Marksistlik käsitlus: meedia kui tööstus element esindab kapitalistliku mudel, millel on tootmistegurid ja tootmissuhted. Meedia ei luba juurdepääsu alternatiivsetele ideedele, sest meedia töötab ideoloogiiselt ja alternatiivsetele ideede juurdepääs võib viia muutused tööklassis. Meedia on instrument valitseva klassi käes. Marx väitas, et majandusliku omandi ja klassiühiskonna õiguspärsust on tihe side. Tänapäeva käsitlused näitevad, et meediaomandi suurt liitumist kapitalistlike ettevõtjate kätte ja ühtivuseid konservativseid suundmusi meedia sisus. Neomarksism. Marksistliku ümbertöötanud versioon (kontsentreerumine ideedele mitte materiaalsetele struktuuridele). Masimeedia on kodanlaste klassi omand. Meedia toimib selle klassi huvides, arendab tööliklassi väärteadvust. Poliitilise juurdepääs meediale on ahistatud. Ideoloogia väärtuste kogum, mida levitakse ja tugevdatakse kommunikatsiooni abil.
Meedia sotsiaalse vastutuse käsitlus n Meedial on ühiskonna suhtes kohustused ja meedia omandus tugineb avalikule usaldusele n Uudistemeedia peaks olema tõepärane, täpne, õiglane, objektiivne ja asjakohane n Meedia peaks olema vaba ja isereguleeruv n Meedia peaks järgima kokkulepitud eetika- ja ametijuhendeid n Teatud juhtudel on vajalik valitsuse sekkumine avalike huvide kaitseks Avaliku huvi nõuded meediale n Meediaomandi pluralism n Avaldamise vabadus n Kättesaadav mitmekesine teave n Mitmekesiste arvamuste kajastamine n Laialdane levi (ligipääsetavus) n Edastatava teabe ja kultuuri kvaliteet n Piisav toetus demokraatlikule poliitilisele süsteemile n Austus kohtusüsteemi suhtes n Austus individuaalsete ja üldiste inimõiguste suhtes X Loeng Avaliku võimu harud ja institutsioonid Avaliku võimu korraldus n Võimu sisuline külg: põhikord (põhiseadus-likkus),
MEEDIAPOLIITIKA 1.Peame väga oluliseks kaitsta sõnavabadust, mitmekesise teabe ja erinevate arvamuste kättesaadavust. Oleme seisukohal, et riik ei tohi sekkuda meedia sisu kujune misse. Küll aga lasub riigil kohustus tagada võimalikult paljude meediaettevõtjate tegutsemine turul, mis elavdab publitsistlikku konkurentsi ja suurendab meedia tarbijate valikut. 2.Meediakontsentratsiooni vältimiseks ja konkurentsi soodustamiseks tuleb vastu võtta meediaomandi seadus, mis ei luba ühel omanikul omada rohkem kui kolmandikku üleriiklikust ja kohalikust ajaleheturust ning rohkem kui kolmandikku ühest telejaamast. 3.Meediaomanduse seaduse rakendumiseks tuleb tagada meedias osalemise läbi paistvus. Selleks tuleb meediaettevõtetele kehtestada nõue avaldada äriühingu aktsia te või osakute omanikud ja osaluse suurus, avalikustada bilanss, meedia sissetuleku allikad ja teavitada pädevaid ametivõime olulistest muutustest äriühingute osaluses.
Avaliku huvi väljendamine leiab aset mitmel viisil, hõlmates avalikku arvamust, poliitikuid, kriitikuid ja mitmeid huvigruppem keda avalik kommunikatsioon puudutab. Avalik huvi tähendab seda, et meedia täidab kaasaegses ühiskonnas teatavadt arvu tähtsaid, isegi põhioloemuslikke ülesandeid ning on kõigi huvides, et neid ülesandeid täidetaks hästi. Enamik meediast pole loodud avaliku huvi teenimiseks. Peamised avaliku huvi nõuded massimeediale · Meediaomandi pluralism · Avaldamise vabadus · Avalikkusele kättesaadava info mitmekesisus · Arvamuste väljendamise mitmekesisus · Laialdane levi ulatus · Avalikkusele kättesaadava informatsiooni ja kultuuri kvaliteet · Piisav demokraatliku poliitilise süsteemi toetus · Austus kohtusüsteemi vastu · Austus individuaalsete ja üldiste inimõiguste vastu 24. Press kui neljas võim
on uudisteagentuurist pärit sõnumite osa väga suur. 1. Peame väga oluliseks kaitsta sõnavabadust, mitmekesise teabe ja erinevate arvamuste kättesaadavust. Oleme seisukohal, et riik ei tohi sekkuda meedia sisu kujunemisse. Küll aga lasub riigil kohustus tagada võimalikult paljude meediaettevõtjate tegutsemine turul, mis elavdab publitsistlikku konkurentsi ja suurendab meediatarbijate valikut. 2. Meediakontsentratsiooni vältimiseks ja konkurentsi soodustamiseks tuleb vastu võtta meediaomandi seadus, mis ei luba ühel omanikul omada rohkem kui kolmandikku üleriiklikust ja kohalikust ajaleheturust ning rohkem kui kolmandikku ühest telejaamast. 3. Meediaomanduse seaduse rakendumiseks tuleb tagada meedias osalemise läbipaistvus. Selleks tuleb meediaettevõtetele kehtestada nõue avaldada äriühingu aktsiate või osakute omanikud ja osaluse suurus, avalikustada bilanss, meedia sissetulekuallikad ja teavitada pädevaid ametivõime olulistest muutustest äriühingute osaluses.
Äripäev, mis praegu ilmub päevalehena. Eesti Ekspress ja Äripäev olid väljaanded, kus hakati rakendama Lääne ajakirjandustavasid. Alates 1993. aastast hakkasid suuremad meediaettevõtted ostma üles väikesi, üht-kaht ajalehte või ajakirja välja andvaid ettevõtteid. Ühendamise tulemusena kontrollisid 1997. aasta lõpuks viis rahvuslikku firmat suuremat osa pressiturust (AS Postimees, AS Meediakorp, Eesti Päevalehe AS, AS Maaleht, AS Sõnumileht). 1998 tõi suurimad muutused meediaomandi struktuuris. Juhtiva positsioonile tõusid kaks meediafirmat Eesti Meedia AS ja Ekspress Grupp. Samal aastal omandasid enamusosaluse neis firmades Norra Schibsted ASA ja Rootsi Bonnier Group. Täna kuulub Eesti Meedia täielikult Schibstedile, Ekspress Grupp aga Eesti ärimehele Hans H. Luigele. Ekspress Grupi tähtsaimad väljaanded on Eesti Ekspress ja Eesti Päevaleht, lisaks kuulub firmale 50% Ajakirjade Kirjastusest, tabloidist SLÕhtuleht ja
annaabi.ee 
