saanud lahutamatuks osaks igapäeva elust. Multifilmide kangelased aga omakorda mõjutavad laste soove ja tahtmisi. Üsna levinud on, et endale ihaldatakse oma lemmikutega riideid või mänguasju. Niisamuti võetakse üle ka multifilmide tegelaste käitumisallid või sõnakasutus. See, mis on lapsepõlves oluline, saadab meid aga ka edaspidises elus. Seetõttu tahtsime teada saada, milliseks hindavad gümnaasiuminoored multifilmide rolli enda mõjutajana. Meediauurija Dennis McQuaili sõnul kogeme me iga päev lugematuid, kuid enamasti väikeseid meedia-poolseid mõjutusi, näiteks valime ilmateate järgi riideid, ostame midagi reklaami mõjul. Samas väidab teadlane, et vägivalla ja ebesatappude kajastamine meedias näib ajendavat neid tegusid jäljendama (McQuail, 2000: 373). Sellest väites tulenevalt soovisime teada saada, kuidas multifilmi tegelaste käitumine, muuhulgas ka see, mis mõnikord on mõningase vägivallaga seotud, võib vaatajaid mõjutada.
eksisteeriks meid endidki. Kasutatud kirjandus 1. Manuel Castells ,,Communication Power" Oxford University Press Inc., New York, 2009 http://www.ufabcdigital.blog.br/wp-content/uploads/2012/02/Castells-Manuel- Communication-Power-2009.pdf 2. John Fiske ,,Intoduction to Communication Studies" Taylor & Francis e-Library, 2002 http://books.google.ee/books? id=J3XzYCuDLNYC&printsec=frontcover&source=gbs_ge_summary_r&cad=0#v=onep age&q&f=falsei 3. Denis McQuail "McQuaili massikommunikatsiooni teooria" Tartu Ülikooli Kirjastus, 2003 4. Raivo Palmaru ,,Juhatus kommunikatsiooniteooriasse" Akadeemia Nord, 2003 5. Raivo Palmaru ,,Konstruktsionism I" ,,Konstruktsionism III" 6. Richard Münch ,,Sociological Theory: From the 1850s to the 1920s" Wadsworth Pub Co, 1993
sarnaselt varasemaga. Näiteks Moffatti (1980) uuringust ,,Massimeedia mõju esmakordsetele emadele" selgub, et kõige rohkem kasutasid esmakordsed emad informatsiooni kogumiseks raamatuid, brosüüre ja buklette ning ajakirju. Meediat mitte arvestades olid põhilisteks vajaliku informatsiooni edastajateks meditsiinitöötajad, raamatud, sõbrad ja perekond. 8 7. Kasutatud kirjandus 1. McQuail, D. (2003). McQuaili massikommunikatsiooni teooria. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 2. Fallows, D. (2005). How women and men use the Internet. 3. Internet: The Mainstreaming of Online Life. (2005). 4. Pruulmann- Vengerfeldt, P., Kalmus V., & Runnel P. (2008).Creating Content or Creating Hype: Practices of Online Content Creation and Consumption in Estonia. Cyberpsychology: Journal of Psychosocial Research on Cyberspace 5. Baym, N. K. (2002). Interpersonal Life Online. Lievrouw, L. A.& Livingstone, S
inimesed teavad, mis need eesmärgid on, ja oskavad neid sõnastada; hoolimata inimeste meediakasutuse variatsioonidest on võimalik määratleda teatavad põhilised vajaduste ja kasutusest saadava rahulduse mallid (Williams 2003). Auditooriumi liikmed teevad motiveeritud valikuid ja need baseeruvad auditooriumi liikmete eelneval meediakogemusel. Mil määral meedia ise loob vajadusi, mida ta rahuldab? (Katz et al 1974) McQuaili kaasaaegse tarvete ja tasude kontseptsiooni peamised oletused: kanali sisu ja valik on üldiselt ratsionaalne ja suunatud teatavate konkreetsete eesmärkide ja rahulduste saavutamisele (auditoorium on aktiivne ja selle moodustumist saab seletada loogiliselt); auditooriumi liikmed on teadlikud meediaga seotud vajadustest, mis tekivad personaalsetel (individuaalsetel) ja sotsiaalsetel (ühistel) asjaoludel ja mida saab motivatsioonidena kuuldavaks teha;
Sissejuhatus meediasse ja kommunikatsiooni Kontrolltöö "McQuaili massikommunikatsiooni teooria" põhjal Kontrolltöös on hõlmatud järgmised McQuaili raamatus käsitletavad mõisted ja nähtused: 1.ptk 1. Massimeedia mõiste Suure levialaga kommunikatsioonivahendeid, mis jõuavad ühiskonnas peaaegu igaüheni. See mõiste osutab mitmetele meediumitele, mis nüüdseks on pika ajalooga ja üldtuntud, nagu näiteks ajalehed, ajakirjad, film, raadio, televisioon ja fonogramm (salvestatud muusika). Massimeedial on ebamäärane piir mitmete uut tüüpi meediumitega
pdf. (kasutatud 11.12.14) ERR, 2014. info.err.ee (kasutatud 11.12.14) Hunt, I., 2006. Aktuaalne kaamera kas Tallinna või kogu riigi uudistesaade?. Tartu. Tartu Ülikool. http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/15551/Baktoo_Hunt.pdf? sequence=1 (kasutatud 06.01.2015) Kanal 2, 2014. http://kanal2.ee/kanal2 (kasutatud 11.12.14) Kask, K., 2013. Meedia mõju. Tallinn: Avita. Lumiste, L., 1977. Eesti ajakirjanduse ajalugu. Stockholm: Spånga tryckeri AB. McQuail, D., 2000. McQuaili Massikommunikatsiooniteooria. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Rannu, S., 2010. Eesti televaatajate tüpoloogia. Eesti Akadeemilise Ajakirjanduse Seltsi aastaraamat 2009/2010. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 120127. Televisioon Euroopas: regulatsioon, poliitika, sõltumatus, 2005. Põltsamaa: Vali Press. Thorsen, M., & MØller, H-G., 1992. Teleajakirjandus.Tvjournalistik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. TNS Emor, 2014. Teleauditooriumi ülevaade oktoobrikuus, 2014. http://www.emor
annaabi.ee 
