ja suitsutamist. Hiljem lisandus toiduainete säilitamine suhkruga, marineerimine erinevate hapetega, pastöriseerimine ning konservimine kõrgel rõhul ja temperatuuril (kuni 120°C). Viimasel juhul on tegu steriliseerimisega. Steriliseerimisel bakterirakud ja nende spoorid hävivad täielikult, kusjuures saadakse mikroobivaba toode. steriliseeritud toiduained ei rikne enamasti isegi pikaajalisel säilitamisel, näiteks liha- ja kalakonservid. Steriliseeritakse ka meditsiinivahendeid (näiteks sidemeid, süstlaid, süstelahuseid jne). Pastöriseerimisel kuumutatakse vedelikke paarkümmend sekundit temperatuuril 70- 90°C. Pastöriseerimisel hävivad küll bakterirakud, kuid spoorid säilitavad eluvõime. See ongi põhjuseks, miks tavaline pastöriseeritud piim mõne aja möödudes rikneb. Toiduainete lühiajaliseks säilitamiseks kasutatakse tihti pastöörimist, sest nii säilivad vitamiinid ning toiduainete maitseomadused muutuvad vähem. Baktereid kasutatakse:
halvaks? Pastöriseerimie on toiduainete kuumtöötlemine. Pastöriseeritud piim läheb ruttu halvaks, sest bakterite spoorid ei hävine. 16. Mis on steriilimine? Kuidas säilivad steriilitud toiduained? Mida veel peale mõningate toiduainete tihti steriilitakse? Steriilimine on toiduainete töötlemine kõrgel rõhul ja temperatuuril. Steriilitud toiduained säilivad kaua, kuna hävivad ka bakterirakkude spoorid. Peale toiduainete steriilitakse ka meditsiinivahendeid. 17. Mis on bakterite tähtsus looduses? Nad lagundavad surnud organisme ja elutegevuse jääke. 18. Mis ülesanne on liblikõieliste juurtel elavatel mügarbakteritel? Nad seovad õhulämmastiku ja muudavad selle taimedele kättesaadavateks õhulämmastiku ühenditeks. 19. Millist kasu toovad bakterid inimesele? Inimestele on kasulikud seedekulga bakterid, kes sünteesivad osasid vitamiine ja aitavad lõhustada toitaineid. 20
7.Mis teeb gripiviiruse nii muutlikuks? 8. Milliseid probleeme tekitab papilloomviirus? Naatavad ainult nahka ja limaskesta, sageli ei kaasne mingeid sümptomeid. - soolatüükad, emakakaelavähk, villid 9.Kuidas nakatutakse C-hepatiidi viirusega? Esialgu kulgeb C-hepatiidi viiruse nakkus enamasti ilma sümptomiteta, kuid krooniline nakatumine võib viia maksakahjustusteni. Viiruse ülekanne toimub verekontaktiga: narkootikume süstides või korralikult puhastamata meditsiinivahendeid kasutades. 10.Kuidas nakatutakse herpesviirusega? Mida ta põhjustab? Nakatumine toimub nahakontakti kaudu ja kokkupuutes kehavedelikega - villid huultel või suguelunditel 11. Millies seisneb praegu HIV-i ravi? Ei ole vaktsiini, kuid on kemikaalid, mis takistavad valkude tööd. 12. Kuidas levivad haigusi tekitavad bakterid: tuberkuloos, difteeria, salmonelloos, koolera, süüfilis, gonorröa? Tuberkuloos- bakterid levivad põhiliselt õhu kaudu rögapiiskadega või õhk- tolmunakkusega
Selle vältimiseks on inimesed juba iidsetest aegadest kasutanud toiduainete säilitamiseks kuivatamist, külmutamist, soolamist ja suitsutamist. Hiljem lisandus toiduainete säilitamine suhkruga, marineerimine erinevate hapetega, pastöörimine ning steriilimine. Kui toiduaineid töödeldakse kõrgel rõhul ja temperatuuril (kuni 120 °C), on tegu steriilimisega, ning nii saadakse mikroobivaba toode. Steriilitakse ka meditsiinivahendeid (nt süstelahuseid, süstlaid jm). Pastöörimisel kuumutatakse toiduaineid, tavaliselt vedelikke, paarkümmend sekundit temperatuuril 70-90 °C. Toiduainete lühiajaliseks säilitamiseks kasutatakse tihti pastöörimist, sest siis säilivad vitamiinid ning toiduainete omadused (maitse, värvus) muutuvad vähem. Pastöörimisel ei hävi bakterite spoorid, ning see ongi põhjuseks, miks tavaline pastöriseeritud piim teatud aja pärast ka kinnises pakendis rikneb. Steriilimine
Laskurid: ●● laevad salved; ●● valmistavad ette erilaskemoona; ●● kontrollivad, et relvad oleks töökorras ja varustus komplektne, vajadusel hooldavad; ●● laeb ja kaitseriivistab relvad; ●● seavad sihikud õigetele kaugustele; ●● teostavad moondamise; ●● kontrollivad varustust ja erivarustust; ●● kannavad valmisolekust ette jaoülema abile. Laskur-sanitar (lisaks laskuri kohustustele): ●● valmistab ette ja täiendab meditsiinivahendeid; ●● vajadusel täiendab sõduritele individuaalsed esmaabivahendid; ●● kordab jaole üle, kuidas käib esmaabi andmine ja haavatute evakueerimine; ●● kannab valmisolekust ette jaoülema abile. 47 3.2 LIIKUMISMOODUSED Jaoülema ja jao isikkoosseisu oskus kasutada erinevaid liikumis- mooduseid tagab jaole efektiivse oma relvade tulekasutuse ning lii- kumise. Jalaväejao liikumiseks kasutatakse tavaliselt alljärgnevaid mooduseid:
patsiendile asetatud meditsiinivahendite ebaõigest käsitlemisest; tunneb spetsiifilisi ettevaatusabinõusid, mida tuleb rakenda sellisele patsiendile abi andmisel; teab oma võimete piire sellisele patsiendile abi osutamisel ja abi kutsumise kriteeriume. Üldine sissejuhatus Igapäevases töös puutuvad erakorralise meditsiini tehnikud sageli kokku patsientidega, kelle ravis on kasutatud invasiivseid meditsiinivahendeid või implantaate. Nii on transporditavatel patsientidel vahel põiekateeter, toitmissond, tsentraalveenikateeter, ajurõhusond vms. Mõne sellise implantaadi korral peab olema transportimise juurde kaasatud õde või arst, mõne korral mitte. Selles peatükis tutvustatakse valitud näidete põhjal (nt tsentraalveeni kateeter või ajurõhusondid), kuidas selliste patsientidega töötada. Terminoloogia
annaabi.ee 
