- Positivistlik teadusfilosoofia tekib 19. sajandi keskel, levib eeskätt Saksamaal ja Prantsusmaal. Vaade, mille kohaselt vaid teaduslikult tõestatavad ja empiirilisel vaatlusel põhinevad väited võivad olla tõde (Rein Raud). Teadus peab andma objektiivseid teadmisi, põhinema empiirilisel vaatlusel. 28. Miks tärkab huvi autori isiku vastu? - Huvi autori vastu tekib siis, kui teose loojat ei käsitata enam kõrgemate jõudude meediumina. Romantism: autor kui geenius. Positivism: autori isiksus ja elu annavad seletuse teosele. 29. Kas autori eluloo tundmine aitab meil mõista tema loomingut või pole sel teoste tõlgendamiseks tähtsust? 30. Mis on biograafiline meetod? Mida täpsemalt uuritakse (vt Taine, Scherer)? Missuguseid allikaid kasutatakse? - Arvatakse, et teos peegeldab kirjaniku elu, loomingut saab seletada eluloo kaudu ja vastupidi. - 31
et artefaktuaalsus on kunstiteoseks olemise tarvilik tingimus. Seega toob Dickie artefaktuaalsuse kunstidefinitsioonis välja vastusena neowittgensteiniaanlikult meelestatud kriitikutele. Samas ei eita Dickie, et ka readymade'id võivad olla artefaktid. Näiteks Duchamp' poolt "Fontääni" pealkirja all eksponeeritud pissuaar on Dickie meelest kunstiline artefakt, sest Duchamp kasutas seda hoopis teiseks otstarbeks valmistatud asja kunstilise meediumina, samuti nagu õlivärve ja marmorit kasutatakse maalide ja skulptuuride valmistamiseks. 1658 Margit Sutrop otsuseid, kas aktsepteerida kunstnike esitatud artefakte kunstiteostena, vaid informaalne kultuuri praktika, taust, mis teeb kunsti loomise võimalikuks. Dickie meelest ei omista artefaktidele kunstiteose staatust mitte kunstimaailma ametnikud või kriitikud, vaid ikka kunstitegijad ise. Nendeks isikuteks, kes kunstimaailma nimel tegutsedes võivad omistada artefaktidele kunstiteose
avade olemasolust või puudumisest teatud kohtades. Programme hoiti perfokaartidel. Praeguseks on perfokaart aegunud andmekandja, kuid perfokaardid olid laialdaselt kasutusel nii 19. sajandil kangastelgede juhtimiseks kui ka 20. sajandil mehaaniliste muusikainstrumentide kontrollimiseks ning arvutusmasinates sisend-, väljund- ja salvestuskandjana. Esimesed digitaalsed arvutid kasutasid perfokaarte peamise meediumina programmide ja andmete sisestamiseks. ca 1800 Jacquard mõtles välja programmeeritavad kangasteljed , mis kasutas perfokaarte mustrite tegemiseks. Info talletus perfokaartidele. Sealt edasi tuli idee kasutada neid arvutites. 19. sajand hakati mõtlema programmeeritava arvuti peale. Charles Babbage (1822) oli kõige kuulsam, kes üritas teha programmeeritavat arvutit, kuid ei saanud hakkama(diferentsiaalvõrrandite lahendamine). Esimene programmeerija oli Ada Lovelace,
Tema huvi camera obscura abil reaalsust kopeerida viis ta 1829. aastal kokku Niépce'iga. Kui Niépce'i peamiseks tegevusalaks jäi joonistatud piltide paljundamine, siis Daguerre'i eesmärgiks sai säriaja lühendamine, et jäädvustada kujutisi kogu ümbritsevast maailmast. 2. Foto Popkunstis ja Kontseptualismis Pärast teist maailmasõda fokusserus fotograafia kunstimeediumina teatavasti taas täiesti uutel põhimõtetel esmalt popkunstis odava ja seeriaviisiliselt toodetava meediumina, et rõhutada ikoonilise maailma standardiseerumist; kontseptualismi fotokasutuses rõhuti aga sellele, et kunstiteos kui objekt pole mitte ainult materiaalne vaid ka mentaalne ja kontseptuaalseid struktuure sisaldav . Kontseptuaalne fotograafia on tüüp fotograafiat, mis illustreerib ideed. Kigi kontseptuaalne fotograafia tuleneb Kontseptuaalsest kunsti liikumisest 1960ndatel. Tänapäeval kasutatakse seda mõistet metoodika või zanri kirjeldamisel.
kuidas tants kommunikeerub. Koreograafid kommunikkeruvad publikuga läbi oma loomingu - tantsu ja liikumise. Järgnevalt proovime analüüsida variante, kus tantsuetenduses ei ole kasutatud otsest, seletavat või illustreerivat meetodit kommunikatsiooni loomiseks vaatajaga. JAKOBSONI KOMMUNIKATSIOONITEOORIA järgi toimuvas suhtlemises on "miski", mida keegi püüab kellelegi edastada (siirdada), kasutades meediumina vajalikke ja kohaseid vahendeid, milles see "miski" saab sõnumi edastajaks. See tegevus on kellelegi adresseeritud, keegi saadab midagi välja ja keegi võtab midagi vastu. Sõnum pannakse kokku meediumi seaduspära arvestades (grammatika, koodid, normid), mida teised inimesed e. vaatajad lahti kodeerivad, mõtestavad ja jagavad. N: ..._ _ _ ... tähendab morse keeles SOS Meediumiks on punktid ja kriipsud, mis nende tundjale ütlevad midagi, aga
Et kontrollida eelpool kirjeldatud struktuuride loogilisust, oli vaja väikest hulka õpiobjekte. Järgnevalt on fikseeritud parameetrid, mida tuli arvestada õpiobjektide loomisel. 49 Projektijuhtimise elektrooniline konspekt sisaldab: 1. tekstilisi õppematerjale; 2. staatilisi graafilisi illustratsioone; 3. animeeritud näiteid; 4. video näiteid; 5. eneseteste. Heli eraldi meediumina ei kasutada. See on integreeritud animatsioonide ja video koosseisu. 3.2.1 Tekstid Kõik tekstid luuakse HTML-formaadis. PDF, TXT ja muid tekstifaile pole plaanis kasutada. Tekstide loomisel kasutatakse tekstiredaktori Notepad abi. Nõuded HTML-tekstile: 1. Teksti suurus põhitekstis 12 punkti, menüüdes ja jooniste all 10. 2. Teksti värv must, taust elevandiluu valge #FFFFEE. 3. Tekstiala laius 575 punkti. See on oluline suuremate kui 800*600 ekraanide puhul. Kui