Kersti Merilaas Põhifaktid eluloost · Sündis 7.detsember 1913 Narvas · Sünninimi oli Eugenia Moorberg · Oli luuletaja, laste- ja näiteajakirjanik · 1917.aastani elas Peterburis, seejärel pikemalt Väike-Maarja ümbruses · 1921-1927 õppis Kiltsi algkoolis · 1936. aastal abiellus August Sangaga ja asus Tartusse elama Millest kirjutas · Merilaasi noorusluule ilme kujundavad ennekõike erksalt meeleolulised, iluelamusest ja õnneusust kantud armastus- ja loodusluuletused, oluline on laululine alge, mis on andnud lauldavaks saanud viisistusi · Saksa okupatsiooni ajal kirjutas Merilaas peamiselt lasteluulet Põhiprobleemid luuletustes · Armastus · Hiljem aga kujutas dramaatilistes toonides inimkonda varitsevaid globaalseid ohte ja rikutud vahekorda loodusega Millised kogud on ilmunud · "Maantee tuuled" ( 1938 ) · "Rannapääsuke" ( 1962 ) · "Kevadised koplid" ( 1966 ) ·
II maailmasõja ajal elas kirjanikuna Tartus, sõjajärgsetel aastatel Pärnus, hiljem Tallinnas. Kirjanike Liidu liikmekandidaat oli ta 1945-1950 aastatel , kodanlikus natsionalismis süüdistatuna 1950-1955 a. Kirjanike Liidust välja heidetud, sellega kaasnes avaldamiskeeld. Kui Kersti Merilaas Tartusse elama läks, liitus ta arbujatega. Üksmeelse tunnustusega võeti vastu Merilaasi esikkogu ,,Maantee tuuled" (1938 Tartu). Merilaasi noorusluule ilme kujundavad ennekõike erksalt meeleolulised, iluelamusest ja õnneusust kantud armastus- ja loodusluuletused, oluline on laululine alge, mis on andnud lauldavaks saanud viisistusi. Saksa okupatsiooni ajal ja esimeste sõjajärgsete aastate surutises kirjutas Merilaas peamiselt lasteluulet. Pealesunnitud vaikimisele järgnes sulaline, mõtlema ja tunnetama kutsuva loominguga luuleaeg: ilmusid luuletuskogud ,,Rannapääsuke" (1962), ,,Kevadised koplid" (1966) ning valikkogu ,,Kuukressid" (1969). Merilaas on avaldanud ka lühiproosat
sellele teisi elemente. Esmakordse kuulamise järel on Liszti etüüde raske etüüdideks nimetada. Chopini puhul paistab etüüdlikkus aga kohe silma. Chopini teistest teostest Chopin on kirjutanud veel 24 prelüüdist koosneva tsükli. Enamik neist on loodud Mallorca saarel. Tsükkel kujutab endast tolle perioodi muusikalist päevikut. Sageli on Chopini prelüüde võrreldud tema etüüdidega. Mõlemate puhul on tegemist ühe kunstilise kujuga palas. Prelüüdide meeleolulised kontrastid ei ilmnenud mitte palade sisemuses, vaid nende omavahelistes suhetes, tsükli seisukohast vaadates. Tähtsat kohta helilooja loomingus omavad ka tema nokturnid, kokku üle 20. Selle nimetus alla mõeldakse tavaliselt öiste elamuste ringi, romantilisi unistusi, salajasi pihtimusi, poeetiliste meeleolude pilte, rahutuid tundetõuse. Chopin on korduvalt suureks meloodiamestriks nimetatud. Kõige enam võib seda nokturnide põhjal väita.
Neis on silmas peetud mingit üht tehnilist eesmärki, ühe võtte süvendamise taotlust. Sellele vastab ka ühe muusikalise kujundi domineerimine teoses. Chopin on kirjutanud veel 24 prelüüdist koosneva tsükli (palad kõikides mazoorides ja minoorides). Enamik neist on loodud Mallorca saarel. Tsükkel kujutab endast tolle perioodi muusikalist päevikut. Sageli on võrreldud Chopini prelüüde tema etüüdidega. Mõlemate puhul on tegemist ühe kunstilise kujundiga palas. Prelüüdide meeleolulised kontrastid ei ilmne mitte palade sisemuses, vaid nende omavahelistes suhetes, tsükli seisukohast vaadates. Tähtsat kohta helilooja loomingus omavad ka tema nokturnid - kokku üle 20. Selle nimetuse all mõeldakse tavaliselt öiste elamuste ringi, romantilisi unistusi, salajasi pihtimusi, poeetiliste meeleolude pilte, rahutuid tundetõuse. Vastandina etüüdidele valitsevad Chopini nokturnides aeglased tempod. Ka pole neis alati tegemist öiste meeleolude kujutamisega.
1936. aastal abiellub ta kirjanik August Sangaga. Samal aastal hakkab vabakutseliseks kirjanikuks. Algab intensiivne kirjutamiseaeg. . II KERSTI MERILAASI LOOMING 2. 1 Kersti Merilaasi nooruslooming Kersti Merilaasi nooruslüürika on valdavalt realistlikku põhitüüpi, eelistab lihtsaid klassikalisi vorme, sundimatut metafoorikat ja loomulikku, kõnekeelele lähedast sõnastust. 5 Kersti noorusluule ilme kujundavad ennekõike meeleolulised, iluelamusest ja õnneusust kantud armastus- ja loodusluuletused, oluline on laululine alge, mis on andnud lauldavaks saanud viisistusi. Kersti debüteeris 1935 luuletustega ,,Loomigus". Sinna saatis ta veel mitu tsüklit. Neist ilmub ridamisi ära viis luuletust veel sama aasta numbrites: juulis ,,Usutunnistus" ja ,,Õhtul", septembris ,,Sügise laul", ,,Kord enda ma päriseks ära annan" ja oktoobris ,,Jõuluöö laudas". Tartusse asumisel liitus arbujatega
kohe silma. CHOPINI TEISTEST TEOSTEST Chopin on kirjutanud veel 24 prelüüdist koosneva tsükli (palad kõikides mazoorides ja minoorides- Do-la; Sol-mi jne.). Enamik neist on loodud Mallorca saarel. Tsükkel kujutab endast tolle perioodi muusikalist päevikut. Sageli on võrreldud Chopini prelüüde tema etüüdidega. Mõlemate puhul on tegemist ühe kunstilise kujundiga palas. Prelüüdide meeleolulised kontrastid ei ilmne mitte palade sisemuses, vaid nende omavahelistes suhetes, tsükli seisukohast vaadates. Tähtsat kohta helilooja loomingus omavad ka tema nokturnid, kokku üle 20. Selle nimetuse all mõeldakse tavaliselt öiste elamuste ringi, romantilisi unistusi, salajasi pihtimusi, poeetiliste meeleolude pilte, rahutuid tundetõuse. Chopini on korduvalt suureks meloodiameistriks nimetatud. Kõige enam võib seda nokturnide põhjal väita.
Sellele vastab ka ühe muusikalise kujundi domineerimine teoses. CHOPINI TEISTEST TEOSTEST Chopin on kirjutanud veel 24 prelüüdist koosneva tsükli. Enamik neist on loodud Mallorca saarel. Tsükkel kujutab endast tolle perioodi muusikalist päevikut. Sageli on võrreldud Chopini prelüüde tema etüüdidega. Mõlemate puhul on tegemist ühe kunstilise kujundiga palas. Prelüüdide meeleolulised kontrastid ei ilmne mitte palade sisemuses, vaid nende omavahelistes suhetes, tsükli seisukohast vaadates. Tähtsat kohta helilooja loomingus omavad ka tema nokturnid, kokku üle 20. Selle nimetuse all mõeldakse tavaliselt öiste elamuste ringi, romantilisi unistusi, salajasi pihtimusi, poeetiliste meeleolude pilte, rahutuid tundetõuse. Chopini on korduvalt suureks meloodiameistriks nimetatud. Kõige enam võib seda nokturnide põhjal väita. Vastandina etüüdidele valitsevad
· seotud ühiskonna ja looduse mõjutamise · suurem seos igapäevaelu kujutamisega · maagilisuse osakaal märgatav · seotud sotsiaalsete suhete kujundamise/kontrollimisega Kassikangast mängiti mererannas, kaldal päikese loojangu ajal, aitamaks päikesel loojuda. Rahvaluule kirjanduslikud liigid Lüürilised Eepiline Dramaatiline Laulud, meeleolulised Rahvajutud Tavand subjektiivsed Sündmuste lugu · kalendrikombestik osad mängud kuuluvad sinna Mängud alla. (mängulaulud) Paljud mängud on ka Pisut näidendimoodi asi. lüroeepilised. (Mängulaulud) Mänge võis vaadata eraldi liigina Liigikeskne lähenemine eeldam mängude kirjeldamist sünkretismi mõiste kaudu
annaabi.ee 
