Platon Platon oli vanakreeka filosoof (umbes 427 eKr Ateena umbes 347 eKr Ateena). Platon oli Sokratese kõige kuulsam õpilane. Ta rajas kooli, mis sai nimeks Akadeemia. Õppetöö Akadeemias toimus kuni aastani 529 m.a.j. Erinevatel aegadel tegutsesid Akadeemias erinevad koolkonnad. Kõlbelise elu alused Kõlbeline elu toetub hinge olemasolule. Tunnetusteooria: · hing on surematu · hinges on sünnipärased teadmised · tunnetamine seisneb sünnipäraste teadmiste meeldetuletamises · teadmine saab olla vaid ideede kohta, meelelise maailma kohta on vaid arvamus Voorused (ideaalse riigi 4 voorust): Tarkus valitsejate voorus Mehises sõjameeste voorus Harmoonia riigi kui terviku voorus Õiglus riigi kui terviku voorus Kõlbusseadused olid nn ideaalse riigi kord. 3 seisust: valitsejad, sõjamehed ja rahvas Milles seisneb elu mõte? Elu mõte seisneb oma koha teadmises vastavas klassis, kus valitseb tsensuur ja klassi eriline seisund.
Platon rajas ateenas oma kooli ( Akadeemia) ning kõik tema teosed on meieni säilinud. Platon oli dualist: ta uskus kahe maailma olemasollu, et olemas ideede maailm ja meeleline maailm. Ideedemaailm on muutumatu, see ei teki ega hävi. Meeleline maailm on aga muutlik, asju ja nähtusi saab meeltega kogeda. Platonil oli koopamüüt ( lugege ise, ei viitsi lahti kirjutada siia). Platoni arvates on hing surematu, hinges on sünnipärased teadmised, tunnetamine seisneb sünnipäraste teadmiste meeldetuletamises, teadmine on vaid ideede kohta, meelelise maailma kohta on arvamus. Platon uskus reinkarnatsiooni ehk taassündi ( hing on vahepeal ideede maailmas). Platoni õpetus ideaalsest riigist. Ideaalses riigis on 3 seisust: valitsejad, sõjamehed ja rahvas. Ideaalses riigis on 4 voorust: tarkus, mehisus, harmoonia ja õiglus. ARISTOTELES Elas 4 sajandil eKr. Rajas Ateenasse oma koolkonna- Lykeioni. Jagas teadmised kolmeks:
Kogemus on vaid mõistuse tegevuse ajendiks ning teatud mõttes vähemväärtusliku teadmise allikas. Leibniz eristas fakti- ja mõistusetõdesid viimased pärinevadki mõistusest enesest, esimesed aga kogemustest. Ratsionalism nimetatud tähenduses vastandub empirismile. Ratsionalistlik on Sokratese ja Platoni tunnetusteooria. Nad mõlemad eeldasid, et inimese mõistuses on teadmisi, millest ei olda teadlikud, ning tunnetamine seisneb siiani varjatud teadmiste teadvustamises, meeldetuletamises. Ratsionalismi avaramalt käsitledes võib öelda, et see on seisukoht, mille järgi on olemas sünteetiline aprioorne teadmine. Sellisel juhul võib ka Immanuel Kanti nimetada ratsionalistiks. Sajandeid on ratsionalistid pidanud tõsikindla ning ühtlasi sünteetilise aprioorse teadmise etaloniks matemaatikat. Matemaatika täpsus ja muutumatus ligi kahe tuhande aasta jooksul veensid ratsionaliste, et tõsikindel teadmine on võimalik ning tuleneb mõistusest enesest. 2
maailm · Ideede maailm on muutumatu (ei teki ega hävi) ja ideedest saab mõelda, meeleline maailm on muutlik, asju ja nähtusi saab meeltega tajuda · Idee ja meeltega tajutava asja vahekorra 3 tõlgendust: asi jäljendab ideed, idee kehastub asjas, asi on idee vari · Platoni koopamüüt · Platoni arvates on hing surematu, hinges on sünnipärased teadmised, tunnetamine seisneb sünnipäraste teadmiste meeldetuletamises, teadmine (episteme) on vaid ideede kohta, meelelise maailma kohta on arvamus (doksa) · Platon uskus reinkarnatsiooni, hing kehastub taas (vahepeal on ideede maailmas) · Platoni õpetust ideaalsest riigist · Ideaalses riigis 3 seisust: valitsejad, sõjamehed, rahvas · Ideaalses riigis 4 voorust: tarkus, mehisus, harmoonia ja õiglus · Platoni ideaalne riik ning totalitarism, kunsti funktsioonid ideaalses riigis
10. Selgitage Platoni koopamüüti. Platoni koopamüüt oli piltlik kujund sellest, kuidas inimesed elavad meelelises maailmas ja kogevad vaid ideelise maailma varjusid. See tähendab, et kui me arvame, et kogeme tõelisi asju, siis tegelikult on need kõigest ideelises maailmas olevate ideede varjud, mis projekteeruvad meelelises maailmas. Täpselt nii nagu koopasuust langev valgus koopa seinale. 11. Selgitage Platoni arusaama, et tunnetamine seisneb meeldetuletamises. Tooge näiteid. Platoni kohaselt on iga tähe peal üks hing. Neid ei teki juurde ega ka hävi, nad hoopis ringlevad. Kõik mittejumala hinged püüdlevad ideelise maailma poole, kuid nad ei jõua sinna kunagi. Nad jõuavad seda ainult korraks piiluda ja näha mõningaid ideid. Kui hinged kehasse seotakse, siis unustavad nad, mida ideede maailmas nägid. Unustatud ideid on võimalik meeleliste elamuste ja suunavate küsimustega meelde tuletada
10. Selgitage Platoni koopamüüti. Platoni koopamüüt oli piltlik kujund sellest, kuidas inimesed elavad meelelises maailmas ja kogevad vaid ideelise maailma varjusid. See tähendab, et kui me arvame, et kogeme tõelisi asju, siis tegelikult on need kõigest ideelises maailmas olevate ideede varjud, mis projekteeruvad meelelises maailmas. Täpselt nii nagu koopasuust langev valgus koopa seinale. 11. Selgitage Platoni arusaama, et tunnetamine seisneb meeldetuletamises. Tooge näiteid. Platoni kohaselt on iga tähe peal üks hing. Neid ei teki juurde ega ka hävi, nad hoopis ringlevad. Kõik mittejumala hinged püüdlevad ideelise maailma poole, kuid nad ei jõua sinna kunagi. Nad jõuavad seda ainult korraks piiluda ja näha mõningaid ideid. Kui hinged kehasse seotakse, siis unustavad nad, mida ideede maailmas nägid. Unustatud ideid on võimalik meeleliste elamuste ja suunavate küsimustega meelde tuletada. Tuleb omandada ka teadmisi,
inimmõistsega tunnetatav ja selles pole midagi müstilist või üleloomulikku või irratsionaalset. 23 RATSIONALISM on tunnetusteoreetiline suund, mille järgi tõsikindel teadmine pärineb mõistusest enesest. Kogemus on vaid mõistuse tegevuse ajendiks. Teadmine on aprioorne. Platoni tunnetusteooria on ka ratsionalistlik. Tunnetamine seisneb siiani mõistuses varjuloleva ja unustatu meeldetuletamises, teadvustamises. Matemaatika oleks sellise lähenemise tõestuseks. Tuntuim ratsionalistlik filosoof on RENE DESCARTES ( 1596 - 1650) ja kartesianism. Kahelda tuleb olemasoleva olemasolus. Kindel saab vaid olla mina olemaolus, sest see kahtleb. “Cogito ergo sum”. Hinge ja keha eraldatus. Teine uusaja filosoofia suund on EMPIRISM, mille lähtekohaks on, et tõde ja teadmised tulevad inimeseni läbi meeleliste kogemuste, tajude. Kogemusele ei eelne mingit teadmist. Empirismi
Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks (2013) Vähene kriitilisus – st kui lapsed midagi meelde tuletavad, siis asjad kipuvad sassi minema, kui meelde tuletatakse tuleb kriitiliselt mõelda, mis asi see siis on, kas selle teksti juurde käiv või mujalt võetud. Et ei oleks nii, et meenub midagi ja ütlen kohe välja. Tegelikult tuleb natukene sortida infot. Selline vähene kriitilisus avaldub meeldetuletamises. Segatakse asjad kokku omavahel. Pärast tuleb suhteliselt vale jutt kokku. Materjal kipub olema süsteemitu ja fragmentaarne. Kui räägitakse ajalisest sündmusest, siis see aeg võib olla sassis. Räägitakse üksikutest fragmentidest, ei räägita ilusat seostatud sujuvat juttu, millest oleks lihtne aru saada teisel inimesel. VAA laste jutu mõistmiseks sageli peab ise sündmust teadma, et aru saada, mida ta rääkida tahab. Äratundmist raskendab esemete ebaharilik asend
annaabi.ee 
