formaalsed. Liikudes kodulehekülje kirjeldusest teenuste juurde, siis R & R pakub järgmiseid teenuseid: 1. Strateegiline planeerimine 2. Meediasuhete korraldamine 3. Korporatiivne mainekujundus 4. Personaalne mainekujundus 5. Kriisijuhtimine 6. Lobby 7. Trükiste toimetamine 8. Ürituste korraldamine 9. Video- ja esitlusmaterjalide tootmine 10. Kõnede koostamine 11. Meediasuhtluse ja avaliku esinemise koolituste korraldamine 12. Uudis- ja portreefotode tegemine Hill & Knowlton Eesti Hill and Knowlton Eesti tegutseb aastast 1994. Tuntud rahvusvahelisse ketti kuuluv ettevõte oli esimene ja mõnda aega ainuke PR-firma Eestis, mis pakkus klientidele suhtekorraldusalast täisteenust. Kolme töötajaga alustanud firmast on arenenud mitmekülgne ja kaasaegne kommunikatsioonibüroo, kus töötab 15 inimest.
Arvan, et tänapäeval on inimeste suurimaks hirmuks nende tulevik ja, kui meedias ilmub mingi positiivne uudis, siis pigem otsitakse uudises negatiivsust ja ei keskenduta positiivsusele. Arvan, et meediat on ühiskonnas vaja. Mina näiteks ei kujutaks ette elu ilma meediata, kuna tänu sellele olen kursis maailmas toimuvaga. Aga erinevaid lugusid lugedes analüüsin teksti ja ei mõtle, kas uudis on vale või mitte, vaid usaldan enda vaistu ja arvamust. Kolm telesaadet, kus meediasuhtluse rollid on kergelt nähtavad. 1.,,Teine võimalus". Saates kajastatakse just tänapäeva Eesti elu, kus paljud inimesed on lahkunud väikestest küladest, suurtesse linnadesse. Saates osalejad kuuluvad süüdistaja, lepitaja, kõiketeadja ja õigustaja rollidesse. Minu arust on see saade ka omamoodi reklaam, mille eesmärgiks on innustada inimesi, olenemata vanusest ja soost minna uuesti kooli tagasi. Vaadates seda sarja, siis osatäitjad samastusid paljude
kommunikatsiooni ja kultuuri analüüsiks. Briti kultuuriuuringud Poststrukturalistlikud meediateooriad Vahelt puudu! Meediasõnumite vastuvõtjad kujutavad endast struktureeritud publikut - Nad kuuluvad erinevatesse rühmadesse ja rühma liikmetel on sarnased huvid Tänapäeval ei ole meediakommunikatsioon suunatud publikule kui sellisele, vaid kindlatele sihtrühmadele. Seega on meediasuhtluse eesmärgiks jõuda suurema või väiksema avalikkuseni. Meediakommunikatsioon on eeskätte ühepoolne. Individuaalne ja meediasuhtlus on nii ajalooliselt kui ka sisuliselt seotud: Meediakommunikatsioon tekkis ja levis selleks, et laiendada isikutevahelise suhtluse piire Tihti on meediasõnumid ka isikutevahelise suhtluse lätteks Samas meediakommunikatsioon individualiseerib, mistõttu inimestel on raske meedia
· Meediaüritused 7.4.3 Pressikonverents ja infotund Erinevus on avalikustatava info olulisuses ja mahus ning ajakirjanikepoolses küsimuste esitamise võimaluses. Infotunnid peamiselt kriisiolukorras. Vajalikkuse otsustamine: Sündmuse uudisväärtus Konkureerimine päevakorraliste teemadega Sündmuse mõju ulatus Teised võimalused (pressiteade, arvamusartikkel) Kõneisikute meediasuhtluse tase Alternatiivsed meediaüritused uue toote esitlus, kaubamärgi turuletoomine, sponsorlusprojekti tutvustamine 3 · Meediaürituse ettevalmistus 7.4.4 · Eesmärgid Sõnumi formuleerimine Sihtmeedia kaardistamine Ürituse kontseptsioon Aeg Stsenaarium Esinejate ja koha valik Kutse koostamine, väljasaatmine ja ülehelistamine
Ka siis, kui ei ole tegemist tavamõistes "probleemiga", on suhtekorraldusprogramm või projekt mõistlik osadeks lahutada, tuues välja alalõigud, mis on vaadeldavad lahendamist vajavate probleemidena. Näiteks koosneb pikaajaline imago loomise programm mitmest osast: esimene võib olla organisatsiooni seni kaootilise ning klienditeenindust segava sisemise infoliikumise korrastamine, teine osa organisatsiooni visuaalse identiteedi (vt ptk 6) kontseptsiooni loomine ning kolmas osa meediasuhtluse parandamine. 1 Iga probleemi määratlemise juures tuleb esitada osa või kõik järgmistest küsimustest: · mis on probleemi olemus? · kus ja millal probleem tavaliselt ilmneb? · kes on sellega seotud? · kuidas on nad seotud? · miks on see organisatsiooni ja tema sihtrühmade jaoks probleem?
muutmise, avalikuks tuleku või hävimise eest; 7. individuaalse osaluse põhimõte - andmesubjekti tuleb teavitada tema kohta kogutavatest andmetest, talle tuleb võimaldada juurdepääs tema kohta käivatele andmetele ja tal on õigus nõuda ebatäpsete või eksitavate andmete parandamist. 5 Mis tuleks ürituse korraldamisel esimese asjana läbi mõelda? Kas iIsikuandmete töötlemise põhimõtted vastavad reeglitele. Lk 381-390 Miks ja kuidas suhelda ajakirjandusega? Millised on meediasuhtluse eesmärgid? 1. Teavitada oma tegevusest avlikkust 2. Mõjutada avalikku arvamust endale ja oeganistaisoonilse soodsas suunas. 3. Võimalus mõjutada ajakirjanduse kaudud regulaarselt teatud ühiskonna rühmi. N: otsustajad, tulevased sportlased, sposnorid jne 4. Luua suhtevõrgustik ajakirjanusega - mida parem on isiklik suhtevõrgustik ajakirjanikega, seda lihtsam on oma sõnumit edastada. 2. 2 Mida on pressiteate kirjutamise puhul oluline silmas pidada? 1
annaabi.ee 
