· Objektiivsus · Usaldatavus · Ulatus · ajakohasus 45. Kuidas jagunevad infopakkujad? · Kirjastused (ennekõike elektroonilised ajakirjad, kuid ka raamatud). Tegemist kirjastustega, kes traditsiooniliselt kirjastanud teadusajakirju jms, tevad võimalikuks väljaannete ilmumise elektroonilises keskkonnas. · Andmebaasitootjad tegemist on firmadega, kes koostavad andmebaase raamatukogudele ja infoasutustele. · Uudisteagentuurid (meediafirmad) uudiseid tootvad ja neid reaalajas vahendavad firmad. · Vahendusfirmad, teenusepakkujad firmad, kes vahendavad teiste poolt koostatud elektroonilisi andmebaase. Pakutav sisu saadakse teistelt, endi poolt pakutakse kasutuskeskkonda. 46. Mis on nähtamatu veeb? · Osa veebist, mis jääb otsivahenditele/otsirobotitele (Google, neti) nähtamatuks. · Arvatakse, et nähtamatu veebi suurus on 2 kuni 50 korda suurem kui nähtav veeb. 47. Mis on autoriõigus?
Teisesed andmed: kust info pärineb (firmasisene, firmaväline) Andmete töötlemine: Redigeerimine Kodeerimine. Kuidas valida kategooriaid: kõige sagedasemad vastused jäävad intervalli keskele, intervall ei tohi kattuda, olgu pigem rohkem kategooriaid kui vähem Tableerimine Andmeid kasutatakse: Tarbekaupade tootmine Meediafirmad, reklaamifirmad Pangad, kindlustusfirmad Jaekaubandus Hulgikaubandus Äriturutoodete tootmine Avalik sektor ja mittetulundusorg. 23. Promotsiooniplaan: Promotsioon on müügiedendusvõtetest koosnev turundusvaldkond, mis mõjutab tarbija käitumist vahetult toote või teenuse hinna ja väärtuse suhte muutmise kaudu või lojaalsusprogrammide abil.
Palju meelelahutust. Raadio parlamendi alluvuses. Kohalikud kommertsraadiod, eraraadiod. Teles murrang 1993. 1995-2000 kontsentreerumine, uus süsteem Turg väga väike. U 200 lehte-ajakirja. 3-4 avalikõiguslikku raadiot, 30 era. Loetakse vähem, suuremad lehed erastatud. Vanad toimetajad või juhid (Kadastik, Leito). Omandi kontsentreerimine:. 1997 ASN, võeti vastu eetikakoodeks. 94-95, taheti ajakirjanikke koolitama hakata, tase nõrk, konkurents tugev. Leht kallis, meediafirmad kahjumis. Suurtel päevalehtedel palju lisalehti. Tasuta ajalehed, suured lehed internetis since 95. Sisu kvaliteetsem, kommertsialiseerimine. AJAKIRJAD: pidevad katsed alustada meelelahutusajakirjadega. Soov teha tõsiseid analüüsivaid ajakirju. Uued valdkonnad: Pere j Kodu, Sporditäht. Vanad ajakirjad tagasi (Eesti Arst). Naisteajakirjade tõus, poolporno meestele, palju esoteerikat. Noorteajakirjad kadunud. Suurte ajalehtede vahel konkurents. Ajakirjanikud pigem noored ja keskealised.
järgi; *ajakirjanumbrite sisukordi sirvides; *erinevate otsitunnuste alusel otsides. Andmebaasitootjad Kujunemist vaadelda: *bibliograafilised andmebaasid (index) (Eesti Rahvusraamatukogus ISE andmebaasid); *sisu lühikokkuvõtetega bibl. andmebaasid (with abstracts); *täistekstidega (bibl.) *andmebaasid (with full text) koostavad ka eajakirjade kirjastajad, uudisteagentuurid. (EBSCOhost). uudisteagentuurid (meediafirmad) Saab reaalajas uudiseid lugeda, neid temaatiliselt sirvida, võtmesõnade abil otsida jpm. Kaasab otsitava arhiivi, kitsamat teemat haaravad väljavõttelised andmebaasid jms. (Factiva, Eestis BNS); vahendusfirmad, teenuse pakkujad Pakutava sisu saadakse teistelt, endi poolt kasutuskeskkond. Andmebaaside vahendajad on kes ise andmebaase koostavad. Vahendustegevus on enamus andmebaasitootjaid.
kontekstist ning viidud üle muuseumi reaalsusesse eesmärgiga dokumenteerida seda reaalsust, kust nad eemaldati. Muuseumisse sattumine kutsub esile infokao artefakti kõikidel infotasanditel. 6) teabeasutused Teabeasutused on orgaisatsioonid, mis tegelevad peamiselt info kogumise, säilitamise, töötlemise ja transmissiooniga. Peamisteks teabeasutusteks on tänapäeva ühiskonnas raamatukogud, arhviidid, muuseumid, andmepangad, meediafirmad jmt. Erisuguste objektidega tegelevad erinevad institutsiinid, kuid piiri tõmbamine nende vahele on suhteline, sest osaliselt kattuvad eri teabeasutuste poolt ühiskonnas täidetavad ülesanded. Järgnevalt mõningad peamised ülesanded, mida teabeasutused täidavad: Raamatukogud · Teavikute kogumine, säilitamine, kättesaadavaks tegemine · Inimestele vaba ja piiramatu juurdepääsu tagamine informatsuioonile, teadmistele, inimmütte saavutustele ja kultuurile
2. Tööstuskaupade tootjad kasutavad vähem turundusuuringuid kui eelmine grupp, sest neil on vähem tooteid ja tarbijaid. Lühemate müügikanalite tõttu on nende kontakt tarbijatega tihedam. Turunudusuuingud seisnevad pigem turumahtude määramises territooriumite , toodete ja tarbijate lõikes. 3. Vahendajad. Kasutavad turundusuuringuid veel vähem sest on tarbijale veel lähemal. 4. Teenindusfirmad (pangad , kindlustusfirmad) 5. Meediafirmad TV, raadio-ajalehed. Eriti on turundusuuringute kasutamine suurenenud reklaamiagentuuride töös – reklaam on seda tõhusam, mida täpsemalt on ta sihtgrupile fokuseeritud 6. Mittetulunduslikud kasutajad (valitsusasutused, haridussüsteem jt.) Kõik valitsusasutused ja võimuorganid koguvad andmeid, et teha põhjendatud otsuseid. 2.4 Turundusuuringu protsessi põhietapid Kombinatsiooni uuringuks vajalikest, üksteisega seotud järjestikkudest etappidest
annaabi.ee 
