vastupidi. Küll ei meeldi vanematele noorte riietusstiil või noorematele vanemate põlvkondade kinnisus uutele asjadele. Kui näiteks meil, noorematel, on kombeks magada nädalavahetuseti nii kaua, kuni vähegi und on, siis neil, vanematel, oli tavaks ärgata koos päikesetõusuga ja hakata tööle. Harjumuste ja tavade muutmine on alati raske ja sellepärast ongi keeruline mõista teisi. Vanemate põlvkondade üks meelistegevusi tundub olevat nooremate õpetamine. Seda kõike muidugi heaga, aga tihti ei taha nooremad seda mõista. Tekib soov ise oma vigu teha ja kõik asjad järele proovida. Mõnes mõttes on see muidugi õige, sest oma vigadest õpitakse kõige paremini, aga samas tekib vanematel inimestel tunne, et miks see vajalik on ja miks nende nõu ei kuulata, kui see ometigi nii kasulik on. Tihti on neil õigus, aga vahel jäävad
5. _________________________________ 10. _________________________________ M_tle sellele, kas nende hulgas on selliseid tegevusi, mida saad muuta v_i teisendada t^^ks mingil konkreetsel kutsealal, ametis. Kirjuta vlja need kutsealad ja ametid, mis v_ivad seostuda Sinu huvidega, st meelistegevustega. 1. _________________________________ 3. _________________________________ 2. _________________________________ 4. _________________________________ Vaata veelkord oma meelistegevusi. Mrgi ra need tegevused, mida oled viimase kuu jooksul harrastanud. Kui palju on niisuguseid tegevusi? Kui neid on vhe, p¸¸a m_elda sellele, kuidas oma elustiili muuta nii, et Sa saaksid tegelda rohkem sellega, mis Sulle meeldib. Kirjuta ¸les m_ned muudatused oma eluviisis, mis v_imaldavad ssta aega meelistegevuste jaoks. 1. _________________________________ 3. _________________________________ 2. _________________________________ 4. _________________________________ Huvid
Tänu prantslasest guvernöörile valdas Puskin juba varakult vabalt prantsuse keelt. Ka koduseks keeleks oli prantsuse keel. Kuna Lermontovi vanaema osutas suurt tähelepanu tema haridusele, valdas ka Lermontov varajases eas nii prantsuse, saksa kui ka inglise keelt. Kumbki, ei Puskin ega ka Lermontov polnud välimuselt ilusad, kuid olid siiski naiste seas üpris populaarsed. Mõlemad nautisid seltskonnaelu ning armastasid naisi. Luuletamise kõrval oli mõlemil ka muid meelistegevusi. Lermontovil ilmnesid juba varakult kunstikalduvused, eriti meeldis talle maalida, mida ta harrastas kogu elu. Puskin armastas väga füüsilist liikumist. Talle meeldis matkata, ratsutada ning tantsida. Ta oli osav vehkleja ning laskur. Samuti oli samadel aladel tugev ning osav ka Lermontov. Puskin õppis Tsarskoje Selo lütseumis, kust leidis sõbrad kogu eluks. Ka edasises elus ja luules on sõbrad väga tähtsal kohal Puskini elus.
Kui lapsel ilmnevad allergianähud, peab ka sellisest väikesest piimakogusest loobuma. (Raukas jt 2006: 98). Lehmapiima valguallergia on imikutele kõige sagedasem allergia ja sageli esineb ainult veriroe. (Jackson Allen 2014: 225). 2.3. Mahl Sobiv aeg mahla pakkuda on alles siis, kui laps on võimeline jooma tassist, umbes 7 --8 kuu vanuses. On vaja harjutada last kohe algusest peale jooma mahla tassist, mitte lutipudelist. Maitsva mahla joomisest lutipudelist võib saada üks lapse meelistegevusi ning kogu päeva jooksul lonkshaaval võetud mahlasuutäied vähendada tema söögiisu. Koostiselt on kõige täisväärtuslikumad kodumaistest värsketest marjadest või puuviljadest. Imikule sobivad hästi punase sõstra, jõhvika- ja pohlamahl, mida on veega lahjendatud. (Raukas jt 2006: 95). 8 3. ARUTELU Joomine ja söömine kui elamistoiming imikutel on väga vajalik ja elutähtis. Esimesel
ainult igaühe võimete, annete ja tugevate külgede individuaalset soodustamist. Kokkuvõte Teema, mille valisin on tegelikult palju keerukam ja sisukam, kui ma arvasin. Siiski selle suhteliselt pealiskaudsest teemast sain teada palju uut, nimelt on põnev jälgida enda isikliku elu näidete põhjal, kuidas inimesed erinevas vanuses arenevad. Annete avastamine pani ka mind lapsepõlve aegu meenutama ning mõtlema oma kas mahasurutud annetele või avastama uusi meelistegevusi. Leian ka, et sarnaste teemade puhul võiks kirjandust rohkem olla. Kasutatud kirjandus 1. Bernard Lievegoed, Inimese elukäik, 1997, Inge Tael ja ,,Librarius" 2. Alexander Christiani ja Frank M. Scheelen, Arenda võimeid, 2004, AS Kirjastus Ilo 3. http://www.parnu.ee/raulpage/sotstoo5.html
freudismis ja biheiviorismis), 3. teooria peaks rõhutama tunnetusprotsesside dünaamilist iseloomu 4. motivatsioonikäsitlus peaks tunnistama iga indiviidi motiivide unikaalsust, kordumatut kvaliteeti. Motiivide „iseorganiseerumine" kolm seletust. 1. Inimese energeetilised varud on märksa suuremad, kui läheks elus toimetulekuks vaja. Näiteks võiks tuua pensionärid, kes on vanemas eas leidnud endale hulga uusi huvitavaid meelistegevusi. 2. Inimestele on omane püüd kogemustest õppida ja endale aina uusi innustavaid sihte seada. Seega saab motiivi tähenduse ka oma kompetentside suurendamine. 3. Inimesele on omane püüd organiseerida oma mina individuaalset struktuuri. Sellest tulenevalt saavad motiivid oma elujõu inimese minakäsitlusest ning neid kujundatakse kooskõlas minakäsitlusega. Areng Tuhanded neuroose jt isiksushäireid kirjeldavad psühholoogid ei tee katsetki määratleda, kes
annaabi.ee 
