Sellega moodustatakse kujud, mis pärast kasutatakse tähelepanu, mälu, mõtlemise ja emotsioonide tegemise juures. Sõltuvalt analüsaatoritest eristatakse järgmiseid taju liike: o nägemistaju, o haistmistaju, o kuulmistaju, o liigutamistaju, o maitsmistaju, o puutetaju. Lisaks konkreetse meeleorganiga otseselt seotud tajudele on võimalik eristada tajusid, mille seos meeleorganiga on üsna kaudne või pole vastavat meeleorganit üldsegi suudetud avastada: objekti suurus, kaal, kuju, regulaarsus, mis tunnistab selle psüühilise protsessi keerulist organisatsiooni. Otseseid teadmisi täiendavad varasemad kogemused, nii et see on alati mõttekas ja täielik protsess ja seda saab väljendada sõnadega. Taju on väga valikuline, see tähendab et tervikliku tähtsamaid detaile alati tajutatakse selgemini. Selles avaldub tunnetamise aktiivsus.
ta on saanud vabaduse. Ta saab aru, et uuestisündimine on hävitatud, vaga elu elatud, see tehtud, mida oli vaja teha." 12-lüliline põhjuslikkuse kett: 1. avidy teadmatus 2. sankhra "moodustis", mõte, mis loob aine 3. vijnna teadvus, karma eeldustest tingitud lapse vaimne alge, mis viljastumisel läheb emaüsasse 4. nmarpa nimi-keha, isiksuse olelusfaktorite ühend 5. shadyatana 6 meelt, 5 meeleorganit+mõistus 6. sparsha kokkupuude, 6 meele kontakt välismaailmaga 7. vedan tunne, aisting, mis tekib 6 meele kokkupuutel maailmaga 8. tanh / trishn iha, janu 9. updna kiindumus, omastamine, maailma omada tahtmine 10. bhava saamine, tulemine, sisenemine 11. jti sünd 12. jar-marana vananemine-surm "Need pojad kuuluvad minule ja see rikkus kuulub minule -- selliste mõtetega kiusatakse hulle. Ta
Tulemusena tõlgendati seda kui jooki, mis “annab valged juuksed”. Taju objektiks võib olla ka inimene ise. Sellise tajuprotsessi tulemusena luuakse mina- pilt (self-concept). Mina-pilt näitab, mida inimene endast mõtleb ja kuidas ennast hindab. Eristatakse nelja mina-pildi varianti: tajutav mina-pilt (Milline ma enda arvates olen?), reaalne mina-pilt (Milline ma tegelikult olen?), peegelduse mina-pilt (Millisena ma võin 7 Inimesel eristatakse viit põhilist meeleorganit: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompimismeel. 17 teistele näida?) ja ideaalne mina-pilt (Millisena ma tahaksin ennast näha?) (Morden, 1993:61). Turundaja pakkumised ei tohi minna vastuollu tarbija tajutava mina-pildiga ja ta peaks oskama soovitada võimalusi ideaalse mina-pildi saavutamiseks. Eelkõige puudutab see tooteid, mille abil inimene kujundab oma individuaalsust (riided, ehted, kosmeetika, joogid, mööbel, autod, elamud)
Kunstnikud tajuvad objektide formaalseid tunnuseid, kontrasti ja varjutusi. Kuid näiteks teadlased kirjeldavad ( vähemalt kalduvad kirjeldama ) detaile just objektiivselt. Taju sõltub näiteks ka veel püüdest üldistada, üksikasjalikkusest ja otsinguulatusest. Seega sõltub taju inimese kognitiivsest stiilist. ( Bachmann ja Maruste 2003, 143-144 ) 2.7 Aistingu neurofüsioloogia Igasugune aisting algab siis, kui mingisugune ese või nähtus mõjub meeleorganit. Sellise aistingu tekkimise erandjuhuks on nö ,,kunstlik" aisting, mis tekib siis, kui inimese ajukoort otseselt ärritatakse mehaaniliselt või elektriliselt. Seda tehakse neurokirurgilise operatsiooni käigus. Kunstliku aistingu avaldumine ja selle sisu sõltub vastava aju osast, sest erinevad aju osad vastutavad erinevate aistingute avaldumise eest. Ärritajaks nimetatakse mõjujat meeleorganile, ärrituseks aga mõjuprotsessi. Erutus on närviprotsess, mis tekib ärritusel
Kunstnikud tajuvad objektide formaalseid tunnuseid, kontrasti ja varjutusi. Kuid näiteks teadlased kirjeldavad ( vähemalt kalduvad kirjeldama ) detaile just objektiivselt. Taju sõltub näiteks ka veel püüdest üldistada, üksikasjalikkusest ja otsinguulatusest. Seega sõltub taju inimese kognitiivsest stiilist. ( Bachmann ja Maruste 2003, 143-144 ) 2.7 Aistingu neurofüsioloogia Igasugune aisting algab siis, kui mingisugune ese või nähtus mõjub meeleorganit. Sellise aistingu tekkimise erandjuhuks on nö ,,kunstlik" aisting, mis tekib siis, kui inimese ajukoort otseselt ärritatakse mehaaniliselt või elektriliselt. Seda tehakse neurokirurgilise operatsiooni käigus. Kunstliku aistingu avaldumine ja selle sisu sõltub vastava aju osast, sest erinevad aju osad vastutavad erinevate aistingute avaldumise eest. Ärritajaks nimetatakse mõjujat meeleorganile, ärrituseks aga mõjuprotsessi. Erutus on närviprotsess, mis tekib ärritusel
Kunstnikud tajuvad objektide formaalseid tunnuseid, kontrasti ja varjutusi. Kuid näiteks teadlased kirjeldavad ( vähemalt kalduvad kirjeldama ) detaile just objektiivselt. Taju sõltub näiteks ka veel püüdest üldistada, üksikasjalikkusest ja otsinguulatusest. Seega sõltub taju inimese kognitiivsest stiilist. ( Bachmann ja Maruste 2003, 143-144 ) 2.7 Aistingu neurofüsioloogia Igasugune aisting algab siis, kui mingisugune ese või nähtus mõjub meeleorganit. Sellise aistingu tekkimise erandjuhuks on nö „kunstlik“ aisting, mis tekib siis, kui inimese ajukoort otseselt ärritatakse mehaaniliselt või elektriliselt. Seda tehakse neurokirurgilise operatsiooni käigus. Kunstliku aistingu avaldumine ja selle sisu sõltub vastava aju osast, sest erinevad aju osad vastutavad erinevate aistingute avaldumise eest. Ärritajaks nimetatakse mõjujat meeleorganile, ärrituseks aga mõjuprotsessi. Erutus on närviprotsess, mis tekib ärritusel
annaabi.ee 
