Veidike minust Liis Tsebotnikova Õppeained, mis on minu meelst head ja miks kunsti õpetus: · joonistamine · ajalugu kehaline kasvatus: · korvpall · võrkpall eesti keel: · erinevate raamatute lugemine Mis mulle meeldib · Meeldib tegeleda fotograafiaga · Vabal ajal mängin võrkpalli · Suviti meeldib mulle päikese käes mõnuleda · Kui aega ja tahtmist meeldib ka kokata Meie perekond ema isa
koha. Viimastel päevadel oli juba üprisgi suur kodu, igatsus oma pere järele.Koju jõudes tahasin vaid oma voodisse minna, sest väsimus oli väga suur. Kuid see põnevus ja võistlushimu mis ma sellest võitlusest sain ,on mul siiamaani alles. Samuti see kogemus, mis me saime oli väga hea nii tehnilises mõttes, kui ka vastupidavuses, ja tahaks teinekordki sellist üle maailmsest võistlusest osa võtta. See võistlus ei lähe mul mitte kunagi meelst ära, sest tõesti seda võistlust võin ma pidada oma elu edukamaks ja lahedamaks.
Ajaloost ma tean, et Novgorodi vürst Aleksander Nevskile pühendatud historistlikus stiilis õigeusu kirik ehitati ajal, mil Eesti kuulus Vene tsaaririigi koosseisu. Minu arvates on kirik heas korras ja meelitab Toompeale palju turiste. Kiriku tornides asub Tallinna võimsaim kirikukellade ansambel. See koosneb 11 kellast, mille seas on ka Tallinna suurim, 15 tonni kaaluv kell. Vaatamist väärib katedraali mosaiikide ja ikoonidega kaunistatud interjöör, minu meelst on see väga ilus. Kui ma õppisin koolis, käisime me klassiga Tallinna Linnamuuseumis. Seal oli väga huvitav. Ma nägin muuseumi püsiekspositsiooni ,,Linn, mis kunagi valmis ei saa". See on miniatuurne vanalinn ja see on tehtud väga huvitavalt ning näeb väga realistlik välja. Kõige rohkem mulle meeldis vanalinna vaateplatvorm. Sealt avaneb väga ilus vaade Tallinna linnale ja seal on väga hea rahulikult seista ja oma mõtteid mõelda. Veel tahan öelda paar sõna Toompea Lossi kohta
valgustajateks said Montesquieu, Voltaire ja Rousseau. Montesquieu kirjutas vajadusest eraldada seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Nii takistaks üks või teist omavolitsemast ning kodanike vabadus on kõige paremini kaitstud. Tema oli minu arvates ka üks väga tark mees, kes mõtles ühiskonnale ja tahtis et see paraneks. Voltaite naeruvääristas katoliku kirikut ja ta ei uskunud demokraatiasse. ,, Kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema, hukkub kõik ," väitis ta. Tema meelst pidi valitsema absolutismik monarh, kes on haritud ja peab silmas üldsuse kasu. Mina küsiksin siin kohal seda, et kuidas saaksgi rahvas olla haritud, kui monarhid ei teinud selleks mitte midagi? Tema oli ka kord üks harimatu inimene, aga siis sai ta hariduse ja sai targemaks. Kõigil inimestel peaks see õigus olema, et targaks saada. Ta oleks just pidand mõtlema sellele, kuidas seda olukorda parandada, mitte jätma selle sinna paika. Rousseau hüüdlauseks sai aga ,,Tagasi loodusesse
mitteteadmise teadvustamisest. Arusaam ,,ma tean, et ma midagi ei tea" sunnib pidevalt mõtlema, küsima, vastama, lahendama ja hoiab üleval huvi ümbritseva elu vastu. Sokratese enesekindlat käitumist peetike väljakutsuvaks ja filosoof mõisteti surma. Sokratese õpilane Platon asutas filosoofiakooli Akadeemia. Oma teosed pani ta kirja dialoogina filosoofide mõttevahetustena. Platon leidis, et tähtsaim on ideede õpetus. Nagu kõik muu, pidi ka riigikorraldus Platoni meelst põhinema voorusel. Järelikult võisid riiki jugtuda üksnes need, kes said hüve ideedest aru ehk filosoofid, selline oli tema ettekujutus ideaal riigist. Aristotelest, kes õppis Platoni Akadeemias, iseloomustas erakordselt lai silmaring. Tema kõige olulisemad saavutused olid loogika valdkonnas. Kuigi ta pidas oma eelnevatest õpetlastest lugu, ei nõustunud ta Platoni ideeõpetusega. Tema meelest ei saanud ideid ja meeleorganitega tajutavat lahutada eraldiseisvateks asjadeks.
saatis , ise suur mees. Talle meeldis Märt , mis sest , et mulk sellegipoolest tugev ja tark noormees. Pooldas seda , et Maie läheks Märdile. Ta ei sallinud Ennu , sest to oli Annet kord sõimanud ja solvanud. Tema meelest oli Enn salakaval ja vastik.Anne oli väga armas ja hooliv , nagu Maiegi. Ta armastas väga Maiet. Väga tubli koduperenaine. 6)Jüts oli Anne vend ja Peetri ning Anne poeg. Ta ei sallinud Ennu , sest to koguaeg õiendas ja mõnitas teda. Märt oli aga Jütsi meelst väga tore. Jüts on loos natuke märkamatu ja ajab pigem oma asja. Sellegipoolest väga tore . Märt ja Maie armastasid üksteist väga.Nad said suurepäraselt läbi ja tahtsid abielluda, kuid Märt ei meeldinud Peetrile(Maie isa) . Peeter tahtis , et Maie läheks Ennule. Enn aga ei meeldinud Maiele ,sest Enn oli nõme ja vastik. Pealegi oli Enn omal põidla maha raiunud , et mitte sõjaväkke minna.
Mari muretses, miks pidid Jussi lapsed surema. Ta arvas, et Jumal peab ainult teda Jussi surmas süüdi. Aga kui suri Anni siis see tähendas, et Andreski polnud Jussi surmas süüta. Mari muretses, miks oli Krõõt surres nagu ära teinud, et see ainult Marit perenaiseks tahtis. Koos lastega mattis Mari ka oma minevikku tema arvatavate eksituste ja pattudega. Mari ei uskunud mingit õigust, vaid uskus ainult armu. Ta uskus, et ainult elavate vastu saab, surnute vastu ei saa keegi. Mari meelst polnud hirmsamat asja, kui keegi peaks talle ette heitma Liisi ja Mareti raisku minekut hooletu järelvalve tõttu. Andresele pidi aga Mari valetama tüdrukute käikude kohta, sest isa oli liiga range. Mari tundis linna ees hirmu. Aga teadmine, et tema poeg Indrek elaks seal ilma hirmuta, oli Mari jaoks kiusatuslikult veetlev ja ta oli rõõmus poja linna mineku üle. Mari muretses, kas linnas poeg küllalt süüa saab, kas kodukootud asjad kõlbavad selga panna. 3
Rakendati riiklikke abinõusid tööpuuduse vähendamiseks. Ettevõtteid kontrollis riik. Streigid olid keelatud. Ametlikult oli korporatsioonide ülesandeks tülide lahendamine, et vältida streike ja suurvallandamisi. Ametiühingud ja kõik poliitilised parteid peale fasistliku kuulutati ebaseaduslikuks. Valitsuse kontrolli alla võeti ka haridus. Inimeste tegevust ja meelsust jälgis salapolitsei. Kõik inimsed pidid teenima riiki, üksikisik omas tähendust vaid kui ühiskonna osa. Paljude meelst oli Mussolini suutnud luua hästitoimiva riigi. NATSIONAALSOTSIALISTLIK SAKASAMAA Kes olid Adolf Hitler ja natsid, millal Hitler sai võimule? Adolf Hitler oli Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei esimee, Natsionaalsotsialistliku partei juht ja hiljem juba diktaator. Hitler sai võimule 1933. aastal. Natsid olid natsionaalsotsialistid. Miks kerkisid natsid Saksamaal esile? Natsid kerkisid Saksamaal esile, kuna neis nähti jõudu, kes suudab pidurdada kommuniste ja juute.
töötajate olukorda, seejuures hoolitseda ka vaeste eest. Rahva valgustamiseks kavandas suur filosoof kollektiivseid söömaaegu, mille käigus inimesed vestlevad kunstist ja kirjandusest, naudivad sõprust ja armastust.Leibniz pidas vajalikuks Saksamaa ühendamist.Lõppeesmärgiks pidi aga olema maailma 4 rahvaste harmoonia. Suurt tähelepanu pööras Leibniz teadusele. Tema meelst pidi teadus tooma praktilist kasu ning sellepärast püüdis Leibniz konstrueerida mitmesuguseid instrumente ja tegeles mäendusega. Teaduse arenguks oli Leibnizi arvates vaja teadlaste koostööd, selleks omakorda aga teaduslikke seltse ja akadeemiaid. Ta oli Preisi Teaduste Ühingu asutajaid 1700. a. ja selle esimene president. Neli korda kohtus ta Peeter I-ga, veenmaks viimast teaduste akadeemia vajalikkuses. Nii on Leibniz osaline ka Peterburi Teaduste Akadeemia sünniloos.
Majandusliku ja ühiskondliku arengu suunajaks pidas ta riigivõimu.Leibniz arvas, et just riigi abiga saab parandada töötajate olukorda, seejuures hoolitseda ka vaeste eest. Rahva valgustamiseks kavandas suur filosoof kollektiivseid söömaaegu, mille käigus inimesed vestlevad kunstist ja kirjandusest, naudivad sõprust ja armastust.Leibniz pidas vajalikuks Saksamaa ühendamist.Lõppeesmärgiks pidi aga olema maailma rahvaste harmoonia. Suurt tähelepanu pööras Leibniz teadusele. Tema meelst pidi teadus tooma praktilist kasu ning sellepärast püüdis Leibniz konstrueerida mitmesuguseid instrumente ja tegeles 6 mäendusega. Teaduse arenguks oli Leibnizi arvates vaja teadlaste koostööd, selleks omakorda aga teaduslikke seltse ja akadeemiaid. Ta oli Preisi Teaduste Ühingu asutajaid 1700. a. ja selle esimene president. Neli korda kohtus ta Peeter I-ga,
annaabi.ee 
