Luksemburgis, Kreekas või Austraalias. Siiski oli aastal 1932 tollases Eestis toimunud rahvahääletus põhiseaduse muutmisest kohustuslik ning trahv 5krooni, see suurendas küll valijate protsendi 92%-le. Eestlased aga ei kasuta õigust anda oma hääl, sest näiteks 2007. aasta Riigikogu valimistel oli valijaid vaid 61,9%. Valimisõigus on ajaloo jooksul laienenud, sest kui varem oli hääleõigus majanduslikult kindlustatute valgenahaliste meeskodanike pärusmaa, siis nüüd on 21.sajandil hääleõigus pea kõigil täiskavanutel. Seega inimeste valimisõigust ei määra enam rass, nahavärvus, usk või sugu. Mina kasutan tingimata võimalust osaleda valimistel, seeläbi püüan leida vastukaja oma nõudmistele riigi ees. Ühinemisvabadus tagab kodanikele võimaluse luua ühendusi seltsingutest erakondadeni. Inimesed saavad kaitsta ja edendada oma huvisid ja hüvesid. Demokraatlikus ühiskonnas
Valimisi peetakse demokraatliku ühiskonnakorralduse üheks põhitunnuseks, selle järgi antakse esimene hinnang reziimi demokraatlikkusele. Valimiste funktsioonideks on: 1. Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine 2. Vahendada võimudele kodanike nõudmisi 3. Usalduse indikaator 4. Hariv funktisoon 1.1Valimisõigus Demokraatia arenedes on hääleõigus üha laienenud. 19. sajandil oli see ainult valgenahaliste majanduslikult kindlustatud kirjaoskajate meeskodanike privileeg, 21. sajandil omavad hääleõigust pea kõik täiskasvanud elanikud, v.a kriminaalkaristust kandvad ja teovõimetud inimesed. Kuid ka valimistel on omad nõudmised. 1. Kodakondsuspiirang Valimisõigus on olemas kogukonda kuuluvatel inimestel. Kohalikul tasandil loetakse kogukonna liikmeteks kõik vastava paikkonna alalised elanikud; kas nad on riigi kodakondsed või mitte, pole kohaliku elu korraldamisel väga oluline.
vana viht habemeks, soola kivid või päeva kivid (põllult leitud) silmadeks, kaks kardulat neerudeks, kaks muna ****i munadeks, sau aga sabaks. 11) 1530. aastast on Tallinna raekoja tuulelipuks kübaraga mehike, kes hoiab oma metalses käes kramplikult oda. Vana lugu jutustab, et keskaegses Tallinnas toimus iga aasta 1. mail Rannavärava mäel papagoilaskmine, mille jooksul linna kuulsaimad vibukütid püüdsid varda otsast maha lasta papagoi imitatsiooni. Linna meeskodanike tegemisi tulid ka vaatama kõrgeaulised neitsid, kelle hulgast valiti maikrahvinna. Seda maikrahvinnat austati tema ilu pärast ning ta viidi pidulikus protsessioonis ratsa läbi linnatänavate. Samal ajal lasid kanged mehed papagoinukku. Umbes viissada aastat tagasi aga ilmus meeste hulka poisike, keda püüti küll eemale tõrjuda, aga kes oma ammust tabas sihtmärki imetlusväärse osavusega. Saadi teada, et poisi nimi on Toomas. Hiljem teenis
lüüasaamine näitab et rahvas suhtub eitavalt senisesse poliitilisse liini. Suhteliselt kõrge ja stabiilne osalus valimiselt annab tunnistust ka demokraatia kindlusest. Valimistel on ka hariv funktsioon, kuna kampaaniaperioodil tarbivad inimesed rohkem poliitilist teavet, viivad end kurssi oma kodanikuõiguste ning erakondade vaadetega. Valimisõigus on üldine 19 sajandil oli hääleõigus ainult valgenahaliste majanduslikult kindlustatud kirjaoskajate meeskodanike privileeg. 21 sajandil omavad hääleõigust peaaegu kõik. Kõige püsivamad on olnud valija vanusega seotud nõuded. Vanusepiirang kehtib ni hääleõiguse (aktiivse valimisõiguse) kui ka kandideerimisõiguse (passiivse valimisõiguse) puhul. Igas riigis võid olla see vanusepiirang erinev. Eesti põhiseadus lubab kohalikku volikokku kandideerida 18 aastaselt , Riigikokku ja europarlamenti 21 aastaselt ning presidendi kohale 40- aastaselt. Valimistel on vaba konkurents
kontrollib ainupartei, Demokraatlike valimiste eelduseks on vaba ühiskond, sellepärast nimetatakse demokraatlikke valimisi ka vabadeks valimisteks. Valimised on vabad, kui valimiste korraldamisel ning valimisõiguse andmisel järgitakse teatud põhimõtteid. Reeglid tähendavad ka teatud piiranguid. Demokraatia laienedes on hääleõigus üha laienenud. 19. sajandil oli see ainult valgenahaliste majanduslikult kindlustatud kirjaoskajate meeskodanike privilege, 21. sajandil omavad hääleõigust peaaegu kõik täiskasvanud, v.a kriminaalkaristust kandvad ja teovõimetud isikud. Arusaam demokraatiast kui rahva oma valitsusest on tingitud kodakondsuspiirangust. Kohalikul tasandil loetakse kogukonna liikmeteks kõik vastava paikkonna alalised elanikud. Parlamendi- ja presidendivalimistel võib hääletada kodanik, kes ei ela oma kodakondsusmaa territooriumil. Euroopa Liit on kodakondsuspiirangut oliliselt leevendanud
Liberaalid ja konservatiivid: Liberaalid (toorid) ja konservatiivid (viigid) olid kaks rivaalitsevat parteid. Liberaalide põhiidee oli üksikisiku vabadus, konservatiivide põhiidee oli olemasoleva sälitamine. Parlament ja valimisõiguse laiendamine: Alamkoja valimised toimusid iga 7 aasta tagant. Konservatiivid ja liberaalid rivaalitsesid. Valimisõigus oli vaid kinnisvara omavail täisealistel meestel, kes moodustasid u 10% elanikkonnast. 3 suurt valimisreformi -> Valimisõiguslike meeskodanike arv suurenes 90%-le. Töölisklass sai valimisõiguse. Tsartistid koostasid rahva harta -> soovisid üldist valimisõigust. Kehtestati salajane hääletamine ja kaotati parlamendisaadikute varanduslik tsensus. Tähtsaimad valitsushooned: Tähtsaimad tööstuskeskused, majandusharud, kaubad ja kaubavahetus: Tähtsamad tööstuskeskused Liverpool, Bristol, London. Tähtsamad majandusharud tööstus, kauba sisse-ja väljavedu
sõdadesse kaasati väga palju inimesi, pidid ka kõik riigid Euroopas oma sõjaväge moderniseerima. Eriti märgatavalt kasvasid just Prantsusmaa ja Venemaa regulaararmeed. Suurriikidest erilises seisus oli Suurbritannia, saareriigina pöörasid nad tähelepanu ainult sõjalaevastiku suurendamisele, samuti ei sekkunud nad eriti Mandri-Euroopa küsimustesse. Massiarmee loomisel toetuti komplekteerimisviisi muutmisele. Kehtestati üleüldine sõjaväe kohustus, mis hõlmas kõiki meeskodanike. Uue süsteemi olemus seisnes selles, et suhteliselt väikesearvulist rahuaegset regulaararmeed oli võimalik sõja korral tõrgeteta ning lühikese ajaga väljaõpetatud reservide alusel oluliselt suurendada. 1870. aastate keskpaigaks oli kõigis Mandri-Euroopa võtmeriikides kehtestatud üldine sõjaväekohustus. Tehnika arenguga muutus sõjandus efektiivsemaks, kuid samas ka ohvriterohkemaks.
Demokraatlike valimiste eelduseks on vaba ühiskond, seepärast nimetatakse demokraatlikke valimisi ka vabadeks valimisteks. Valimised on vabad, kui valimiste korraldamisel ning valimisõiguse andmisel nad järgitakse teatud põhimõtteid. Reeglid tähendavad paraku ka teatud piiranguid. Demokraatia arenedes on hääleõigus üha laienenud. 19. sajandil oli see ainult valgenahaliste majanduslikult kindlustatud kirjaoskajate meeskodanike privileeg, 21. sajandil omavad hääleõigust pea kõik täiskasvanud elanikud, v.a. kriminaalkaristust kandvad ja teovõimetud isikud. Enam ei rakendata inimõigusi rikkuvaid piiranguid, mis tuleneksid soost, usust või rassist. Varanduslik piirang oli iseloomulik 19. sajandi Euroopas. Selle kehtestamist põhjendati vajadusega saada riiki valitsema vastutustundlikud inimesed. Leiti, et riigimees, kel isiklikku
annaabi.ee 
