- Nucleus retrodorsolateralis (B16) – jäseme distaalse osa lihastele - Nucleus centralis (B17) – peamiselt diafragmale Valgeaine - müeliinkattega närvikiud, mis moodustavad juhteteid - vahetult hallaine ümber paiknevad fasciculi proprii (B1) - neist väljaspool 3 paarilist vääti, mis koosnevad kimpudest või traktidest: 1. Funiculus dorsalis (B2) dorsaalsarvest ja –juurest mediaalsemalt paremat ja vasakut dorsaalvääti eraldab septum medianum dorsale (B3) selaaju ülaosas koosneb dorsaalväät õrn- ja talbkimbust – fasciculus gracilis (B4) et cuneatus (B5) kimpe eraldab välispinnal sulcus intermedius dorsalis (B6) dorsaalväädis on ülenevad juhteteed 2. Funiculus lateralis (B7) hallainest ja närvijuurtest lateraalsemalt sisaldab ülenevaid ja alanevaid juhteteid 3
2. R externus (radices spinales) m sternocleidomastoideus, ma trapezius (,,orientatsiooninärv") Tähtsaimad ganglionid: Parasümpaatilised: ganglion ciliare, pterygopalatinum, oticum et submandibulare. Tundeganglionid : ganglionirakud haistmisepiteelis, ganglionirakud silma võrkkestas, ganglion cochleare, ganglion vestibulare, ganglion trigeminale, ganglion geniculi, ganglion sup/inf, Tuumad fossa rhomboideas eferentsed tuumad paiknevad sulcus limitansist mediaalsemalt, aferentsed lateraalsemalt. 1. Somatomotoorsed tuumad (nucl n oculomotoori, n trochlearis, n abducentis, n hypoglossi) moodustavad mediaalse rea, innerveerivad müotoomidest arenenenud vöötlihaskiude. 2. Visteromotoorsed tuumad (nucl oculomotorius accessorius, salivatorius sup (7), salivatorius inf (9), dorsalis n vagi) enamik neist paikneb mediaalse rea tuumadest dorsolateraalsemalt, innerveerivad
(2) külgmine rindkerearter, (3) abaluualune arter, (4) eesmine ja tagumine õlavarreluud ümbritsev arter. 12. Õlavarrearter: ladinakeelne nimetus, asetus, verevarustuse piirkond. Mida meditsiinipraktikas määratakse õlavarrearteril? Õlavarrearter (a.brachialis) on kaenlaarteri (a. axillaris) jätk õlavarrel ja asetseb kõrvuti kahe õlavarreveeni ja keskpidise närviga õlavarre-kakspealihasest mediaalsemalt kulgevas vaos. Õlavarrearter varustab verega õlavart. Tema harud annavad verd õla lihastele ning nahale ja õlavarreluule, ka osalevad nad küünarliigese verevarustuses. Õlavarrearteril määratakse arteriaalne rõhku. 13. Peamised küünarvarre ja käe arterid. Kust tavaliselt katsutakse pulssi? Õlavarrearter ulatub suure rinnalihase alumisest servast kuni küünarauguni, kus ta hargneb kaheks suureks tüveks: kodarluuarter ehk a
Klapid lasevad verel liikuda ainult ühes suunas. Südames on kahesugused klapid. Klappidel on hõlmad, mis avanevad, et lasta verd läbi ning sulguvad automaatselt, et takistada vere tagasivoolu. Kolmehõlmased (parem koja- vatsakesteklapp) ja kahehõlmased (vasak koja-vatsakesteklapp, mitraalklapp) klapid ei lase verel voolata vatsakestest kodadesse. Poolkuuklapid (aordi- ja kopsutüveklapp) peatavad vere tagasivoolu vatsakestesse. Südame piirid. Südame tipp V roidevahemikus 1-2 mediaalsemalt vasakust kesksest rangluujoonest. Südame ülemine piir asub III roidepaari kõhrede ülemise serva kohal. Parem piir kulgeb 1-2 cm rinnakust paremal pool üle III-V roide. Vasakul pool läheb piir südame tipult põiki III roide kõhre juurde. Südame veresooned. Toitained ja hapnikku toob südamele tema enda vereringe (koronaarvereringe). Südant varustavad verega parem ja vasak pärgarter, mis lähtuvad aordi algusosast ja asetsevad südame pärgvaos. Kõik südame veenid ühinevad ühisks
Joonis 2. Unearteri (a. carotis) palpatsioon. Joonis 3. Temporaalarteri ehk pindmise oimuarteri (a. temporalis superficialis) palpatsioon. Brahiaalarter ehk õlavarrearter (a. brachialis) palpeeritakse küünraaugus kakspealihase kõõlusest mediaalsemal, kui küünarliiges on sirutatud ja küünarvars maksimaalselt välja pööratud. Vastsündinutel ja imikutel palpeeritakse brahiaalarterit õlavarre mediaalsemalt ppinnalt. Õlavarrearteri palpatsiooni eelistatakse vastsündinute, imikute elustamisel ja siis, kui unearteri palpatsioonil esineb raskusi. (Novak 2006, Hockenberry & Barrera 2007, Shelswell & Bentley 2007.) 10 Joonis 4. Brahiaalarteri ehk õlavarrearteri (a. brachialis) palpatsioon. Radiaalarter ehk kodarluuarter (a. radialis) palpeeritakse randme palmaarsel pinnal, kodarluu distaalse otsa kohal
4) EESMINE SPINOTSEREBELLAARNE JUHTETEE asetseb seljaaju valgeaine külgmise väädi kõhtmises-pindmises osas - nende kaudu viiakse proprioretseptoritest erutusi väikeajju, nende erutuste põhja toimub organismi automaatsed liigurused, mis seotud keha tasakaalu hoidmisega. 76 5) SPINOTALAAMILINE JUHTETEE seljaaju valgeaines eesmisest spinotserebellaarsest juhteteest mediaalsemalt selle juhtetee kaudu viiakse talamusse valu, temperatuuri ja puute erutusi 142) Nimetage alanevad juhteteed, nende paiknemine, talitluse iseloom? Alanevate juhteteede kaudu jõuavad närviimpulsid peaajust seljaajju, kust nad antakse motoorsete närvide kaudu edasi lihastesse ja teistesse elunditesse. Paiknevad peamiselt seljaaju valgeaine eesmistes väätides ja külgmiste väätide mediaalses osas. 1) KORTIKOSPINAALKULGLAD lateraalse närvikiud ristuvad piklikajus ja
automaatsed liigurused, mis seotud keha tasakaalu hoidmisega. 4) EESMINE SPINOTSEREBELLAARNE JUHTETEE – asetseb seljaaju valgeaine külgmise väädi kõhtmises-pindmises osas - nende kaudu viiakse proprioretseptoritest erutusi väikeajju, nende erutuste põhja toimub organismi automaatsed liigurused, mis seotud keha tasakaalu hoidmisega. 5) SPINOTALAAMILINE JUHTETEE – seljaaju valgeaines eesmisest spinotserebellaarsest juhteteest mediaalsemalt – selle juhtetee kaudu viiakse talamusse valu, temperatuuri ja puute erutusi 76 142) Nimetage alanevad juhteteed, nende paiknemine, talitluse iseloom? Alanevate juhteteede kaudu jõuavad närviimpulsid peaajust seljaajju, kust nad antakse motoorsete närvide kaudu edasi lihastesse ja teistesse elunditesse. Paiknevad peamiselt seljaaju valgeaine eesmistes väätides ja külgmiste väätide mediaalses osas.
automaatsed liigurused, mis seotud keha tasakaalu hoidmisega. 4) EESMINE SPINOTSEREBELLAARNE JUHTETEE asetseb seljaaju valgeaine külgmise väädi kõhtmises-pindmises osas - nende kaudu viiakse proprioretseptoritest erutusi väikeajju, nende erutuste põhja toimub organismi automaatsed liigurused, mis seotud keha tasakaalu hoidmisega. 5) SPINOTALAAMILINE JUHTETEE seljaaju valgeaines eesmisest spinotserebellaarsest juhteteest mediaalsemalt selle juhtetee kaudu viiakse talamusse valu, temperatuuri ja puute erutusi 75 142) Nimetage alanevad juhteteed, nende paiknemine, talitluse iseloom? Alanevate juhteteede kaudu jõuavad närviimpulsid peaajust seljaajju, kust nad antakse motoorsete närvide kaudu edasi lihastesse ja teistesse elunditesse. Paiknevad peamiselt seljaaju valgeaine eesmistes väätides ja külgmiste väätide mediaalses osas.
annaabi.ee 
