Ristatud käed on kaitsetõke ähvardava rünnaku vastu, kuid see võib ka muutuda fikseerunud poosiks, millest inimene meelsasti väljuda ei soovi. Kaitsetõkkeks saab ka lugeda kaksiratsa toolil istumist, sellisel juhul on tooli seljatugi barjääriks ning tegevus ise väljendab domineerimispüüdu. Levinuim mõtteasend kujutab endast põse toetamist rusikale nimetissõrm meelekohal. Sellele asendile on väga sarnane kriitilise hinnangu poos, lõug toetumas pöidlale, nimetissõrm suunatud meelekoha poole, teised sõrmed kõverdatud. Aja venitamise moodustest on tuntud veel prillide puhastamine, prillisanga suhupistmine, piibu tõmbamine ning lõua silitamine, mis kõik annavad rohkem aega otsuse langetamiseks. KOKKUVÕTE Kehakeel on väga oluline, sest selle mõistmine annab eelise, tänu millele on võimalik konfliktidevabalt suhelda. Autorid keskenduvad inimese kehakeelele põhiliselt läbirääkimistel ja seminaridel/loengutel
· ``PAIGALE!'' - asutakse kiiresti endisele kohale, joondutakse iseseisvalt ja jäädakse vabaltseisangusse. · Tervitamine Kaitseväelased tervitavad vastastikku alati, alluv peab tervitama esimesena. tervitamise alustatakse, kui tervitaja on tervitatavast 3 m kaugusel. Väljaspool rivi tuleb tervitamiseks pööruda tervitatava isiku poole, vaadata talle silma ning võtta valvelseisang. Parem käsi tõstetakse järsu liigutusega meelekoha juurde (sõrmed sirgelt koos ja pöial esimese sõrma vastas). Käsi jääb randmest sirgeks küünarnukk õla kõrgusele. Peale tervitatavast möödumist lastakse käsi järsu liigutusega alla ja pea pööratakse otse. Rivitult oleval kaitseväelased tervitaas pärast käsklust ``VALVEL!''. Tervitamine lõpeb peale käsklust ``VABALT!'' Väljaspool rivi liikudes, tuleb tervitamiseks pöörasta pea järsu liigutusega tervitatava poole,
oma suure suguvõsa kaitse pääle. Siis lõi äkki veri minu pähe, ja silmad said sõgedaks vihast, nii et mina ei võinud enam selgesti näha enese ette. Siis tõstsin mina äkilises vihas oma käe, et vastupanelikule poisile anda mööda kõrvu. Aga enne kui minu hoop sai plaksatada, kargas aadelivõsu kõrvale ühes oma kõrvaga, ning minu hoop sattus tühja õhku. Aga et minu saatus ja Jumala kavatsus läheks täide, siis lõi süüalune ägedas põgenemise hoos oma meelekoha vastu pingi teravat nurka ning vajus surnult maha sinnasamasse paika.") Selle tsitaadi lisamisel oma referaati oli mul kaks põhjust: esiteks arvan, et tänu Friedebert Tuglase Aino Kalda jutustuse ,,Reigi õpetaja" tõlkele saan ettekujutuse kasutatavast kõnelaadist, mis on iseloomulik perioodile, mida oma referaadi selles osas käsitlen. Teiseks on tsitaadis ilmekalt juttu sellest, millised tagajärjed võivad olla enesevalitsuse kaotanud õpetaja käitumisel
sõrmedega käed asetsevad laual või põlvedel (1.Lk: 43). 8.5. KUULAMINE Kui kuulaja toetab käe põsele, siis tal hakkab igav . Eriti suurt igavust väljendab see, kui pea toetub kogu raskusega peopesale. Sõrmedega vastu lauda trummeldamist ja jalaväristamist tõlgendatakse kannatamatuse tundemärkidena. (1.LK: 60). Inimene on hindavas asendis, kui põsk toetub rusikale, nimetissõrm aga asub meelekohas. Kui pöial toetab lõuga ja nimetissõrm on suunatud meelekoha poole, siis tähendab see kuulaja eitavat suhtumist ettekandesse või lektorisse. (1.Lk: 62). Liigutused otsuse langetamisel. Lõua silitamine tähendab seda, et inimene püüab otsusele jõuda. Prillipapad ei pruugi otsuse tegemisel lõuga silitada, vaid nad võtavad prillid eest ja panevad prillisanga suhu. Kui inimene on pärast seda, kui tal on palutud teha otsus, pannud suhu pastaka- või sõrmeotsa, siis tähendab see, et ta vajab toetust. (1.Lk: 63). 8.6. KÄED KUI TÕKKED
Siiski ei peeta kohaseks otsest silmsidet võõraste vahel. 3.14 Zestid ja näoilmed Tuleks vältida "okei" märgi tegemist pöidla ja nimetissõrme otste kokkuviimisega; kui soovite anda märku, et kõik on korras, tõstke mõlemad pöidlad püsti. Vältige vestluse ajal sõrmede plõksutamist: seda peetakse väga ebaviisakaks. Kellegi ilma pilgutamine annab tavaliselt märku huvist või jagatud mitteverbaalsest mõistmisest; iseendast ei peeta seda ebaviisakaks. Meelekoha puudutamine nimetissõrmega vihjab, et inimene, kes parajasti räägib, on arust ära: muidugi ei tarvitse see tähendada, et öeldu oleks tõepoolest arukas. 3.15 Transport Võõrustajana tegutsedes oleks väga hea mõte eelnevalt küsida, kas külalised transporti vajavad. Vajaduse puhul peaksite õhtusöögi lõppedes külalistele korraldama taksoteeninduse. 3. 16 Ülemuse-alluvate suhted Belgias jälgitakse jäika käskudeahelat, ja bürokraatia võib olla lausa frusteeriv.
Kuulamine Kui kuulaja toetab käe põsele, siis tal hakkab igav . Eriti suurt igavust väljendab see, kui pea toetub kogu raskusega peopesale. Sõrmedega vastu lauda trummeldamist ja jalaväristamist tõlgendatakse kannatamatuse tundemärkidena. (Pease 1994: 60). Inimene on hindavas asendis, kui põsk toetub rusikale, nimetissõrm aga asub meelekohas. Kui pöial toetab lõuga ja nimetissõrm on suunatud meelekoha poole, siis tähendab see kuulaja eitavat suhtumist ettekandesse või lektorisse. (Pease 1994: 62). Liigutused otsuse langetamisel. Lõua silitamine tähendab seda, et inimene püüab otsusele jõuda. Prillipapad ei pruugi otsuse tegemisel lõuga silitada, vaid nad võtavad prillid eest ja panevad prillisanga suhu. Kui inimene on pärast seda, kui tal on palutud teha otsus, pannud suhu pastaka või sõrmeotsa, siis tähendab see, et ta vajab toetust. (Pease 1994: 63).
annaabi.ee 
