Venemaaga ja aasta hiljem teostati kubermangu reform, mis tähendas sisuliselt Balti erikorra kaotamist. Tulemuseks oli nn. asehalduskord, sest sell ajal esindas Baltimail riigivõimu Riias resideeriv asehaldur. Rüütelkonna ja aadlimatriklid kaotasid tähtsuse kõik aadlikud võrdsustati, kroonu ametnike arv mitmekordistus. Otsustavalt reformiti kohtusüsteemi, muudeti maakondade piire ja seati sisse ühtne pearahamaks kõigilt meeshingedelt. a. Lisati kolm uut maakonda (Pihkva, Viljandimaa ja Võrumaa) b. Mõlema kubermangu etteotsa nimetati ühine asehaldur. c. Maanõunike kolleegium rüütelkondades ja raed saadeti laiali. d. Kõik mõisnikud omandasid võrdsed õigused e. Linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile majaomanikele. f. Laiendati isikute ringi, kes pääsesid omavalitsusorganitesse
monarh ). Saksa väikevürsti tütrena sündinud ja abielu kaudu Vene troonile tõusnud. Katariina II Reformid - * Kubermangu reform - Balti erikorra kaotamine * kaotati Balti kubemangude tollipiir Venemaaga. * asehaldukord * rüütelkonnad ja aadlimatriklid kaotasid tähtsuse, kõik aadlikud võrdsustati, kroonuametnike arv mitmekordistus. * otsustavalt reformiti ka kohtusüsteemi, muudeti maakondade piire ja seati sise ühtne pearahamaks kõigilt meeshingedelt. 17. Nimeta usulisi liikumisi, mis levisid 18. saj Eestis? * Vennastekoguduste liikumine 18. Iseloomusta vennastekogudusi? ( Mis nad olid ja mida endaga kaasa tõid ?) Pietismida seotud hernhuutlaste liikumine. Tõi endaga kaasa: Talupojad rajasid ise kogudusi ja hakkasid peagi oma jõududega palvemaju ehitama. Selle liikumise käigus läks kaduma suur osa rahvakultuurist, teisalt andis liikumine Eestlastele virgutava tõuke, raputas nad üles tardumusest ja tekitas elavat mõttevahetust. 19
( valgustatud monarh ). Saksa väikevürsti tütrena sündinud ja abielu kaudu Vene troonile tõusnud. Katariina II Reformid - * Kubermangu reform - Balti erikorra kaotamine * kaotati Balti kubemangude tollipiir Venemaaga. * asehaldukord * rüütelkonnad ja aadlimatriklid kaotasid tähtsuse, kõik aadlikud võrdsustati, kroonuametnike arv mitmekordistus. * otsustavalt reformiti ka kohtusüsteemi, muudeti maakondade piire ja seati sise ühtne pearahamaks kõigilt meeshingedelt. 17. Nimeta usulisi liikumisi, mis levisid 18. saj Eestis? * Vennastekoguduste liikumine 18. Iseloomusta vennastekogudusi? ( Mis nad olid ja mida endaga kaasa tõid ?) Pietismida seotud hernhuutlaste liikumine. Tõi endaga kaasa: Talupojad rajasid ise kogudusi ja hakkasid peagi oma jõududega palvemaju ehitama. Selle liikumise käigus läks kaduma suur osa rahvakultuurist, teisalt andis liikumine Eestlastele virgutava tõuke, raputas nad üles tardumusest ja tekitas elavat mõttevahetust. 19
Liivimaal ringi ning lahkus siit valdavalt meeldivate muljetega. 1782. Aastal kaotati Balti kubermangude tollipiir Venemaaga ja aasta hiljem teostatigi kubermangureform, mis tähendas sisuliselt Balti erikorra kaotamist. Tulemuseks oli nn. Asehalduskord. Rüütel konnad ja aadlimatriklik kaotasid tähtsuse, kõik aadlikud võrdustati, kroonuametnike arv mitmekordistus. Otsustavalt reformiti kohtusüsteemi, muudeti maakondade piire ja seati sisse ühtne pearahamaks kõigilt meeshingedelt. Linnu juhtisid raehärrad eeotsas bürgermeistritega, kaupmehed ja käsitöölised olid organiseeritud gildidesse ja tsunfidesse, endiselt valitses linnades saksa keel ja saksa meel. Euroopa ajalukku on 18. Sajand läinud valgustussajandina. See sajand andis maailmale nii ameeriklast iseseisvusdeklaratsiooni kui ka prantslaste. 1739. Aastal andis Liivimaa kirikuvalitus välja korralduse, mida võib nimetada koolikohustuse alguseks. Selle järgi pidid kõik talulapsed 7.a ja 12
1765 kinnitati nn. Browne´i positiivsed määrused e. kaitseseadused. Püüti reguleerida agraarsuhteid eramõisates: · talurahvas sai õiguse vallasvarale · mõisakohustuste täitmise järel võis talup. põllusaaduste ülejäägid turustada · mõisakoormisi ei võinud mõisnik suurendada · piirati kodukariõigust ülemmäär 30 vitsahoopi · talupoegadel õigus seadust rikkunud mõisnik kohtusse kaevata 1783 kehtestati pearahamaks kõigilt maksukohustuslikelt meeshingedelt 70 kop. talupoeg, 1 rubla 20 kop. linnaelanik. 1797 laienes nekrutiandmise kohustus siinsetele aladele, selleks korraldati hingeloendusi e. revisjone. 1799 seadus, mille järgi tuli mõisatesse asutada magasiaitu tagavaravilja jaoks. 18. saj. lõpul oli talupoeg endiselt pärisori, tal puudusid faktiliselt nii vallas- kui kinnisvara omamise õigus, mõisnik võis teda talust välja ajada, müüa ja osta. Mõisniku kodukariõigus oli faktiliselt piiramatu.
1728.a kaotati Balti kubermangude tollipiir Venemaaga ja aasta hiljem teostatigi kubermangureform, mis tähendas sisuliselt Balti erikorra kaotamist. Tulemuseks oli nn asehalduskord. Sel ajal esindas Baltimail riigivõimu Riias resideeriv asehaldur. *kõik aadlikud võrdsustati *kroonuametnike arv mitmekordistus *rüütelkonnad ja aadlimatriklid kaotasid tähtsuse *reformiti kohtusüsteemi *muudeti maakondade piire *seati sisse ühine pearahamaks kõigilt meeshingedelt Asehalduskorrale siiski pikka iga ei antud, K II surma järel troonile tõusnud Paul I taastas balti aadli privileegid. Linnad ja majandus (lk 143) Põhjasõda oli paljudele Eesti linnadele ränga hoobi andnud. Tartu purustati, mitu väikelinna (Paide, Rakvere, Viljandi) jäid linnaõigustest ilma. Õigused taastati sajandi lõpupoole ja sellega oli Eestis 12 linna: Tln, Trt, Pärnu, Narva, Haapsalu, Valga, Paide, Rkv, Viljandi, Kuressaare ja kaks uut- Paldiski ning Võru.
Sajandi lõpuks oli ra. Jälle tõusnud ½ miljonile, sest polnud sõdu ega ikaldust. Isegi Lä-Eur. Polnud orjus lõplikult kadunud. Katariina II tegi palju läänelike reforme. Tegi ka reformi, et saada eestis lahti baltisakslastelt, tollipiirist, saksa keelest. Tegi aadlikest allood, et b.s ära osta, et nad läheks teiste reformidega kaasa. 1783. reform, mis tähendas tegelt Balti erikorra tühistamist. Asehalduskord: Aadlikud võrdsustati, uued haldusjaotused, pearahamaks kõigilt meeshingedelt, kubermange hakkasid juhtima asehaldurid. Katariina II tegi katse kõike venestada. Peale Kat. II surma tuli võimule Paul I, kes taastas Balti erikorra. Venevõimu all linnad hakkasid kiratsema, kaubanduskäibed kuivasid kokku. Hakati kurtma metsade hõreduse üle, sisseveeti peamiselt soola ja metalli, tubakat. Viinatootmine. Hupel koos Peter Wildega andsid Põltsamaal välja esimest eestikeelset ajakirja Lühike Õpetus. Hupel, Petri ja
Koos maa laastamisega hävitati Põhjasõjas ka suurem osa linnu. Pärast sõjategevuse lõppemist Eestis 1710. aasta sügisel ulatus elanike arv Eesti linnades kokku vaevalt 5000 inimeseni. Linnade toibumine pärast sõja lõppemist oli raske. 12. Talurahva teokoormised (korraline tegu, erakorraline tegu) 18. Sajandil ülevenemaaline maksusüsteem laiendati ka Eesti ja Liivimaale. Venemaa eeskujul seati sisse pearaha, mida võeti kõigilt meeshingedelt, vaatamata nende eale. Maksukohustuslaste arvu kindlaks tegemiseks hakati Sise-Venemaa eeskujul korraldama hingeloendusi ehk hingerevisjone. 13. Roseni deklaratsioon Selles oli kirjas: · Eesti ja Läti talupojad on olnud mõisnike pärisorjad juba Baltimaade vallutusajast peale. Mõisnikel olevat õigus neid omatahtmise järgi müüa, pärandada jne. · Talupoegade vara olevat samuti, nagu talupoeg isegi, mõisniku täielik pärisomand.
annaabi.ee 
