Oli kohe näha, et ta on uhke oma rahva üle ja enda üle. Kui sa ise tunned ennast enda nahas hästi ja oled enesekindel, siis on ka teistel sind hea vaadata. Eriti lahe oli see, et Dan tahtis ka kuulajate jutte kuulata. Ta andis teema, millega seoses jutt võiks olla, selleks oli „võõrad“ ja siis palus meil jutte välja mõelda meie oma elust. See on üks märk, et Dan on väga hea inimestega suhtleja ja kui aus olla, siis väga hea meelelahutaja. Aga ilmselt tema töö ongi tegelikult meelelahutamine, kuid mitte tavaline. Ka see loeng oli minu arvates meelelahutus aga teistsugune, mitte mingi kontsert jne. See oli õpetlik meelelahutus. Mida ma temalt õppisin? Ma õppisin seda, et alati saab oma eluga siduda igasugu lugusid, alati saab tuua näiteid oma elust. Kui sa tunned ennast inimeste eest vabalt ja hästi, siis tunneb nii ka publik. Kõike saab harjutada ja muidugi peab hästi palju õppima ja teisi kuulama. Miks teisi kuulama
hoopis teistsugust ning minu arvates palju paremat. Lugu räägib kahest mehest, kes katapulteerusid oma lennukitest vette ning on ilmselgelt üksteise vaenlased. Loos tekib esile põhiküsimus nagu romaaniski: Mis on see, mis inimese inimeseks teeb? Mõlemad mehed on surmaohus pisikesel katusejupikesel ning olles üksteise vaenlased ,suudavad nad ikkagi sõbruneda ning üksteisest hoolima hakata. Põhiteemadeks on katuse territooriumi jagamine,toidu hankimine ning enese meelelahutamine. Esineb ohtralt head huumorit ning samas ka väga adrenaliinirohkeid kaklussteene. Teksti on esineb väga vähestel kordadel. Enamasti räägivad mehed iseendaga, sest teisele millegi selgeks tegemine on äärmiselt raske.Näidendi üks põhilisemaid ning selle kokkuvõtvamaid lauseid on: "Kui paljusid inimesi oleksin ma võinud siin keset merd kohata. Kas pole? Ja siis...keegi, kes mu keelt ei mõista. Ja mina tema keelt samuti mitte. Ja kes siis mulle ka veel kallale tuleb
pigem tuleks arendada endas suhtlemis partnerit arvestavat hoiakut. Esinemisoskus Retoorika- efektiivse kõnelemise ja kirjutamise kunst Retroorika -õpetus kõne pidamises Mida ja kuidas öeldakse , et kõne mõju kuulajatele oleks võimalikult suur Kõne veenvus: Emtsiaalne mõju Kõne sisuline põhjendus Kõneleja usaldusväärsus Oma ala fanaatikuid hinnatakse kõrgemalt Esinemine auditooriumi ees: 1. Õpetamine 2. Informeerimine 3. Meelelahutamine 4. Veenmine Psüholoogiline kontakt publiku/klassiga Heatahtlik hooliv Peamised printsiibid avaliku esinemisega : sisukus emotsionaalne mõju ja kõneleja usaldusväärne Et auditoorium kuuleks mõistaks kuulaks Et kuulaks huvitav(sisu, esitlusviis), uudne, vajalik Suhtlemispartnerist lähtuvasd vestluse juhtimise tehnikad Teisele antakse võimalus oma mõtete väljendamiseks, kuulatakse mida teine ütleb ja lähtutakse edasises vestluses ka teise seisukohtadest.
väärtus, tagasiside , sõnumite voog: vahetule meediakanalitest, arvamusliidrite kaudu , auditooriumi aktiivsus? 107. Milline on uute kommunikatsiooni tehnoloogiate mõju inimkommunikatsioonile(informatsiooni levimine, arvamuse mõjutamine, õppimine läbi rollimudelite, vägivalt meedias .../... !!! kiirus, maht, visuaalsus!!!)? 2. Millised võivad olla kõne eesmärgid? Informeerimine Meelelahutamine Veenmine 5. Kuidas olla veenev? Tea, millal kasutada ühepoolset ja millal kahepoolset versiooni. Tea, millal kasutada induktiivset ja millal deduktiivset lähenemist. Tea vahet omaduste ja kasu vahel. Paku selget alternatiivi. Ähvarda kolmandat osapoolt . Tekita omaduste konflikt. Esita uut informatsiooni. Ütle neile, mida sa taad. Enneta vastuargumente. Alusta kokkupuutepunktidest. Kasuta erinevaid võtteid. Soovitab väikseid, täpseid samme. Ületa keerukad
majanduslikud, seadusandlikud, tähtajad, eerika, konkurents, uudise väärtus, tagasiside , sõnumite voog: vahetule meediakanalitest, arvamusliidrite kaudu , auditooriumi aktiivsus? 107. Milline on uute kommunikatsiooni tehnoloogiate mõju inimkommunikatsioonile(informatsiooni levimine, arvamuse mõjutamine, õppimine läbi rollimudelite, vägivalt meedias .../... !!! kiirus, maht, visuaalsus!!!)? 2. Millised võivad olla kõne eesmärgid? Informeerimine Meelelahutamine Veenmine 5. Kuidas olla veenev? Tea, millal kasutada ühepoolset ja millal kahepoolset versiooni. Tea, millal kasutada induktiivset ja millal deduktiivset lähenemist. Tea vahet omaduste ja kasu vahel. Paku selget alternatiivi. Ähvarda kolmandat osapoolt . Tekita omaduste konflikt. Esita uut informatsiooni. Ütle neile, mida sa taad. Enneta vastuargumente. Alusta kokkupuutepunktidest. Kasuta erinevaid võtteid. Soovitab väikseid, täpseid samme. Ületa keerukad argumandid lihtsa näitega
o Enese eest hoolitsemine o Teistega läbikäimine · Raskused isikliku vastutuse võtmisega · Raskus oma identiteedi kujundamisega · Hädas arusaamisega, millal on küllalt · Ei tea, mis n teiste inimeste jaoks normaalne 6 Televiisori vaatamine ja arvuti/PS2 mängud Vanasti on iseenda meelelahutamine suurest iseenda teha aga tänapäeval kasutatakse selleks tihtipeale arvutid ja televiisorid. Lapsed, kel on komme isetegemise või lugemise asemel end monitori ette sättida, võivad kergesti igavust tundma hakata. Arvutimängudega liialdamine võib tulla nii vanemate soovist oma lapsi lõbustada kui ka vanemate hõivatusest või arusaamast, et töötamine materiaalsete asjade saamiseks on olulisem lapse eest hoolitsemise viis kui temaga ühine ajaveetmine.
annaabi.ee 
