Tarbijakaitseamet vaatab kriitilise pilguga just laps-youtubereid, kelle reklaamitööd nimetatakse lapstööjõu lubamatuks kasutamiseks. Seega, kui lapsed langevad reklaamide ohvriks, naudivad ettevõtjad tasuta reklaamimist. Seaduses on paika pandud , et sponsoreeritud sisuga reklaamklipid ehk olukord, kus vlogger’id ja youtuber’id saavad raha kaubamärkide tutvustamise eest, kuulub kindlasti reklaami valdkonda. Tarbijakaitseamet on tõdenud, et kuna tehnoloogia ja digitaalse meediaturu areng on kiiresti arenenud, on enamus riikide seadustest ette jõudnud . Hea näide firmadest, kes on Eesti youtubereid ära kasutanud on Swedbank . Selle aasta sügisel korraldas Swedbank Eesti, Eesti youtuberite seas videokonkursi, kus oli vaja luua Swedbanki mobiilirakendust reklaamiv video. Tänu sellele konkursile sai Swedbank sotsiaalmeediasse levitama 54 reklaam võistlusvideot. Nendel videotel on kokku üle 465 000 vaatamise
konflikt ja konkurents. Peamised mõisted, mille kaudu ühiskonda ja meedia rolli ühiskonnas analüüsitakse on võim, domineerimine, ideoloogia, konflikt. Kriitiline kommunikatsiooniuurimine, mille ülesandeks paljastada meedia negatiivne roll. Ühiskonna seletuse aluseks on majanduslik determinism. Massimeediat käsitletakse klassikalises marksismis tootmisvahendina, mille omamise kaudu valitsev klass saab levitada oma ideid ja vaateid ning vältida alternatiivsete ideede levikut. Oluline ka meediaturu konsentreerumise probleem- kriitilist lähenemist iseloomustab hirm, et mida vähem jääb järele iseseisvaid meediaettevõtteid ja mida rohkem sõltuvad need turuloogikast, seda vähemaks jääb ühiskonnas arvamuste mitmekesisust, erinevaid hääli. Tekib oht, et kultuuriline ja poliitiline mitmekesisus kaovad. Neomarksism erineb poliitökonoomiast: neomarksistide järgi iseloomustab kapitalislikku ühiskonda klassipõhine domineerimine, valitsev klass saavutab üha suurema kontrolli
tarbeesemed) Ettevõtted muutuvad üha seotumaks üksteisega ka ühiste investeeringute, vastastikuste aktsiaostude ning nõukogudes osalemise kaudu 3. rahvusvahelistumine. Nii ettevõtete investeerimine teiste riikide meediaturgudesse kui ka nt TV-programmide eksport. See on kriitiliste uurijate jaoks tõstatanud ka küsimuse ,,kultuuriimperialismist" globaalsel meediaturul, eeskätt seoses Ameerika filmi ja teletööstuse ülemaailmse eduga. > meediaturu kontsentreerumine hirm, et mida vähem jääb järele iseseisvaid meediaettevõtteid ja mida rohkem on need sõltuvad turuloogikast, seda vähemaks jääb ühiskonnas arvamuste mitmekesisust, erinevaid hääli. Tekib oht, et kultuuriline ja poliitiline mitmekesisus kaovad (Laughey 2007), st oht demokraatlikule ühiskonnakorraldusele laiemalt. vajadus kasumlikkuseks, meeldimiseks võimalikult laiale auditooriumile, toodab üheülbalisust
· Poliitilise süsteemi vajaduste arvestamine; põhimõtteline tasakaalukus ja erapooletus konfliktiküsimustes · Erineval viisil defineeritud kvaliteedi hoolikas jälgimine 28. Normatiivsed paradigmad kaasaegsetes meediateooriates. Liberaal-pluralistlik paradigma. Põhineb vanale liberaalsele teooriale, rõhutades üksikisiku huvi ja defineerides avalikku huvi sellena, mis avalikkust huvitab. Aruandlus ühiskonna ees saavutatakse meediaturu ja minimaalse eneseregulatsiooni teatud vormide kaudu, riigi roll on minimaalne. Sotsiaalse vastututuse pradigma. Publitseerimisvabadusega kaasnevad isiklikku huvi ületavad kohustused laiema ühiskonna ees. Visandatakse vabaduse positiivne tähendus, mis sisaldab teatud sotsiaalseid eesmärke. Individualistlikule poliitilisele teooriale eelistatakse kogukondlikku. Kriitiline pradigma. Meediat nähakse olevat sattunud sõltuvusse sotsiaalsetest struktuuridest,
empiiriline liigitus: Euroopas on eristatav lehelugemise alusel n-ö põhja-lõuna telg, mille puhul Skandinaavia riikides on igapäevane lehelugemine kultuuri loomulik osa, kuid lõunas mängivad ajalehed laiade hulkade jaoks väikest rolli. kas skandinaavialikku lehelugemiskultuuri peetakse kvaliteetsemaks? > idee edasiarendus Hallin ja Mancini (2004): meediasüsteemi struktuur, ajalooline kujunemine ja tänapäeva eripärad tüüpide kaupa: meediaturu areng: ajalehe roll kultuuris ja olulisus infoallikana poliitika ja meediasüsteemi paralleelsus (ajakirjanike poliitiline aktiivsus, avalik-õigusliku ringhäälingu positsioon ja regulatsioon, ajalehtede parteilisus) ajakirjanduse kui professiooni areng ja dispositsioon (ajakirjanike autonoomsus, professionaalsete normide tugevus, millised on eneseregulatsiooni mehhanismid) riigi roll meediasüsteemis (regulatsiooni olemasolu ja tugevus)
personaalarvutitele, tinaladu hakkas asendama arvutikujundus. Aastatuhande vahetus aga läks Eesti meediaajalukku veel ühe olulise arengu poolest, nimelt sündisid internetis pidevalt uuenevad online-ajaleheuudised. Ajakirjanduse ärilist poolt puudutavaid nihkeid viimase 15 a jooksul soovitan lugeda kogumikust "Meediasüsteem ja meedia kasutus Eestis 1965-2001" Taivo Paju artiklist (Taivo Paju. 15 aastat meediaettevõtlust: meediaettevõtete teke ja meediaturu areng 1989-2004. - Vihalemm, P. (toim.) Meediasüsteem ja meediakasutus Eestis 1965- 2004. Tartu 2004, lk 23-47). Kokkuvõtvat: 1. Ajakirjandus ei saanud enne Eesti iseseisvumist areneda iseenda seaduspärasuste alusel. 2. Eesti ajakirjanik ei kohandunud nõukogudeaegse ajakirjanduse nõuetega. Ajakirjandus ei olnud elukutse, vaid missioon. 3. Uut professionaalset identiteeti kujundavad vaba ajakirjanduse ideaal ühelt poolt ja turumajanduse jõud teiselt poolt. 4
annaabi.ee 
