Kui hing alistub kurbusele või igatsusele, siis ei ole ta enam vooruslik. Tark ei karda ega ole kurb surma pärast. Kui see juhtub, siis ei ole ta vooruslik ja tark. Keha ja vaim peaks olema suunatud ühele eesmärgile ja suunale. Surma ootamine on mõttetu, kuna see tuleb niikuinii ja on paratamatu. Ka lähedased surevad ükskord niikuinii. o Hüvedeks peetakse kohusetundlikke lapsi, kodumaa julgeolekut ja häid vanemaid; nende ohtusattumist ei saa meelerahuga pealt vaadata. o Lähedaste surma taludes on targa hingeseisund sama, mis oma surma oodates. Vooruse üksmeel hävib, kui vaim, kes peab püsima kõrgel, alistub kurbusele ja igatsusele. Iga hirm, rahutus, loidus mistahes tegevuses tähendab autust. Auline on endas kindel, ta on kohkumatu ja võitlusvalmis. · LXXVII kirjas jutustab Seneca loo Tullius Marcellinuse surmast ja selgitab ka ise, miks surma pole mõtet karta (lk. 248-9). Kas te peate seda selgitust rahuldavaks
Kui vaim asub mediteerima, muutub ka tundeelu rahulikuks. Isegi kui muremõtted tekivad, puudub neis tavapärane intensiivus. Mediteerija suudab mõtteid justkui eemalt jälgida, neisse uppumata ja nendega samastumata. Tulemuseks on see, et ebameeldivaid emotsioone suudetakse esile manada üha vähem. Kõige aluseks jääb mõtteis ja tunnetes valitsev sügav rahu. 3 Võimalikud muremõtted liiguvad nagu pilved üle päikese palge ja asenduvad meelerahuga, mis saavutatakse vaid endaga rahujalal olles. Meditatsiooni ei tohiks kunagi pidada eraldiseisvaks tehnikaks, millele ennast allutada, nagu paljuski toimub võõrkeele või arvutioskuse omandamine. Sisuliselt on meditatsioon millegi meis alati olemas olnu taasavastamine, pooleli unustatud lehekülgede avamine ammu armastatud, kuid hüljatud raamatus. See ei tähenda, et meditatsiooniga pöördume tagasi lapsemeelsusesse. Meditatsioon ei nõua elukogemstest loobumist või mõttejõus kahtlemist
Keha ja vaimpeaks olema suunatud ühele eesmärgila ja suunale. Surma ootamine on mõttetu, kuna see tuleb niikuinii ja see on paratamatu. Sama võib arvata ju lähedaste kohta. Ükskord surevad nad nagunii. See on elu. Lihtsalt mõnel saabub see surm varem ja ootamatumalt kui teistel. o Hüvede hulka kuuluvad kohusetundlikud lapsed, kodumaa julgeolek ja head vanemad; nende ohtusattumist ei saa te meelerahuga pealt vaadata. Teile kujuneb ülimalt erutavaks kodumaa sissepiiramine, laste surm, vanemate orjus. o Laste või sõprade kaotus tarka ei masenda. Nende surma taludes on ta hingeseisund sama, mis oma surma oodates. Üks teeb talle hirmu niisama vähe, kui teine valu. Voorus põhineb kooskõlal: kõik tema teod on ta enesega vastavuses ja sobivuses
aatomid liiguvad sisemise põhjuse tõttu (oma raskuse tõttu). Hedonism-. moraal mis kutsub üles elu nautima. Kiri ta kooli seinal ,,Rändaja, siin on sul hea . Ülimaks kireks on nauding". Nauding oli ka vaimne. Aga nautimisega tuleb jääda mõistlikuse piiresse. 11 3. Stoitsis häirimatu, võtab kõike stoilise rahuga. Vooruse mõõtja - Kiretu meelerahuga suhtuda kõigesse. Tuleb võtta stoilise rahuga kõike. Liidriks Xenon Kitionist (küproselt pärit). Stoitsism on ekleptiline õpetus ta ei ühe stiiliga, mitu stiili. Algeks pidasid tuld. Ekleptiline õpetus. Inimene on siis vaba, kui ta on hüljanud kõik kired, ta on apaatne ja kõike juhib saatus. kõik mis juhtub, juhtub nugunii. Muutus Roomas väga polulaarseks M. Aurelius oli vljapaistev stoik. Vana-Testament 39 raamatut:
või vari tõukab mõne vabatahtliku surma. Kui palju tugevam ja püsikindlam on sellest kõigest mõistus! Ning seda otsustavamalt väljub ta hirmudest ja ohtudest. (22) "Te ei saavuta sellega midagi," öeldakse, "et eitate igasugust hüvet peale aulise. See kindlustus ei tee teid saatuse vastu kindlaks ja puutumatuks. Te ju ütlete, et hüvede hulka kuuluvad kohusetundlikud lapsed, kodumaa julgeolek ja head vanemad; nende ohtusattumist ei saa te meelerahuga pealt vaadata. Teile kujuneb ülimalt erutavaks kodumaa sissepiiramine, laste surm, vanemate orjus." (23) Esitan kõigepealt, mida selle vastu meie kaitseks tavatsetakse vastata; seejärel lisan, mida mu meelest võiks vastata peale selle. See on teistsugune olukord, kui kaotatud hüved toovad endi asemele mõne ebameeldivuse; nagu näiteks kahjusaanud tervis põhjustab kannatusi, silmade nägemisvõime kadudes
ses vahejuhtumis paraja silmapilgu leidis heaks lõikuseks ja kaebliku häälega kõnelema hakkas, ise silmi pilutades: «Andke vaesele, halastage!» 1 4 «Tohoh! Jumala eest,» hüüdis Joannes, «see on Clopin Trouillefou. Hei, sõber, kas su haav jalale enam ei kõlvanud, et sa ta käe peale oled pannud?» Nõnda öeldes viskas ta ahvi osavusega väikese mündi võidunud kübaralodusse, mida kerjus oma haige käega rahva poole sirutas. Kerjus võttis almuse ja kibeda pilke meelerahuga vastu ja jätkas oma haleda häälega. «Andke vaesele, halastage!» See vahejuhtum lõbustas kaunikesti kuulajaid ja hea hulk vaatajaid Robin Poussepaini ja teiste skolaaridega eesotsas plaksutasid rõõmsasti sellele proloogi keskel improviseeritud veidrale duetile, mis toimus kilava häälega skolaari ja ühetoonilise häälega kerjuse vahel, kes end häirida ei lasknud. Gringoire oli üpris pahane. Esimesest jahmatusest toibudes katsus ta näitlejaile karjuda: «Jätkake! Mis kurat
annaabi.ee 
