vaja osata põhilise suhtlemisoskusi. Sellest jääb tihti vajaka tavalises igapäevaelus: näiteks tööotsingus või kui möödakäijal küsides, kus asub sind huvitav objekt sulle teadmatus kohas. Tekkib küsimus: kes on hea suhtleja? Kuidas peab käituma? Alati on meeldiv suhelda inimesega, kes on viisakas, ei räägi roppusi, on taktitundlik, ei sega vahele. Samuti, kes oskab hoiduda konfliktist, oskab töötada meeskonnas, meelestada inimesi vajalikule meeleolule, ning osata õigeaegselt olla avatud ja kättesaadav. Kui inimene tunneb kehakeelt, on tal kergesti arusaadav, kuidas teine inimene suhtub temasse, kas talle meeldib suhelda, kas ta tahab seda teha, kas on avatud või kinnine, kas valutab või räägib tõsi, kas on huvitatud dialoogist? Ma ei või öelda, milline olen suhtlejana mina, sest sellele küsimusele võib anda vastust inimene, kellega ma suhtlen
12. Liiga emotsionaalne õpetaja Ma püüaks juba algusest jaotada tööd ja isikelu, et emotsionaalsed probleemid töölt ei piinaks mind kodus. Nii ma võiks järgmisel päeval uut hinnangut anda olukorrale ilma liiga emotsionaalseks muutumiseta. Kui tunni ajal stress on liiga suur, siis, kui on võimalik, väljuks ruumist ja teeks rahustavaid hingamisülesandeid (aitäh, jooga!). See ka annaks lastele aega mõelda oma käitumisest ja meelestada end töö tegemisele. Eriti rasketel päevadel ma veedaks vahetunni lihtsalt istudes ja lõõgastudes, et jõudu koguda. 13. Liiga väsinud, et õpetada Kui tunneks, et olen liiga väsinud rääkimiseks ja seletamiseks, siis valmistaksin iseseisvat tööd eelmise tunni kontrollimiseks. Nii saaksin endale tunni puhkamiseks. Pikaajaliselt planeeringus jätaks kõige pingelist semestriaega õpilaste projektitööde/ettekannete/esitluste jaoks.
1. Strateegiline k-l 2. Taktikaline k-l 3. Operatsioonide k-l Kontrolli läbiviimine: 1. Eesmärkide püstitamine ja standardite väljatöötamine 2. Perioodiline tulemuste mõõtmine 3. Võrdlemine standardiga 4. Kollektiivide sisseviimine Kontrollsüsteemile esitatavad nõuded: 1. Saadavad andmed peavad olema tõesed 2. K. süsteem ei tohi töötajaid meelestada negatiivselt Kavandamine e. Planeerimine Kavandamine on tegevus, mis seisneb organisatsiooni ja tema liikmete eesmärkide ning nende saavutamise teede ja abinõude kindlaksmääramises. Otsustatakse, mida, millal ja kuidas tuleb juhil ja tema alluvatel järgnevalt teha. Põhisisuks on teadlik ja põhjendatud sihtide ja suundade kujundamine. Kavandamine: · Alati tulevikku suunatud tegevus · Üks kesksemaid juhtimistegevusi, mis võimaldab nii juhil endal kui tema
Juhtimise alused EKSAMIKÜSIMUSTE TEEMAD Sissejuhatus juhtimise kursusesse Organisatsioon: o Org on ühiste eesmärkide nimel tegutsev inimeste grupp. Inimrühm, kellel on kindlad strateegiad, struktuur ja tehnoloogia ühise eesmärgi nimel. o Organisatsiooni koostisosad: Inimesed Varad Materiaalsed = Ettevõtte rahaline ja füüsiline kapital Immateriaalsed = Intellektuaalne kapital o Org kapital = Protsessikapital (struktuur, prot- sessid, süsteemid, tööjaotus, organisatsiooni- kultuur. Innovatsioonikapital (strateegiad, plaa- nid, projektid, brandid) o Suhete kapital = Sidemed tarnijatega, ...
Juhtide poolt läbiviidavad kontrollid peaksid olema hästi läbi mõeldud ning ei tohiks häirida töö tegijat. Vahetevahel peaks ka tööline ise oma tulemusi kontrollima, see teeb alati ettevõttele ning ka endale head. 33. Kontrollsüsteemi nõuded Kontrollsüsteemi luuse peavad juhid jälgima kaht tingimust: 1.Saadavad andmed peavad olema tõesed 2.Kontrollsüsteem ei tohi töötajaid meelestada negatiivselt Kuigi sõltuvalt tegevusest vajavad firmad väga erinevaid kontrollsüsteeme, võib välja tuua omadused, mis peavad olema täidetud kõigi kontrollsüsteemide puhul. Need omadused on järgmised: 1.Kontroll peab sobima organisatsiooni ja ülesande iseloomuga. Näiteks keskkonnas, kus mõõtmisi on raske teostada, on otstarbekas kasutada informaalset kontrolli. 2.Kontrollsüsteem peab tagama korrektse infoga varustatuse õigeaegselt.
ning lõpeb soovitud olukorra või tulemuste saavutamisega. Vigade kiire ja tõhus parandamine eeldab, et juhi käsutuses on vajalikud varad ja vahendid. 7.4. Kontrollimiskord Kontrollimiskord on kontrollimise põhimõtete, aluste, menetluste ja võtete kogum. Kontrollsüsteemi luues peavad juhid jälgima kaht tingimust (Alas, 2004): saadavad andmed peavad olema tõesed; kontrollsüsteem ei tohi töötajaid meelestada negatiivselt. Omadused, mis peavad olema täidetud (Miller, Catt, Carlson, 1996, viidatud Alas, 2004 järgi): Kontroll peab sobima organisatsiooni ja ülesande iseloomuga. Kontrollsüsteem peab tagama korrektse infoga varustatuse õigeaegselt. Kontrollsüsteem peab olema kõigile mõistetav ja asjassepuutuvate inimeste poolt aktsepteeritud. Inimestel, kelle töötulemusi mõõtma hakatakse, peab olema selge
Kontrollitakse vä-liskeskkonna tegureid, millest organisatsiooni tegevus sõltub. Standardeid määrates tuleb arvestada töötajaid ning neid motiveerida. Kui standardid pole töötaja-tele vastuvõetavad, siis tuleb standardeid muuta, mitte neid inimestele peale suruda. 274 4.6.4. Kontrollsüsteemi kohta esitatavad nõuded Kontrollsüsteemi luues peavad juhid jälgima kaht tingimust: - Saadavad andmed peavad olema tõesed. - Kontrollsüsteem ei tohi töötajaid meelestada negatiivselt. Kuigi sõltuvalt tegevusest vajavad organisatsioonid väga erinevaid kontrollsüsteeme, võib välja tuua omadused, mis peavad olema täidetud kõigi kontrollsüsteemide puhul. Need omadused on: - Kontroll peab sobima organisatsiooni ja ülesande iseloomuga. Näiteks keskkonnas, kus mõõtmisi on raske teostada, on otstarbekas kasutada informaalset kontrolli. See kehtib teadus- ja arendustöö kohta. - Kontrollsüsteem peab tagama korrektse infoga varustatuse õigeaegselt.
annaabi.ee 
