Thales - Kreeka filosoof, kes arvas, et ürgaineks Demokraatia - Rahva võim oli vesi Aristokraatia - Paremate võim Anaximandros - Thalese õpilane, arvas, et Barbar - Võõramaalane maailm koosneb määramatust "apeironist" Polis - Kreeka linnriik Hippokrates - Kreeka meditsiinialase mahuka Faalanks - Kreeka lahingurivi teose autor Türann - Ainuvalitseja Pytagoras - Tema arvates põhines Spartiaat - Sparta täieõiguslik kodanik maailmakoraldus arvulistel suhetel. Pytagorase Heloid - Spartiaatide maaori Teoreem Efoor - Riigiametnik Spartas Sokrates - Üritas seletada inimestele voorusi ja Perioig - Sparta põliselanik, kellel ei olnud
erinevus sellel, kas esmaabi tuleb anda väliolukorras, siseruumides või meditsiiniabiks ettevalmistatud ruumides. Kindlasti tuleb vahet teha mõistetel meditsiinialane esmaabi ja psühholoogiline esmaabi, kuigi neid mõlemat esmaabi tuleb osautada samaaegselt ja osutataksegi enamasti samaaegselt. Siiski on teadmised meditsiinialasest ja psühholoogia alasest esmaabist erineva sisuga. Põhjalikemate ja pikemaajaliste esmaabi kursuste käigus on võimalik omandada nii meditsiinialase esmaabi kui ka psühholoogilise toetuse oskuseid. Neile lisaks õpitakse ka hädaabikõne tegemisel selgituste andmist ja põhimõtteid, mida peaks abikutse korral arvestama. Õiged meditsiinialase esmaabi võtted sõltuvad sellest, kas abi antakse vigastuse või haigestumise korral, nende osas omakorda millise vigastuse või millise haiguse ägenemise või äkkhaigestumise korral. Esmaabi all mõistetakse enamasti lihtsamaid meditsiiniabi võtteid. Esmaabiandja peaks
a) Solon - Ateena seaduseandja, poeete ja riigimees. Avas lihtkodanikele senisest suuremad võimalusedriigiasjades kaasarääkimiseks b) Perikles - Ateena juht. Kaotas täielikult aristokraatide eesõigusi ja kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule. c) Pythagoras Kreeka matemaatik ja filosoof. Tema arvates põhines maailmakoraldus arvulistel suhetel, pytagorase teoreem. d) Hippokrates - Kreeka meditsiinialase mahuka teose autor, sisaldab haiguste sümptoomide ja kulgemise kirjeldusi ja püüab haigusi seletada looduslike põhjustega. e) Herodotos hakkas esimesena uurima ja üles tähendama lähema ajaloo sündmusi. Tal on teos "Historia", mis räägib Kreeka-Pärsia sõdadest ja eelloost. f) Philippos II - Makedoonia kuningas Aleksander Suure isa g) Aleksander Suur
15. Alfabeet - tuletatud sõnadest alfa ja beeta (kaks esimest tähte Kreeka tähestikus). 16. Ateena rahvakoosolek - ekleesia, saadi kokku umbes 40 korda aastas, otsustas tähtsamad riigiasjad, osa võisid võtta kõik Ateena täisealised kodanikud. 17. Solon - Ateena seaduseandja ja üks silmapaistvamaid varase perioodi poeete. 18. Perikles - peetakse sageli Ateena edukaimaks juhiks. 19. Pythagoras - filosoof, matemaatik, talle on omistatud ka Pythagorase teoreem. 20. Hippokrates - Kreeka meditsiinialase mahuka teose autor, arst ja arstiteaduse rajaja. 21. Herodotos - Kreeka ajaloolane. 22. Philippos II - Makedoonia kuningas, Aleksander Suure isa. 23. Aleksander Suur - Vana-Makedoonia kuningas, kuulsaim ja edukaim väejuht. 24. Dareios I - Pärsia suurkuningas, tema ajal saavutas Pärsia imp. oma suurima ulatuse. 25. Dareios III - Jäi sõjas alla Aleksander Suurele, tapeti oma alluvate poolt, Al. mattis ta suurte auavaldustega. 26. Xerxes - Dareiose järglane ja Pärsia kuningas-
esteetiliste normide vastu, vabaduse ja võrdudse ja õigluse nõudmine kõigile inimestele, ühiskonnakriitika, seisuliku ja varandusliku ebavõrdsuse taunimine, isiku ülistamine, kelle tundlikkus ja loovus on ühendatud tugevusega ja kes on võimeline võitlema ühiskonna ülekohtu vastu. (x5) 21. Schilleri haridus: Württenbergi sõjakool, kus ta sai mitmekülge hariduse nii juura kui ka meditsiinialase. 22. Schiller pidi kodumaalt põgenema, sest tema vaimsed harrastused häirisid hertsogit, kes määras ta aresti ja pani tema loomingu keelu alla. 23. 6 Schilleri näidendit: ,,Röövlid", ,,Fiesco vandenõu Genuas", ,,Don Carlos", ,,Salakavalus ja armastus", ,,Wilhelm Tell", ,,Orleans'i neitsi" 24. Schiller koos Goethega: Pärast tutvumist Goethega süvenes klassikaline kallak Schilleri loomingus veelgi
ja arendamine takerduda nii riist- kui tarkvaralistesse probleemidesse, aga ka koolitusse. Viimane laheneb alles siis, kui juba kõik keskharidusega inimesed oskavad arvutid kasutada. Infotehnoloogiavahendite kasutamise meditsiinis võib tinglikult jagada 4 suurde rühma. Kusjuures kõik rühmad on pidevas arengus ja side eri rühmade ja nende osade vahel on kahesuunaline st. võib "saata ja saada". [1] ARVUTIVÕRK MEDITSIINIS Ülemaailmse arvutivõrgu (eelkõige Interneti) võimalused meditsiinialase informatsiooni kättesaamisel ja edastamisel: · elektrooniliste raamatukogude meditsiiniväljaanded; · elektrooniline meditsiinialane perioodika: ajakirjad, publikatsioonide kogumid ; · meditsiinialased elektronkonverentsid: piiramatu hulga osavõtjatega reaalajas toimuvad ülemaailmsed temaatilised konverentsid; · e-mail: elektronposti abil kolleegidega kiire ühenduse saamise võimalus ja informatsioonivahetus.[1] EESTI-SISENE ARVUTIVÕRK
selgroog viga saanud. Kui kannatanu on teadvusel, küsida ta nime, vanust, kas tunneb kusagil valu, kas tal on kroonilisi haigusi -- nii saab hinnata kannatanu seisundit ja kiirabile on selliseid andmeid vaja. Teadmised esmaabist on hädavajalikud Igaüks peaks oskama esmaabi anda. Kindlasti tuleb vahet teha mõistetel meditsiinialane esmaabi ja psühholoogiline esmaabi, kuigi neid mõlemat esmaabi tuleb osutada samaaegselt.Õiged meditsiinialase esmaabi võtted sõltuvad sellest, kas abi antakse vigastuse või haigestumise korral, nende osas omakorda millise vigastuse või millise haiguse ägenemise või äkkhaigestumise korral. Sageli unustatakse kannatanu soojalt kinni katta. Autoavarii puhul seistakse sageli juures ja vaadatakse pealt, kuidas kannatanu lebab maas. Kui kiirabi tulekuni ei osata ise midagi teha, siis võiks pealtvaatajast vähemalt nii palju abi olla, et vigastatule mõni soe riideese peale panna
olukordades esmaabi antakse. Abi andja vaatenurgast on väga oluline erinevus sellel, kas esmaabi tuleb anda väliolukorras, siseruumides või meditsiiniabiks ettevalmistatud ruumides. Kindlasti tuleb vahet teha mõistetel meditsiinialane esmaabi ja psühholoogiline esmaabi, kuigi neid mõlemat laadi esmaabi tuleb osautada ja osutataksegi enamasti samaaegselt, samade juhtumite korral ja samas olukorras. Õiged meditsiinialase esmaabi võtted sõltuvad sellest, kas abi antakse vigastuse või haigestumise korral, nende osas omakorda millise vigastuse või millise haiguse ägenemise või äkkhaigestumise korral. Esmaabi all mõistetakse enamasti lihtsamaid meditsiiniabi võtteid. Kodus haigestumise korral on esmaabi koduste vahenditega ravi alustamine ja siia hulka kuulub ka apteegis ilma retseptita saadaval olevate ravimite, ravimisarnaste ainete ja rahvameditsini võimaluste kasutamine.
ettevõtteks ning seetõttu ei piisanud selle administreerimiseks enam mingist kollektiivsest võhikute kogust (nõukogust). Õdede institutsioon kujunes välja 19. sajandil. Katoliiklikes maades õena oli nunn. 19. sajandil toimus muutus senine valdavalt harimatu põetajaskond hakkas asenduma keskklassist pärit naistega. See on tingitud alates naiste üldise tööhõive temaatikast ja lõpetades naiste meditsiinialase hariduse arenguga. Õed said osaks meditsiinist (mitte enam kirikutööst). Protsessile aitasid kaasa kooleraepideemiad, mil õdedest oli patsientidele enam kasu kui arstidest. (Florence Nightingale (1820-1910) sai kuulsaks Krimmi sõjas (1854-1856), kus korraldas haavatute eest hoolitsemist. 1860. a avas Londoni St Thomas' hospitalis õdede kooli.) Patsiendi õiguste areng Haiglates oli päris range distsipliin. Sõjaväehaiglad tegelesid inimkatsetega - 1900 nt määratakse
annaabi.ee 
