U S S U D A E T A A M meandreerumine M meander A A T E A ajatelg D U S Keskjooks (Sängorg) M org: lai, väheste A meandritega, tekivad sügavamad aeglase A vooluga tsoonid lang: keskmine T vooluhulk: keskmine, E suur voolukiirus: aeglasem A oru põhi: kruus, liiv, muda D vesi soojem, U rohkem veetaimi,
Issose lahingus teatakse Pompejist leitud mosaiikkoopia järgi. Tegemist ajaloolise sündmusega, võit Pärsia kuninga Dareiose üle. Oskasid inimesi ja loomi erinevates asendites ja ruumiliselt kujutada. Vaasimaal Maalikunstist aitab ettekujutust luua vaasimaal. Vaasivormide valik rikkalik, tuntumad: amfora, hüdria, krateer. Vaasikujunduse kolm perioodi Geomeetriline stiil – kõige varasem (8.s lõpp eKr). Kujundatud ornamentidega, meandritega. Mustafiguuriline stiil – punakaspruunile vaasile maaliti musta värviga figuurid ning kraabiti neile sisse detailid. Punasefiguuriline stiil – kõige hilisem. Taust maaliti mustaks, figuurid jäid punaseks, detailid maaliti musta värviga peale. Teemad Homerose eeposed, müüdid jumalatest ja kangelastest, peod, spordivõistlused jne. Vaasidelt saab kõige rohkem teada muistsete kreeklaste elust. Mõju
Maalikunst Teatakse kirjalike allikate kaudu, tänapäevani pole säilinud. Peamiselt seina- ja tahvelmaalid. Maalidest saab aimu roomlaste tehtud koopiate kaudu. Püüti ilu ja harmoonia poole. Vaasimaal Maalikunstist aitab ettekujutust luua vaasimaal. Vaasivormide valik rikkalik, ilusaim kahesangaline amfora Vaasikujunduse kolme perioodi 1. Geomeetriline stiil – kõige varasem. Kujundatud erinevate ornamentidega, nt. meandritega. 2. Mustafiguuriline stiil – punakaspruunile vaasile maaliti musta värviga figuurid ning kraabite neile sisse detailid (juuksed, silmad, riidevoldid jne.) 3. Punasefiguuriline stiil – kõige hilisem. Taust maaliti mustaks, figuurid jäid punaseks, detailid maaliti musta värviga peale (inimesed eelmisest loomulikumad). Teemad: Homerose eeposed, müüdid jumalatest ja kangelastest, peod, spordivõistlused jne.
Vanakreeka maalikunstist saame Roomas tehtud koopiatest. 3. Kes on kuulsaim nimeliselt teada olev vanakreeka maalija? Kuulsaim nimeliselt teadaolev kunstnik on Apelles 4. Milline seos on kreeka maalikunsti ja keraamika vahel? Keraamika ja maalikunsti seos seisneb selles, et maaliti vaasidele. 5. Millise ornamentikaga olid kaunistatud vanimad kreeka vaasid? Vanimad kreeka vaasid oli kaunistatud mitmete kujunditega, näiteks kolmnurkade, rombide ja meandritega ning nurgeliste joontega. 6. Kust sai nime meander? Meandri nimetus tuleb Väike-Aasia käänulise jõue Maiandrose järgi. 7. Milleks vaase tarvitati? Vee ja veini hoidmiseks, õli ja teravilja säilitamiseks ning vee ja veini segamiseks. 8. Kuidas kujutati elusolendeid arhailise ajastu vaasidel? Elusolendeid kujutati skemaatiliselt, mustade siluettidena ning anatoomia oli moonutatud. 9. Võrdle omavahel mustafiguurilist ja punasefiguurilist vaasimaali?
Vaasimaalide ning seina- ja tahvlimaalide koopiate kaudu 3. Kes on kuulsaim nimeliselt teada olev vana-kreeka maalija? Polygnotos 4. Milline seos on kreeka maalikunsti ja keraamika vahel? Vaasidele tehti maalinguid vaasimaale. 5. Millise ornamentikaga olid kaunistatud vanimad kreeka vaasid? Lihtsate nurgeliste joontest koosnevate korduvate kujunditega, näiteks kolmnurkade, rombide, aga ka meandritega. 6. Kust sai nime meander? Meandriks nimetatakse jõelooget. Sarnase mustri tõttu hakati sõna kasutama ka kunstis. 7. Milleks vaase tarvitati? Veini hoidmiseks, veini ja vee segamiseks, veenõuna, õli ja teravilja säilitamiseks, mälestusmärgina haudadel 8. Kuidas kujutati elusolendeid arhailise ajastu vaasidel? Kohmakate mustade siluettidena, mis väga anatoomiat moonutavad, kuid on siiski ilmekad 9
sest niiske õhk jõuab Atlandi ookeanilt kaugemale sisemaale, vahemere äärsetel aladel kujuneb kuiv päikesepaisteline ilm. negatiivsega vastpidi Veeringe Evaporatsioon - auramine transpiratsioon - aktiivne auramine taimede õhulõhedest evapotraspiratsioon - summaarne auramine mullalt ja taimedelt Jõe pikiprofiil ülemjooks(sälkorg) org:kitsas sügav lang: suur vooluhulk: väike voolukiirus: suur oru põhi: kivine vesi: külm ja hapnikurikas keskjooks(sängorg) org:lai väheste meandritega tekivad sügavamad aeglase vooluga tsoonid lang: keskmine vooluhulk: keskmine,suur voolukiirus: aeglasem oru põhi: kruus liiv muda vesi: soojem alamjooks(lammorg) org: lai palju meandreid tekivad üleujutusalad lamm luht terrassid lang: väike vooluhulk: suur voolukiirus: aeglane oru põhi: savi liiv muda vesi: soe(üleujutused) juga- järsk vee langus jõe sängis olevalt astangult. ridamisi järgnevad joad moodustavad kaskaadi.
jõudmist veesambasse. Ka radioaktiivsete ainete jõudmine veekogusse toob suurt kahju. Samuti on õlireostusel keskkonnale ja ökosüsteemile väga suur mõju. 2. Kirjelda jõe ülemjooksu, keskjooksu ja alamjooksu? Ülemjooks – jõe algusosa (sälkorg) org: kitsas, sügav lang: suur vooluhulk: väike voolukiirus: kiire oru põhi: kivine (kruus, liiv), vesi külm ja hapnikurikas Keskjooks - jõe keskmine osa (sängorg) org: lai, väheste meandritega, tekivad sügavamad aeglase vooluga tsoonid lang: keskmine vooluhulk: keskmine, suur voolukiirus: aeglasem oru põhi: kruus, liiv, muda vesi soojem, rohkem veetaimi, ajupuit Alamjooks – jõe lõpuosa (lammorg) org: lai, palju meandreid, tekivad üleujutusalad: lamm, luht, terrassid lang: väike vooluhulk: suur voolukiirus: aeglane oru põhi: savi, liiv, muda vesi soe palju veetaimi, ajupuit üleujutused 3. Võrdle laminaarset ja turbulentset voolamist.
kiire; oru põhi: kivine (kruus, liiv), vesi külm ja hapnikurikas põhjaerosioon – kulutamine sügavamale küljeerosioon – oru laiendamine meandreerumine, meander – looklemine meander – jõe looge vanajõgi, struuga – jõega ühenduses olev vana looge soot – jõest eraldunud looge 2. keskjooks (sängorg) – org: lai, väheste meandritega, tekivad sügavamad aeglase vooluga tsoonid; lang: keskmine; vooluhulk: keskmine, suur; voolukiirus: aeglasem; oru põhi: liiv, kruus, muda; vesi soojem, rohkem veetaimi, ajupuit 3. alamjooks (lammorg) – org: lai, palju meandreid, tekivad üleujutusalad: lamm luht, terrassid; lang: väike; vooluhulk: suur; voolukiirus: aeglane; oru põhi: savi, liiv, muda, vesi soe, palju veetaimi, ajupuit, üleujutused Jõe morfoloogilised osad:
matmisviis. Nimelt kaevati ühine kraav, kuhu surnud sisse pandi ilma mingisugust vahet tegemata soo ja vanuse vahel. Uute matuste lisamiseks kaevati kraav lihtsalt pikemaks. Tööriistad peamiselt kivist. Paelkeraamika levis väga laial alal. Paelornament paikneb nõul spiraalselt. Keraamikal põhiliselt kolm kuju: kausid, pudelikujulised ja potikujulised savinõud. Kõige iseloomulikumad ümmarguse põhjaga savinõud; kaunistatud joontega, spiraalidega ja meandritega. Ornamendis ka kaarjaid jooni, abstraktseid inimkujutisi. Hiljem ka täkkeid, mis paiknevad ridastikku (täkke-paelkeraamika) paelkeraamika hiline regionaalne variant. See levis peamiselt Saksamaa keskosas; esines ka Poolas, Tsehhis, Austrias ja Bavaria ümbruses. Selle kultuuri elanikud tegelesid samuti maaviljeluse ja karjakasvatusega. Elati samasugustes pikkmajades. Paelkeraamika viimase perioodi üks tuntuim lokaalne piirkond on Rösseni kultuur (u 4800/47004600/4500 eKr)
annaabi.ee 
