääri lõpetada. Andrus Veerpalu viimaseks treeneriks oli Mati Alaver. Andrus Veerpalu on abielus Angela Veerpaluga. Nende peres kasvab neli last: Andreas, Anette, Anders ja Anlourdees. Kõikide nimed perekonnas algavad ,,A" tähega. Vaata ka joonist 1. Joonis 1. Andrus Veerpalu koos perekonnaga. 2. Saavutused Andrus Veerpalu on 15-kordne Eesti meister aastatel 19902005. Andrus Veerpalu on 20
Rasmus Mägi Rasmus Mägi on tõkkejooksja Eestis, kelle seni suurimaks saavutuseks võib pidada 2012.aasta juunis Kergejõustiku EMil Helsingis saavutataud 5.koht 400m tõkkejooksus.Ta sündis 4.mail, 1992, Tartus. Ta on püstitanud mitu Eesti rekordit oma noores eas. Ta on Eestit esindanud olümpiamängudel. 2014.aastal nimetati ta Eesti meessportlaseks. Tal on õde nimega Maris, kes on samuti kergejõustiklane. Rasmuse treenerid on tema vanemad Taivo ja Anne Mägi. Pildil: Rasmus Mägi Tema tulemused 49,54- 28.juuni, 2012, Helsingi 49,51- 11.juuni, 2013, Bellinzona 49,19- 13.juuli, 2013, Tampere 48,87- 17.juuni, 2014. Ostrava 48,77- 3.august, 2014, Tallinn 48,54- 13.august, 2014, Zürich
koha, 2014. aastal sai ta Euroopa meistrivõistlustelt hõbemedali,poolfinaalis saavutas ta Eesti rekordi 48,54. Ta on esindanud Eestit 2012. aasta suveolümpiamängudel ja teeb seda ka sel aasta. Ta nimetati Eesti 2014. aasta meessportlaseks. Teda treenivad enamasti sportlikud vanemad Taivo ja Anne Mägi. Tema õde Maris on ka kergejõustiklane. Rasmus on öelnud, et pole mingit kasu kui mina jooksen häid tulemusi aga Eesti sport sellest midagi ei võida.
aprill San Diego) 2005 70.10 (Eesti rekord; 28. aprill San Diego) 2006 72.30 (Eesti rekord; 4. september Helsingborg) 2006 73.38 (Eesti rekord; kõigi aegade 3. tulemus; 4. september Helsingborg) 6 Tunnustused Gerd Kanter on pälvinud kaks korda valgetähe teenetemärgi. Esimest korda IV klassi teenetemärk aastal 2006 ning I klassi teenetemärk 2009. aastal. Gerd Kanter on valitud aasta meessportlaseks 2007. 2008. ja 2011. aastal. 27. septembril 2007 andis Eesti Post välja Gerd Kanterile pühendatud tervikasja nr 40 1 ehk postkaardi koos esimese päeva templiga. 25. septembril 2008 andis Eesti Post välja Gerd Kanterile pühendatud postmargi 2 ja esimese päeva ümbriku 3. 8. detsembril 2008 anti Gerd Kanterile üle Eesti Olümpiakomitee teenetemärk. Aprillis 2010 valiti ta Euroopa kuu parimaks meeskergejõustiklaseks Gerd Kanter valiti aasta kergejõustiklaseks 2010. aastal. 2013
km vabastiilis 2.koha. Kokkuvõte Eesti sportlased on esindanud Eestit väga edukalt tuues taliolümpiamängudelt häid kohti. Kõige edukam ala on olnud suusatamine. Väga edukad aastad oli Eestie 2002 ja 2006. 2002.aastal Jaak Mae tõi pronksi ja Andrus Veerpalu kulla ning hõbeda.2006.aastal Andrus Veerpalu kulla 15 km klassikastiilis, Kristina Smigun kulla suusavahetusega sõidus ja kulla 10 km klassikastiilis. Samuti on valitud Veerpalu ka korduvalt Eesti parimaks meessportlaseks. Kasutatud Materjal http://et.wikipedia.org/wiki/1924._aasta_taliol%C3%BCmpiam%C3%A4ngud http://www.eesti.ca/?op=article&articleid=7802 http://et.wikipedia.org/wiki/Juku_Pent http://www.kalev.ee/est/?news=912542&category=32&Eesti-suusasportlased- taliolumpiamangudel-1936%E2%80%931980 http://www.omkuld.ee/antson.htm http://www.eok.ee/est/olympiamangud/innsbruck_1964 www.eok.ee/est/sportlased/sportlased_om-del/olympiamangudel_1992_-_2000 Lisa 1
88. On spekuleeritud teemal, et Kanter suudab heita kaugele soodsa vastutuule korral, siis Rootsis Växjös heidetud sisemaailmarekord kummutab nimetatud spekulatsioonid ümber. Maailmarekord on 74.08, mille on heitnud Jürgen Schults 1986. aastal (http://www.team75plus.com/636 03.12.09). Et käesolev rekord purustada Kanteri poolt, on loodud Gerd Kanterit toetav meeskond - Team 75 plus. Tiimi loojaks ja juhiks on Raul Rebane. Gerd Kanter on korduvalt valitud parimaks Eesti meessportlaseks. Kanter lõpetas viimase hooaja maailma edetabeli juhina, võitis 28 võistlust järjest. Gerd Kanteri treener on islandlane Vesteinn Hafstensson. 2009 aastal on kõnekaid tulemusi näidanud ka noor naiskergejõustiklane Ksenija Balta. 3.2. Ksenija Balta Ksenija Balta on sündinud 1. novembril 1986. aastal Minskis. Tema põhialaks on varem olnud seitsmevõistlus, hetkel aga kaugushüpe. (http://et.wikipedia.org/wiki/Ksenija_Balta 03.12.09). 2009
alla Eesti rekordile (Järvela 2007). Marek Niidu seni säravaimaiks tulemuseks võib lugeda juunioride MM võistlustel saavutatud maailmameistri tiitlit (Meie Maa 2007). Selle tulemusega on ta läbi aegade neljas Euroopa sportlane, kes taolise tulemuseni jõudnud. Samuti on Marek pälvinud palju tunnustavaid meeneid ja auhindu. Muuhulgas on ta kahel viimasel aastal valitud Saaremaa aasta meessportlaseks (Kivi 2007). Ühesõnaga - Marek Niitu võime auga nimetada Kuressaare Gümnaasiumi vilistlaseks. 3.2. Madis Kallas Mitte vähemtuntud sportlane Eesti rahva ja meie, saarlaste jaoks olev Madis Kallas on samuti Kuressaare Gümnaasiumi vilistlane. Madis asus Kuressaare 8 Gümnaasiumis õppima pärast Kihelkonna Põhikooli lõpetamist. Kuressaare Gümnaasiumi lõpetas ta 1999. aastal.
1) Meeste teatesõit 8. koht (16 meeskonda) 4 × 10 km teatesõidus (+1:38.1) 9 Kokkuvõte Meie sportlased on esindanud Eestit väga edukalt tuues taliolümpiamängudelt kohti esikümnest. Kõige edukam ala on olnud suusatamine. Väga edukas aasta Eestile oli 2002, kus meie mehed Jaak Mae tõi pronksi ja Andrus Veerpalu kulla ning hõbeda. Samuti on valitud Veerpalu ka korduvalt Eesti parimaks meessportlaseks. 10 Kasutatud kirjandus 1. http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/98/02/05/olympia.htm#kaheksas 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Juku_Pent 3. http://et.wikipedia.org/wiki/1924._aasta_taliol%C3%BCmpiam%C3%A4ngud 4. http://www.eesti.ca/?op=article&articleid=7802 5. http://www.eok.ee/est/olympiamangud/innsbruck_1964 6. http://www.eok
Esmakordselt suutis Nõukogude Liit teha seda olümpiaturniiride ajaloos määrustepäraselt, sest 1972. aasta võitu jäid saatma protestinoodid. Ning finaalis vanade tuttavate jugoslaavlaste vastu tuli kullavõit juba näiliselt kergelt 76:63. Peatreener Aleksandr Gomelski kiitis kommentaarides Tiit Sokku: "Peale selle, et Tiit oskab rünnata, võitles ta hästi oma konkreetse vastasega, võttis vastu julgeid ja originaalseid taktikalahendusi." 1988. aastal valiti Sokk Eesti parimaks meessportlaseks. 1990. aastal võitis Sokk teistkordselt MM-võistlustelt hõbemedali. Sellega lõppes ka tema karjäär Liidu koondises. 1991. aastal kuulus Liidu meistriks tulnud Tallinna Kalevi meeskonda. Sportlasekarjääri lõpetas profimängijana Kreekas: 1992 1996 Ateena Panathinaikoses ja 1996 1997 Saloniki Arises. Hiljem asutas Tiit Sokk Tallinnas omanimelise korvpallikooli, on edukalt tegutsenud klubikorvpalli treenerina ja alates 2004. aastast on Eesti koondise peatreener. Michael Jordan
Esmakordselt suutis Nõukogude Liit teha seda olümpiaturniiride ajaloos määrustepäraselt, sest 1972. aasta võitu jäid saatma protestinoodid. Ning finaalis vanade tuttavate jugoslaavlaste vastu tuli kullavõit juba näiliselt kergelt 76:63. Peatreener Aleksandr Gomelski kiitis kommentaarides Tiit Sokku: "Peale selle, et Tiit oskab rünnata, võitles ta hästi oma konkreetse vastasega, võttis vastu julgeid ja originaalseid taktikalahendusi." 1988. aastal valiti Sokk Eesti parimaks meessportlaseks. 1990. aastal võitis Sokk teistkordselt MM-võistlustelt hõbemedali. Sellega lõppes ka tema karjäär Liidu koondises. 1991. aastal kuulus Liidu meistriks tulnud Tallinna Kalevi meeskonda. Sportlasekarjääri lõpetas profimängijana Kreekas: 1992 1996 Ateena Panathinaikoses ja 1996 1997 Saloniki Arises. Hiljem asutas Tiit Sokk Tallinnas omanimelise korvpallikooli, on edukalt tegutsenud klubikorvpalli treenerina ja alates 2004. aastast on Eesti koondise peatreener.
annaabi.ee 
